Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

BIBLIA LƐ TSAKEƆ MƐI

Sanebimɔi Etɛ Tsake Mishihilɛ

Sanebimɔi Etɛ Tsake Mishihilɛ
  • BE NI AFƆ LƐ: 1949

  • MAŊ NƆ NI EJƐ: UNITED STATES

  • MƆ NI EJI TSUTSU: ETAO NƆ NI BAAHÃ ETSUI ANYƆ EMLI YƐ SHIHILƐ MLI

MITSUTSU SHIHILƐ:

Mida yɛ Ancram, ni ji maŋ bibioo ko ni yɔɔ New York, U.S.A. lɛ mli. Nitsumɔ titri ni atsuɔ yɛ maŋ nɛɛ mli ji tsina lɛɛ. Anɔkwa, tsinai ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ ayi fa kwraa fe gbɔmɛi lɛ.

Sɔlemɔ kome pɛ yɔɔ maŋ lɛ mli, ni jɛmɛ wɔweku lɛ yaa sɔlemɔ yɛ. Daa Hɔgbaa leebi lɛ, Papa Nii pɔlishiɔ mitokota lɛ, ni mihiɛɔ Biblia bibioo ni Nanaa kɛhã mi lɛ kɛyaa sɔlemɔ. Atsɔse mi kɛ minyɛmimɛi lɛ ní wɔtsu nii waa, wɔbu mɛi, wɔye wɔbua wɔkutsoŋbii, ni wɔhiɛ asɔ nibii ni wɔyɔɔ lɛ.

Be ni mida lɛ, miyahi he kroko ni mibatsɔ skul tsɔɔlɔ. Miyɛ sanebimɔi pii ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ shihilɛ he. Miskulbii lɛ ekomɛi le nii waa. Mɛi komɛi hu yitsoŋ egbo, shi amɛmiaa amɛhiɛ. Mɛi komɛi eje kpa, ni mɛi komɛi hu bɛ naagba ko yɛ amɛgbɔmɔtso lɛ he. Minu he akɛ Nyɔŋmɔ yeee jalɛ sane. Bei komɛi lɛ, skulbii ni yɔɔ naagba lɛ afɔlɔi kɛɔ nɔ ko tamɔ, “Nɛkɛ ji bɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ akɛ mibi lɛ afee.” Miyiŋ etɛ̃ɛɛ mi yɛ nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ hãa afɔɔ gbekɛbii komɛi ni yɔɔ naagba lɛ he. Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, gbekɛ lɛ efeko efɔŋ ko.

Mibiɔ mihe hu akɛ, ‘Mɛɛ nɔ ko ni sɛɛnamɔ yɔɔ he kwraa esa akɛ mafee yɛ mishihilɛ mli?’ Minu he akɛ mishihilɛ lɛ miiba naagbee oyayaayai. Mida yɛ weku kpakpa mli, mitee skul kpakpai, ni amrɔ nɛɛ miitsu nitsumɔ ni misumɔɔ. Shi etamɔ nɔ ni yiŋtoo ko bɛ miwala afii ni eshwɛ lɛ he. Nɔ pɛ ni manyɛ mafee ji, ni mabote gbalashihilɛ mli, maná shĩa fɛfɛo kɛ bii, maya nɔ matsu nii kɛyashi maba hejɔɔmɔ, kɛkɛ lɛ miyahi he ni akwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ yɛ. Mishwieɔ miyiŋ kɛ́ shihilɛ lɛ fɛɛ nɛ.

BƆ NI BIBLIA LƐ TSAKE MISHIHILƐ:

Be ko lɛ, mi kɛ minanemɛi tsɔɔlɔi komɛi yashara shi yɛ Yuropa hei komɛi. Wɔyashara shi yɛ Westminster Abbey, Notre-Dame de Paris, kɛ Vatican, ni wɔtee sɔlemɔi bibii krokomɛi pii hu. He fɛɛ he ni wɔbaaya lɛ, mibiɔ misaji lɛ. Be ni miku misɛɛ kɛtee Sloatsburg yɛ New York lɛ, mitee sɔlemɔi krokomɛi hu. Shi amɛteŋ eko eko nyɛɛɛ ahã mi hetoi ni baahã mitsui anyɔ mimli.

Gbi ko lɛ, skul gbekɛbii lɛ eko ni eye afii 12 lɛ bi mi saji etɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, ebi kɛji mile akɛ Yehowa Odasefonyo ji lɛ. Mihã hetoo akɛ, hɛɛ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ebi kɛ́ masumɔ ni male Yehowa Odasefoi lɛ ahe saji babaoo. Mihã no hu hetoo akɛ, hɛɛ. Nɔ ni ji etɛ lɛ, ebi mi he ni miyɔɔ. Be ni mitsɔɔ lɛ lɛ, wɔna akɛ wɔbɛŋkɛ wɔhe. No mli lɛ mileee kwraa akɛ nakai saji etɛ ni gbekɛ yoo fioo lɛ bi mi lɛ baatsake mishihilɛ kwraa.

No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, eta ebaisiko lɛ kɛba mishĩa lɛ ni ekɛ mi babɔi Biblia lɛ kasemɔ. Mibi lɛ saji ni mibi osɔfoi babaoo lɛ nɔŋŋ. Shi lɛ lɛ, ejɛ mi diɛŋtsɛ mi-Biblia lɛ mli ehã mi hetoo, hetoi ni yɔɔ faŋŋ ní hã mitsui nyɔ mimli—hetoi ni minuko yɛ he ko dã!

Nɔ ni mikase kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ hã miná miishɛɛ waa ni mitsui hu nyɔ mimli. Be ni mikane 1 Yohane 5:19 lɛ, eta mitsuiŋ waa. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ hewalɛ mli.” Be ni mikase akɛ jeee Nyɔŋmɔ ji mɔ ni hãa wɔpiŋɔ, shi moŋ Satan, ni akɛ Nyɔŋmɔ baahã nɛkɛ nibii nɛɛ fɛɛ sɛɛ afo lɛ, miná miishɛɛ waa. (Kpojiemɔ 21:3, 4) Mina akɛ, kɛ́ atsɔɔ nɔ ni Biblia lɛ wieɔ lɛ mli jogbaŋŋ lɛ, eshishinumɔ waaa. Eyɛ mli akɛ Odasefonyo ni kɛ mi kaseɔ nii lɛ eye afii 12 pɛ moŋ, shi mina akɛ anɔkwale lɛ tsakeee, ekɔɔɔ he eko mɔ ni wieɔ.

Fɛɛ sɛɛ lɛ, miisumɔ ni mana kɛji Odasefoi lɛ kɛ nɔ ni amɛshiɛɔ lɛ tsuɔ nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, oblayoo fioo lɛ tsɔɔ mli akɛ, anɔkwa Kristofoi jieɔ sui tamɔ tsuishitoo kɛ mlihilɛ kpo. (Galatiabii 5:22, 23) Mikpɛ miyiŋ akɛ maka lɛ makwɛ akɛ lɛ diɛŋtsɛ lɛ ejieɔ sui nɛɛ akpo lo. Gbi ko lɛ, mije gbɛ mikpe sɛɛ kɛhã nikasemɔ lɛ. Mibi mihe akɛ: ‘Ani ebaamɛ mi? Ni kɛ́ emɛ lɛ, ani emli baafu akɛ mikpe sɛɛ?’ Be ni eshwɛ fioo ni mashɛ mishĩa lɛ, mina akɛ eta mishinaa lɛ naa eemɛ. Ekɛ foi banina mi yɛ mitsɔne lɛ he ni ekɛɛ akɛ: “Kulɛ miihe maya shĩa ni miyakɛɛ mimami akɛ, esa akɛ wɔtswa helatsamɔhei kɛ polisifoi lɛ hu ni wɔkwɛ akɛ oyɛ jogbaŋŋ lo, ejaakɛ okpeko sɛɛ kɛhã nikasemɔ lɛ dã. No mli lɛ mitsui miiye yɛ ohe!”

Be kroko lɛ, mibi lɛ sane ko ní mile akɛ gbekɛ ni eye afii 12 nyɛŋ ahã hetoo. No mli lɛ, miikwɛ akɛ ebaakɛɛ mi nɔ ko kɛkɛ lo. Be ni mibi sane lɛ, ekwɛ mi gãa ni ekɛɛ: “Sanebimɔ nɛɛ hetoo baawa fioo. Maŋma mafɔ̃ shi koni mayabi mifɔlɔi.” Ni lɛɛlɛŋ hu, be kroko ni eba lɛ, ekɛ Buu-Mɔɔ ni baahã misanebimɔ lɛ hetoo lɛ ba. Enɛ ji nɔ ni hã mibasumɔ Odasefoi lɛ asane—amɛwoji lɛ hã misanebimɔi lɛ fɛɛ hetoo kɛjɛ Biblia lɛ mli. Gbekɛ yoo fioo lɛ kɛ mi tsa nikasemɔ lɛ nɔ, ni afi sɛɛ lɛ abaptisi mi akɛ Yehowa Odasefonyo. *

BƆ NI MINÁ HE SƐƐ:

Be ni miná hetoi ni hã mitsui nyɔ mimli lɛ sɛɛ lɛ, mishwe akɛ magba mɛi krokomɛi. (Mateo 12:35) Shishijee lɛ, miwekumɛi lɛ te shi amɛwo mi. Shi sɛɛ mli lɛ amɛfɔ̃ɔ. Be ni eshwɛ fioo ni mimami baagbo lɛ, ehã akɛ lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ. Eyɛ mli akɛ ehiii shi etsɛɛɛ kɛyashi abaabaptisi lɛ moŋ, shi miyɛ nɔmimaa akɛ no mli lɛ ekpɛ eyiŋ akɛ ebaasɔmɔ Yehowa.

Yɛ afi 1978 lɛ, mikɛ Odasefonyo ko ni atsɛɔ lɛ Elias Kazan lɛ bote gbalashihilɛ mli. Yɛ afi 1981 lɛ, afɔ̃ mi kɛ Elias nine koni wɔyasɔmɔ yɛ United States Betel. * Dɔlɛ sane ji akɛ, be ni wɔsɔmɔ yɛ jɛmɛ afii ejwɛ pɛ sɛɛ lɛ, Elias gbo. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ okulafo ji mi moŋ, shi mitee nɔ misɔmɔ yɛ Betel, ni no ji nɔ ni shɛje mimii ejaakɛ daa nɛɛ mijwɛŋmɔ yɛ nitsumɔ lɛ nɔ.

Yɛ afi 2006 lɛ, mikɛ Richard Eldred, ni lɛ hu eesɔmɔ yɛ Betel lɛ bote gbalashihilɛ mli. Mikɛ Richard kã he wɔmiisɔmɔ yɛ Betel. Anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he ni mibale lɛ ehã miná sanebimɔi ni gbaa mináa lɛ ahetoo, ni mitsui enyɔ mimli yɛ shihilɛ mli—enɛ fɛɛ je shishi kɛ saji etɛ ni gbekɛ yoo fioo ko bi mi lɛ.

^ kk. 16 Gbekɛ yoo lɛ kɛ enyɛmimɛi lɛ ye bua amɛskul tsɔɔlɔi lɛ enumɔ kɛkase Biblia lɛ, ni tsɔɔlɔi lɛ bɔi Yehowa sɔɔmɔ.

^ kk. 18 “Betel,” ni shishi ji “Nyɔŋmɔ we” lɛ ji gbɛ́i ni Yehowa Odasefoi lɛ kɛtsɛɔ amɛnitsumɔhe niji ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ. (1 Mose 28:17, 19) Betelbii lɛ tsuɔ nibii srɔtoi kɛfiɔ Yehowa Odasefoi lɛ ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ.