Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Hewɔ Yehowa Odasefoi Yeee Fɔmɔ Gbi?

Mɛni Hewɔ Yehowa Odasefoi Yeee Fɔmɔ Gbi?

Yehowa Odasefoi yeee fɔmɔ gbi ejaakɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ gbii juji nɛɛ esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ. Eyɛ mli akɛ Biblia lɛ ewieko yɛ faŋŋ mli akɛ akɛye fɔmɔ gbi moŋ, shi Biblia yeɔ ebuaa wɔ ni wɔsusuɔ nibii titrii komɛi ni kɔɔ he lɛ ahe ni wɔnaa Nyɔŋmɔ susumɔ yɛ he. Naa nibii titrii nɛɛ ejwɛ komɛi kɛ Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ he.

  1. Fɔmɔ gbiyeli jɛ wɔŋjamɔ mli. Wolo ko (Funk & Wagnalls Standard Dictionary of Folklore, Mythology, and Legend) tsɔɔ mli akɛ, aná gbijurɔyeli nɛɛ kɛjɛ susumɔ ko ni ahiɛ lɛ mli, no ji akɛ, “yɛ mɔ ko fɔmɔ gbi nɔ lɛ, mumɔi fɔji kɛ nibii komɛi náa hegbɛ amɛtutuaa mɔ ni yeɔ efɔmɔ gbi lɛ” no hewɔ lɛ, “enanemɛi ni baa jɛmɛ lɛ, kɛ nibii ni amɛwieɔ kɛbaa jɔɔmɔ amɛhãa lɛ lɛ buɔ ehe.” Wolo ko (The Lore of Birthdays) wie akɛ, yɛ blema lɛ, fɔmɔ gbii ahe saji ni aŋmalaa ashwieɔ shi lɛ “yeɔ ebuaa koni ana nibii ni baaba mɔ lɛ nɔ wɔsɛɛ” kɛtsɔ “ŋulamiiaŋkwɛmɔ nɔ.” Wolo nɛɛ kɛfata he akɛ, “aheɔ ayeɔ akɛ kɛnrɛi ni asuɔ yɛ fɔmɔ gbijurɔyeli lɛ nɔ lɛ ji majik nifeemɔ ko ni hãa mɔ náa shade kpakpa.”

    Shi Biblia lɛ wieɔ eshiɔ majik, klamɔ, mumɔi kɛshãramɔ, loo “nɔ ko ni tamɔ nakai.” (5 Mose 18:14; Galatiabii 5:​19-​21) Anɔkwa, yiŋtoo kome hewɔ ni Nyɔŋmɔ kpãtã blema Babilon maŋ lɛ hiɛ ji, amɛkɛ amɛhe wo ŋulamiiaŋkwɛmɔ nifeemɔi ni tamɔ klamɔ nɔŋŋ lɛ mli. (Yesaia 47:11-​15) Yehowa Odasefoi leee bɔ ni fee ni kusum fɛɛ kusum je shishi; shi kɛ́ Biblia lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ko ni yɔɔ faŋŋ hã lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔbo toi.

  2. Blema Kristofoi lɛ yeee fɔmɔ gbi. Wolo ko (The World Book Encyclopedia) wie akɛ “blema Kristofoi lɛ na fɔmɔ gbiyeli akɛ ejɛ wɔŋjamɔ mli.” Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, Yesu kaselɔi lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni Yesu diɛŋtsɛ tsɔɔ amɛ nii lɛ efee nɔkwɛmɔnɔ amɛhã Kristofoi fɛɛ ni amɛnyiɛ sɛɛ.​—2 Tesalonikabii 3:6.

  3. Gbi jurɔ pɛ ni akpaa Kristofoi gbɛ akɛ amɛye lɛ kɔɔɔ fɔmɔ he, moŋ lɛ ekɔɔ gbele he, ni no ji Yesu gbele lɛ. (Luka 22:17-​20) Esaaa akɛ enɛ feɔ wɔ naakpɛɛ, ejaakɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ “gbele gbi hi fe fɔmɔ gbi.” (Jajelɔ 7:1) Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ efee gbɛ́i kpakpa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni no hã egbele gbi fee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he fe efɔmɔ gbi.​—Hebribii 1:4.

  4. Biblia lɛ ewieko yɛ he ko he ko akɛ Nyɔŋmɔ tsulɔ ko ye efɔmɔ gbi. Jeee akɛ hiɛ kpa nɔ akɛ abaaŋma hewɔ, ejaakɛ aŋmala mɛi enyɔ komɛi ni sɔmɔɔɔ Yehowa lɛ afɔmɔ gbii ahe saji yɛ Biblia lɛ mli. Kɛ̃lɛ, Biblia lɛ ewieee fɔmɔ gbii nɛɛ eko eko he ekpakpa.​—1 Mose 40:20-​22; Marko 6:​21-​29.

Ani Odasefoi abii nuɔ he akɛ nɔ ko miiŋmɛɛ amɛ akɛni amɛyeee fɔmɔ gbi lɛ hewɔ?

Tamɔ bɔ ni fɔlɔi kpakpai feɔ lɛ, Odasefoi feɔ nibii srɔtoi kɛjieɔ suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛbii yɛ afi lɛ mli fɛɛ, ekomɛi ji amɛkeɔ amɛ nii ni amɛfeɔ henaabuamɔi kɛjieɔ amɛhiɛtserɛ. Nyɔŋmɔ jɛɔ esuɔmɔ mli ehãa ebii nibii kpakpai be fɛɛ be, ni fɔlɔi ni ji Kristofoi bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkase lɛ. (Mateo 7:​11) Saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ni Odasefoi abii wie lɛ hãa wɔnaa akɛ amɛnuuu he akɛ nɔ ko miiŋmɛɛ amɛ:

  • “Kɛ́ onine shɛ nikeenii ko ni okpaaa gbɛ nɔ lɛ, omii shɛɔ ohe waa.”​—Tammy, eye afii 12.

  • “Eyɛ mli akɛ akeee mi nii kɛ́ eshɛ mifɔmɔ gbi moŋ, shi mifɔlɔi keɔ mi nii bei krokomɛi. Misumɔɔ lɛ nakai, ejaakɛ mikpaaa gbɛ.”​—Gregory, eye afii 11.

  • “Ani osusuɔ akɛ, kɛ́ akɛ miniti 10 ye keeki fioo, ni alá lɛ etsɔɔ akɛ aafee paati? Ba mishĩa lɛ ni obaana paati diɛŋtsɛ!”​—Eric, eye afii 6.