PHYLLIS LIANG | WALA SHIHILƐ HE SANE

Yehowa Ejɔɔ Misuɔmɔ Mli Ni Mijɛɔ Misɔmɔɔ Lɛ Lɛ Nɔ

Yehowa Ejɔɔ Misuɔmɔ Mli Ni Mijɛɔ Misɔmɔɔ Lɛ Lɛ Nɔ

“Hɛɛ, maya.” Be ni abi Rebeka ni awie ehe yɛ Biblia lɛ mli lɛ sane ko ni baahã ekpɛ yiŋ ko ni baatsake eshihilɛ koni Yehowa yiŋtoo aba mli lɛ, enɛ ji hetoo ni ekɛhã. (1 Mose 24:50, 58) Eyɛ mli akɛ minaaa mihe akɛ mɔ ko ni he hiaa waa moŋ, shi mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ majie nakai su lɛ nɔŋŋ kpo, no ji majɛ misuɔmɔ mli mikɛ mihe ahã kɛsɔmɔ Yehowa be fɛɛ be yɛ gbɛi srɔtoi anɔ. Mikɛ naagbai srɔtoi ekpe, shi mina bɔ ni Yehowa ejɔɔ mi yɛ gbɛi ni mikpaaa gbɛ po anɔ akɛni mijɛɔ misuɔmɔ mli misɔmɔɔ lɛ hewɔ.

Nuu Onukpa Ko Bahã Wɔ Jwetri Ko

 Be ni miweku lɛ fã kɛtee Roodepoort, yɛ South Africa afii fioo komɛi asɛɛ lɛ, mipapa gbo. Yɛ afi 1947, be ni miye afii 16 lɛ, mikɛ mibe fɛɛ yatsu nii yɛ amralo lɛ tɛlifoŋ nitsumɔhe ko bɔ ni afee ni maná shika kɛye mabua kɛkwɛ wɔweku lɛ. Gbi ko be ni miyɔɔ shĩa lɛ, nuu onukpa ko ba wɔshĩa lɛ ni ebakɛɛ mi kɛ minyɛmi yoo onukpa lɛ koni kɛ́ wɔmiisumɔ lɛ, wɔshɛ Buu Mɔɔ lɛ eko. Akɛni wɔsumɔɔɔ ni wɔwoɔ lɛ hiɛgbele hewɔ lɛ, wɔkpɛlɛ nɔ kɛkɛ.

 Kɛ̃lɛ, sɛɛ mli lɛ, mi kɛ mimami kɛ minyɛmimɛi yei enyɔ lɛ baná Biblia mli anɔkwalei ni nɔ bɛ ni wɔkaseɔ lɛ ahe miishɛɛ waa. Akɛni mimami tee Dutch Reformed sɔlemɔ lɛ kɛjɛ egbekɛbiiashi hewɔ lɛ, enyɛ ena srɔto ni yɔɔ nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ kɛ nɔ ni sɔlemɔ lɛ tsɔɔ lɛ teŋ. Wɔhã akɛ wɔ kase Biblia lɛ, ni wɔbɔi asafoŋ kpeei yaa. Yɛ afi 1949 lɛ, mibafee mɔ klɛŋklɛŋ ni abaptisi yɛ miweku lɛ mli. Mikɛ afii fioo komɛi tee nɔ mitsu miheloonaa nitsumɔ, shi no mli lɛ, miitao mafee babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli.

Miisumɔ Mayasɔmɔ Yɛ He Fɛɛ He Ni Hiamɔ Lɛ Da Yɛ

FomaA/stock.adobe.com

Koeksisters

 Afi 1954 mli lɛ, mibɔi daa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ, ni mibi South Africa nitsumɔhe nine lɛ koni amɛhã miyasɔmɔ yɛ he ni manyɛ matsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Nitsumɔhe nine lɛ jie yi akɛ miyasɔmɔ yɛ Pretoria, ni ahã nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko bafata mihe yɛ jɛmɛ. Shĩa ni mi kɛ nyɛmi yoo gbɛgbalɔ lɛ hi mli be ni wɔsɔmɔɔ lɛ yɛ bɔ ni sa. Ni kɛbashi bianɛ lɛ, mikaiɔ toogbɛɛ henɔ ko ni ŋɔɔ waa ni atsɛɔ lɛ Koeksisters, ni no mli lɛ ahɔ̃ɔ yɛ he ko ni bɛŋkɛ wɔ lɛ.

 Sɛɛ mli be ni nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ni mikɛ lɛ sɔmɔɔ lɛ bote gbalashihilɛ mli lɛ, Nyɛminuu George Phillips, ni no mli lɛ ekwɛɔ nitsumɔhe nine lɛ nɔ lɛ bi kɛji masumɔ ni masɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ lo. Mikɛ miishɛɛ kpɛlɛ nɔ.

 Mibɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ afi 1955 mli yɛ Harrismith. Mikɛ nyɛmi yoo gbɛgbalɔ hee ni mikɛsɔmɔɔ yɛ jɛmɛ lɛ náaa he ko kpakpa wɔhi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni sɔlemɔ ko ni yɔɔ he ni wɔhi lɛ ná le akɛ wɔbahi akutso lɛ mli ni wɔshiɛɔ lɛ, amɛwo wɔshĩanyɛ lɛ yiŋ koni eshwie wɔ.

 Sɛɛ mli lɛ, ahã miyasɔmɔ yɛ Parkhurst yɛ Johannesburg. Ahã nyɛmimɛi yei maŋsɛɛ sɔɔlɔi enyɔ bafata mihe kɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Be ko sɛɛ lɛ, mɔ kome bote gbalashihilɛ mli, ni ahã mɔ kroko lɛ yasɔmɔ yɛ he kroko. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Eileen Porter lɛ hã mibahi amɛŋɔɔ, eyɛ mli akɛ ekɛ ewu kɛ ebihii enyɔ lɛ bɛ tsũ kroko kã shi ni manyɛ mawɔ mli. Miwɔ yɛ he ko fioo ko ni etse ehe yɛ amɛshĩa lɛ he, ni akɛ pateeshɛŋ efo teŋ. Eileen jieɔ mlihilɛ kpo, ni ewoɔ mɔ hewalɛ, ni kɛ́ miyɛ emasɛi lɛ mitsui nyɔɔ mimli waa. Shĩa nitsumɔi ni jwere enɔ ni etsuɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ekɛ ekãa sɔmɔɔ Yehowa, ni no hã mihiɛ sɔ lɛ waa.

 Etsɛɛɛ tsɔ ni ahã miyasɔmɔ yɛ Aliwal North, yɛ Eastern Cape kpokpaa lɛ nɔ, ni mikɛ nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Merlene (Merle) Laurens yafee ekome kɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Nakai beiaŋ lɛ, wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔyɛ wɔ-afii 20 afiiaŋ, ni nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni nyɛmi yoo onukpa ko ni atsɛɔ lɛ Dorothy, ni wɔfɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Auntie Dot lɛ, fee lɛ wo wɔ hewalɛ waa. Be ni Dorothy ji oblayoo lɛ, be ko ni enyiɛ shiɛmɔ nɔ lɛ, gbeei yatutua lɛ ni amɛkɔmɔ lɛ, shi no hãaa ekãa ni ekɛshiɛɔ lɛ naa aba shi.

 Yɛ afi 1956 mli lɛ, Merle tee Gilead skul lɛ klas ni ji 28 lɛ eko. Miná kulɛ mikɛ lɛ fɛɛ tee skul lɛ! Fɛɛ sɛɛ lɛ, Auntie Dot kwɛ mi jogbaŋŋ, ni eyɛ mli akɛ eye mi onukpa aaafee afii 50 sɔŋŋ moŋ, shi wɔbatsɔmɔ nanemɛi kpaakpa.

 Sɛɛ mli lɛ, mi hu afɔ̃ mi nine kɛhã Gilead skul lɛ tamɔ afɔ̃ Merle nine lɛ, ni anɔkwa mimii shɛ mihe pam! Dani mashi maya skul lɛ, miyaye aaafee nyɔji kpaanyɔ yɛ maŋ ko ni atsɛɔ lɛ Nigel lɛ nɔ, ni mikɛ Nyɛmiyoo Kathy Cooke, ni lɛ hu egbe Gilead skul lɛ naa lɛ fee ekome kɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Kathy tee mimiishɛɛ shi waa kɛhã nibii ni mayakase yɛ skul lɛ. No hewɔ lɛ, yɛ January 1958 lɛ, mishi kɛtee New York.

Mikɛ Mihe Hã Koni Atsɔse Mi

 Be ni mitee Gilead lɛ, mikɛ Nyɛmiyoo Tia Aluni, ni jɛ Samoa lɛ kɛ Ivy Kawhe, ni jɛ Maori lɛ hi tsũ kome mli. Be ni miyɔɔ South Africa lɛ, nɔyeli lɛ tse Blɔfomɛi lɛ kɛje mɛi ni yɔɔ hewolonɔ su krokomɛi lɛ ahe, no hewɔ lɛ be ni ahã mikɛ nyɛmimɛi nɛɛ hi tsũ kome mli lɛ, ebafee hegbɛ krɛdɛɛ ko kɛhã mi. Eyeee be ko ni mibasumɔ amɛsane waa, ni miná miishɛɛ waa akɛ mifata klasbii ni jɛ maji krokomɛi anɔ lɛ ahe.

 Tsɔɔlɔi ni tsɔɔ wɔ nii yɛ Gilead lɛ ateŋ mɔ kome gbɛ́i ji Nyɛminuu Maxwell Friend. Bei komɛi lɛ, gbɛ ni etsɔɔ nɔ etsɔɔ wɔ nii lɛ mli wa fioo. Eyɛ kanei srɔtoi etɛ yɛ eklas lɛ, ni aŋmala he akɛ “Tsakemɔ ogbee mli,” “Tsakemɔ foi ni okɛwie lɛ mli,” kɛ “Hã hewalɛ ahi mli.” Kɛ́ skulnyo ko miihã wiemɔ loo eefee asaimɛnt ko, ni Nyɛminuu Friend yɔse akɛ naagba fioo ko yɛ mɔ lɛ nifeemɔ lɛ he lɛ, esũɔ kanei nɛɛ ateŋ ekome kɛtsɔɔ nakai. Akɛni no mli lɛ mihiɛ gboɔ hewɔ lɛ, bei pii lɛ kɛ́ miyɛ asaimɛnt ni miifee lɛ, esũɔ kanei nɛɛ ateŋ eko, ni bei komɛi lɛ no hãa mifoɔ waa! Fɛɛ sɛɛ lɛ, misumɔɔ Nyɛminuu Friend sane waa. Bei komɛi lɛ, kɛ́ wɔba brek ni eshɛ minɔ ni miisaa klas lɛ, ebahãa mi kɔfi ni minuɔ.

 Be ni nyɔji lɛ hoɔ lɛ, mibi mihe akɛ kɛ́ wɔgbe skul lɛ naa lɛ, nɛgbɛ abaahã ni miyasɔmɔ yɛ. No mli lɛ, Nyɛmiyoo Merle, ni mikɛ lɛ fɛɛ sɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi lɛ egbe Gilead skul lɛ naa ni ahã eesɔmɔ yɛ Peru. Ekɛɛ mi akɛ, kɛ́ ebaahi lɛ mibi Nyɛminuu Nathan Knorr, ni nakai bei amli lɛ lɛ ekwɛɔ asafo lɛ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ kɛji ebaaŋmɛ gbɛ ni miyaye maŋsɛɛ sɔɔlɔ ni ekɛsɔmɔɔ yɛ Peru lɛ najiaŋ lo, ejaakɛ no mli lɛ etsɛŋ ni nakai maŋsɛɛ sɔɔlɔ lɛ baabote gbalashihilɛ mli. Daa otsi lɛ, Nyɛminuu Knorr basaraa wɔ yɛ he ni wɔfeɔ Gilead skul lɛ yɛ lɛ, no hewɔ lɛ, eyawaaa hãaa mi kwraa akɛ mikɛ lɛ baawie he. Be ni migbe skul lɛ naa lɛ, ahã miyasɔmɔ yɛ Peru!

Miyasɔmɔ Yɛ Gɔji Lɛ Anɔ

Mi kɛ Merle (ninejurɔgbɛ) yɛ Peru, afi 1959

 Mimii shɛ mihe akɛ mikɛ Merle yakpe ekoŋŋ yɛ Lima, yɛ Peru! Be ni miyashɛ lɛ, etsɛɛɛ nɔŋŋ ni miná Biblia nikaselɔi ni bɔɔ mɔdɛŋ, eyɛ mli akɛ no mli lɛ kpaako mikaseɔ Spanish. Sɛɛ mli lɛ, ahã mi kɛ Merle yasɔmɔ yɛ Ayacucho, yɛ gɔji lɛ anɔ tɔ̃ɔ. Anɔkwa, wɔnáaa shihilɛ lɛ mlɛo kwraa yɛ jɛmɛ. No mli lɛ mikase Spanish, shi mɛi ni yɔɔ jɛmɛ ateŋ babaoo lɛ, Quechua amɛwieɔ, ni ehe wɔ be dani wɔnyɛ wɔkpee jɛmɛ shihilɛ kɛ kɔɔyɔŋtsakemɔ lɛ naa.

Wɔmiishiɛ yɛ Peru, afi 1964

 Minu he tamɔ nɔ ni mitsuko nɔ ko kwraa yɛ Ayacucho, no hewɔ lɛ, mibi mihe akɛ, ‘Ani anɔkwale lɛ baahe shi yɛ biɛ be ko kɛ̃?’ Shi, ŋmɛnɛ lɛ, wɔyɛ shiɛlɔi 700 kɛ sɛɛ yɛ Ayacucho, ni ayɛ wiemɔ shishitsɔɔmɔ ofis ni tsɔɔ wiemɔ shishi kɛyaa Quechua ni awieɔ yɛ Ayacucho lɛ mli.

 Be ko sɛɛ lɛ, Merle kɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ ko ni atsɛɔ lɛ Ramón Castillo bote gbãlashihilɛ mli, ni yɛ afi 1964 lɛ, Ramón tee Gilead skul ni no mli lɛ eheɔ nyɔji 10 lɛ. No mli, oblanyo ko ni mikɛ lɛ fɛɛ tee Gilead ni atsɛɔ lɛ Fu-lone Liang, ni miisɔmɔ yɛ Hong Kong lɛ yɛ Ramón klas lɛ. Afɔ̃ lɛ nine kɛba Gilead skul lɛ ekoŋŋ koni ebaná tsɔsemɔ yɛ bɔ ni akwɛɔ nitsumɔhe niji anɔ ahãa. a Fu-lone bi Ramón bɔ ni nibii yaa nɔ ehãa mi yɛ Peru, ni sɛɛ mli lɛ, mi kɛ Fu-lone fɛɛ bɔi wɔhe lɛtai ŋmalamɔ.

 Mra mli lɛ, Fu-lone hã efee faŋŋ kɛhã mi akɛ, lɛtai ni wɔŋmalaa wɔhe lɛ tsɔɔ akɛ, wɔmiinyiɛ kɛmiitsɔ gbalashihilɛ hiɛ. Yɛ Hong Kong lɛ, Nyɛminuu Harold King, ni no mli lɛ lɛ hu eesɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔ lɛ fɔɔ post ɔfis lɛ yaa, no hewɔ lɛ, ekɛɛ Fu-lone akɛ kɛ́ efee lɛ ekɛ Fu-lone lɛtai lɛ baaya ehã lɛ. Bei komɛi lɛ, Harold drɔɔ mfonirii bibii, ni eŋmalaa saji kukuji komɛi yɛ Fu-lone ɛnvilop ni lɛtai hɔlɔ mli lɛ asɛɛ; saji ni eŋmalaa eko ji, “Mabɔ mɔdɛŋ mahã efɔ bo lɛtai ŋmalamɔ onu!”

Mi kɛ Fu-lone

 Be ni wɔŋmala wɔhe lɛtai aaafee nyɔji 18 sɛɛ lɛ, mi kɛ Fu-lone kpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaabote gbalashihilɛ mli. Mishi Peru be ni mikɛ aaafee afii kpawo esɔmɔ yɛ jɛmɛ lɛ sɛɛ.

Shihilɛ Hee Ko Yɛ Hong Kong

 Yɛ November 17, afi 1965 lɛ, Fu-lone kɛ mi bote gbalashihilɛ mli. Wɔyahi nitsumɔhe nine ni yɔɔ Hong Kong lɛ, no mli lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi enyɔ krokomɛi fata wɔhe yɛ jɛmɛ, ni mimii shɛ mihe naakpa. Be ni Fu-lone miitsɔɔ wiemɔ shishi yɛ nitsumɔhe nine lɛ, mi hu mitee maŋ lɛ mli miyashiɛ. Cantonese wiemɔ lɛ kasemɔ bawa kɛhã mi, shi nyɛmimɛi yei maŋsɛɛ sɔɔlɔi krokomɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kɛ miwu to amɛtsui shi amɛye amɛbua mi. Kɛ́ mikɛ gbekɛbii lɛ miikase Biblia lɛ, miŋɔɔ hegbɛ lɛ kɛkaseɔ wiemɔ lɛ, ni no hu ye ebua mi ni mifeee yeyeeye tsɔ.

Mɛi ekpaa ni sɔmɔ akɛ Hong Kong Betel weku lɛ mli bii yɛ afi 1960 afii lɛ teŋgbɛ. Mi kɛ Fu-lone ji mɛi ni yɔɔ teŋgbɛ lɛ

 Afii komɛi asɛɛ lɛ, mikɛ Fu-lone shi kɛyahi maŋsɛɛ sɔɔlɔi ashĩa ko mli yɛ Hong Kong he ko ni atsɛɔ lɛ Kwun Tong, bɔ ni afee ni Fu-lone anyɛ atsɔɔ maŋsɛɛ sɔɔlɔi hei ni eba Hong Kong lɛ Cantonese wiemɔ lɛ. b No mli lɛ, mimii shɛɔ mihe yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli waa yɛ jɛmɛ aahu akɛ, bei komɛi lɛ misumɔɔɔ ni mibaa shĩa!

 Yɛ afi 1968 lɛ, be ni minine shɛ wolo hee ko ni akɛfeɔ Biblia mli nikasemɔ ni ji Anɔkwale ni kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli Lɛ lɛ nɔ lɛ, mimii shɛ mihe waa. Ekɛ nikasemɔ yɛ mlɛo waa fe wolo ni no mli lɛ wɔkɛ mɛi kaseɔ lɛ, ni ji “Hã Ana Nyɔŋmɔ Akɛ Anɔkwafo” lɛ, titri lɛ kɛhã Biblia kaselɔi ni leee Biblia lɛ mli loo amɛjeee Kristofoi lɛ.

 Shi miyaná susumɔ ko ni ejaaa, no ji miyamu sane naa akɛ, akɛni Biblia kaselɔi lɛ hãa sanebimɔi ni yɔɔ wolo lɛ mli lɛ hetoo jogbaŋŋ hewɔ lɛ, amɛmiikpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ ji no. Yɛ shihilɛ lɛ eko mli lɛ, mikɛ Biblia kaselɔ ko gbe Anɔkwale wolo lɛ naa ni fɛɛ sɛɛ lɛ, asomoaŋ lɛ eheee eyeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ! Enɛ hã mibɔ mɔdɛŋ akɛ, mikɛ mɛi ni mikɛkaseɔ Biblia lɛ baafɔ niiahesusumɔ kɛkwɛ bɔ ni amɛnuɔ nɔ ni mikɛ amɛ kaseɔ lɛ shishi amɛhãa.

 Be ni wɔye afii fioo ko yɛ Kwun Tong lɛ, wɔku wɔsɛɛ kɛtee nitsumɔhe nine lɛ, ni ahã Fu-lone bɔi sɔɔmɔ akɛ Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Lɛ Akuu mli nyo. Yɛ afii babaoo ni mikɛtsu nii yɛ jɛmɛ mli lɛ, mitsu nii akɛ tsũi amli saalɔ, ni sɛɛ mli lɛ mitsu nii yɛ he ni ahereɔ gbɔi yɛ kɛ́ amɛba nitsumɔhe nine lɛ. Yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, Fu-lone fãa gbɛ eyatsuɔ asafoŋ nitsumɔi ni esa akɛ asafoŋ onukpai pɛ atsu he nii, no hewɔ lɛ, kɛ́ efee lɛ, mikɛ lɛ eyaaa, shi ebafee hegbɛ ni miná akɛ maye mabua lɛ kɛtsu esɔ̃i nɛɛ ahe nii.

Fu-lone miijie Yesaia Gbalɛ Lɛ kpo ni ji enyɔ ni afee yɛ China wiemɔi srɔtoi enyɔ amli lɛ akpo

Tsakemɔ Ko Ni Mikpaaa Gbɛ Ba

 Dɔlɛ sane ji akɛ, yɛ afi 2008 lɛ, mishihilɛ fɛɛ tsake trukaa. Gbi ko be ni miwu Fu-lone ni misumɔɔ lɛ waa lɛ fã gbɛ lɛ, eyagbo trukaa; enɛ ba be ni eshwɛ fioo ni abaaye Yesu gbele lɛ Kaimɔ lɛ. Mifee basaa. Oya nɔŋŋ lɛ, nyɛmimɛi lɛ fee ekome ni amɛye amɛbua mi, ni amɛfee nakai nɔŋŋ be ni ahãa eyara wiemɔ kɛshɛjeɔ wɔmii lɛ. Bɔ ni afee ni mikafo lɛ, miye mibua yoo ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni ta mimasɛi lɛ, koni enyɛ egbele ŋmalɛi ni wielɔ lɛ kaneɔ lɛ. Ŋmalɛi ni Fu-lone sumɔɔ waa lɛ ateŋ ekome ni waje mi lɛ kaneɔ akɛ: “Mi, Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mihiɛ oninejurɔ mli . . . ‘Maye mabua bo.’”​—Yesaia 41:13.

 Fu-lone gbele sɛɛ afii kpawo lɛ, nyɛmimɛi ni yɔɔ Hong Kong lɛ jie yi akɛ kɛ́ miisumɔ amɛbaahã mashi kɛya nitsumɔhe nine ko ni da, he ni abaanyɛ akwɛ migbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ jogbaŋŋ ahã mi. No hewɔ lɛ, yɛ afi 2015 lɛ, mishi kɛtee South Africa nitsumɔhe nine lɛ, jɛmɛ kɛ he ni mibale anɔkwale lɛ yɛ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ afi 1947 lɛ teŋ jekɛɛɛ tsɔ.

 Mimii eshɛ mihe waa yɛ afii babaoo ni mikɛsɔmɔ Yehowa lɛ mli, ni minuɔ he akɛ Yehowa ejɔɔ misuɔmɔ mli ni mijɛɔ misɔmɔɔ lɛ lɛ nɔ. Kɛbashi amrɔ nɛɛ, mikɛ mɛi ni mikɛkase Biblia lɛ be ko ni eho lɛ ateŋ mɛi pii ni amɛkɛ anɔkwayeli miisɔmɔ Yehowa lɛ shãraa lolo, ni mina bɔ ni Yehowa baanyɛ ajɔɔ nibii bibii po ni wɔfeɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1958 lɛ, no mli lɛ shiɛlɔi ni yɔɔ Peru lɛ ayibɔ ji 760, shi be ni shɛɔ afi 2021 lɛ, amɛyibɔ efa kɛyashɛ shiɛlɔi 133,000, ni yɛ afi 1965 lɛ, no mli lɛ shiɛlɔi ni yɔɔ Hong Kong lɛ ayibɔ aaafee 230, shi be ni shɛɔ afi 2021 lɛ, shiɛlɔi lɛ ayibɔ lɛ efa kɛyashɛ 5,565.

 Amrɔ nɛɛ mida yɛ afii amli, no hewɔ lɛ minyɛɛɛ mafee nibii komɛi ni kulɛ minyɛɔ mifeɔ lɛ dɔŋŋ. Shi lolo lɛ, misumɔɔ ni majɛ misuɔmɔ mli masɔmɔ Yehowa, ni miikwɛ gbɛ akɛ majie nakai su lɛ nɔŋŋ kpo yɛ jeŋ hee ni Yehowa kɛbaaba lɛ mli, be ni ehe baahia ni aná mɛi babaoo kɛtsu nii lɛ, ni nakai be lɛ mli lɛ, mihe baatswa shi kɛkɛɛ akɛ: “Hɛɛ, maya.”

a Kɛ́ ootao ole bɔ ni fee ni Fu-lone Liang bale anɔkwale lɛ, kwɛmɔ 1974 Yearbook of Jehovah’s Witnesses, baafa 51 lɛ.

b Kɛ́ ootao ole Fu-lone niiashikpamɔi ni ená yɛ Kwun Tong lɛ ateŋ ekome lɛ, kwɛmɔ 1974 Yearbook of Jehovah’s Witnesses, baafa 63 lɛ.