Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ ni Aaafee Atsu Naagbai Ahe Nii

Bɔ ni Aaafee Atsu Naagbai Ahe Nii

Nibii Ni Haa Miishɛɛ Hiɔ Weku Mli

Bɔ ni Aaafee Atsu Naagbai Ahe Nii

Nuu lɛ kɛɛ akɛ: “Nɛgbɛ wɔbiyei lɛ yɔɔ?”

Yoo lɛ kɛɛ akɛ: “Amɛtee shwapo wulu lɛŋ amɛyaahe atade heei komɛi.”

Nuu lɛ kɛɛ akɛ: [Ekɛ mlifu kɛ gbee ni wa wie] “Mɛni otsɔɔ, ‘amɛyaahe atade heei’? Jeee nyɛsɛɛ nyɔŋ lɛ nɔ nɔŋŋ amɛhe atade heei!”

Yoo lɛ kɛɛ akɛ: [Edɔ lɛ akɛ nuu lɛ shwa lɛ, ni ekɛ mlifu jie enaa] “Bɛ atse nibii anɔ. Ni kɛ́ jeee nakai po lɛ, amɛbi mi gbɛ, ni mikɛɛ amɛ akɛ amɛbaanyɛ amɛya.”

Nuu lɛ kɛɛ akɛ: [Enyɛɛɛ eye ehenumɔi anɔ, ni ebolɔ waa] “Ole akɛ misumɔɔɔ kwraa akɛ wɔbiyei lɛ kɛ shika baahe nii ni amɛbiii mi gbɛ dã! Mɛni hewɔ okɛ oyaiyeli kpɛ yiŋ ni tamɔ nɛkɛ ni okɛ mi egbaaa he sane?”

MƐƐ naagbai nɛkɛ osusuɔ akɛ ebaabi ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni awie amɛhe kɛtsɔ hiɛ lɛ atsu he nii? Eyɛ faŋŋ akɛ wu lɛ nyɛɛɛ aye emlifu nɔ. Shi kɛfata he lɛ, etamɔ nɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ kɛ amɛhe kpãaa gbee yɛ heyeli falɛ ni esa akɛ amɛbii lɛ aná lɛ he. Ni etamɔ nɔ ni amɛyɛ sanegbaa he naagba.

Gbalashihilɛ ko bɛ ni eye emuu. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi fɛɛ kɛ naagbai komɛi baakpe kɛ̃. Kɛji naagbai lɛ ji naagbai bibii loo ewuji jio, esa akɛ wu lɛ kɛ ŋa lɛ akase bɔ ni amɛaafee amɛtsu he nii. Mɛni hewɔ?

Kɛ́ be shwie mli lɛ, naagbai ni atsuuu he nii lɛ baanyɛ atsi sanegbaa naa. Maŋtsɛ Salomo kɛɛ akɛ: ‘Béi tamɔ mɔɔ sɛɛ adabaŋi.’ (Abɛi 18:19) Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oha sanegbaa kpakpa aya nɔ kɛ́ ootsu naagbai ahe nii lɛ?

Taakɛ bɔ ni tsui kɛ flufla he hiaa waa koni lá anyɛ atsu nii jogbaŋŋ yɛ gbɔmɔtso lɛ mli lɛ, nakai nɔŋŋ suɔmɔ kɛ bulɛ he hiaa kɛ́ sɛɛnamɔ baaba sanegbaa he yɛ gbalashihilɛ lɛ mli lɛ. (Efesobii 5:33) Kɛ́ ehe bahia ni atsu naagbai ahe nii lɛ, suɔmɔ baatsirɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi koni amɛku amɛhiɛ amɛshwie tɔ̃mɔi ni atɔ̃ be ko ni eho lɛ kɛ awui ni eye lɛ anɔ, ní amɛtsu naagba ni eba lɛ he nii. (1 Korintobii 13:4, 5; 1 Petro 4:8) Gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni jieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe lɛ ŋmɛɔ gbɛ koni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ atsɔɔ ejwɛŋmɔ, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛnu nɔ ni amɛhefatalɔ lɛ kɛɔ lɛ shishi.

Gbɛ̀i Ejwɛ ni Aaatsɔ nɔ Atsu Naagbai Ahe Nii

Susumɔ gbɛ̀i ejwɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe okwɛ, ni okadi bɔ ni Biblia mli shishitoo mlai baanyɛ aye abua bo koni onyɛ otsu naagbai ahe nii yɛ suɔmɔ kɛ bulɛ gbɛ nɔ.

1. Nyɛtoa be ni nyɛkɛsusua naagba lɛ he. “Nɔ fɛɛ nɔ yɛ ebe ní ato, . . . dioofeemɔ be yɛ, ni wiemɔ be yɛ.” (Jajelɔ 3:1, 7) Taakɛ afee he nɔkwɛmɔnɔ yɛ naataamɔ ni awie he kɛtsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, naagbai komɛi baanyɛ atée henumɔi ni mli wawai ashi. Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, ná henɔyeli ni ofo sanegbaa lɛ sɛɛ be kukuoo ko—ni ‘ofee dioo’—dani bo loo ohefatalɔ lɛ mli afu. Nyɛbaanyɛ nyɛbaa nyɛgbalashihilɛ lɛ yi ni ekaya nɔ efite kɛji nyɛbo Biblia mli ŋaawoo nɛɛ toi akɛ: “Béi bɔimɔ lɛ etamɔ nu ni miitsere kɔikɔi; no hewɔ lɛ, be ni naataamɔ mli wako nɛɛ lɛ, ŋmɛɛmɔ he.”—Abɛi 17:14, Ga Biblia Hee.

Shi kɛlɛ, “wiemɔ be” hu yɛ. Naagbai tamɔ jwɛi, ni kɛ́ aku hiɛ ashwie nɔ lɛ, amɛtsaa. No hewɔ lɛ, kaaku ohiɛ oshwie naagba lɛ nɔ, kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ esɛɛ baafo. Kɛ́ ofo sanegbaa lɛ sɛɛ lɛ, too be ni nyɛkɛbaatsu he nii be kroko koni okɛ no atsɔɔ akɛ oyɛ bulɛ kɛha ohefatalɔ lɛ. Shi ni tamɔ nɛkɛ ni ooowo lɛ baanyɛ aye abua nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ koni nyɛkɛ Biblia mli ŋaawoo nɛɛ atsu nii, akɛ: “Hulu akanyɔ shi yɛ nyɛmlila lɛ nɔ.” (Efesobii 4:26) Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ owo shi lɛ esa akɛ obɔ mɔdɛŋ ni oye nɔ.

KAA ENƐ OKWƐ: Nyɛtoa be pɔtɛɛ ko ni daa otsi lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛkɛsusu weku lɛ mli naagbai ahe. Kɛ́ oyɔse akɛ be pɔtɛɛ ko yɛ gbi lɛ mli ni ewaaa kɛhaaa bo akɛ oootaa saji anaa—ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni ojɛ nitsumɔ oba shĩa nɔŋŋ loo dani obaaye nii lɛ—no lɛ nyɛkasusua naagbai ahe yɛ nakai beaŋ. Yɛ no najiaŋ lɛ, nyɛtoa be ni baahi kɛha nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ, be ni ekolɛ nyɛfeŋ yeyeeye tsɔ.

2. Nyɛjɛa anɔkwayeli kɛ bulɛ mli nyɛtsɔa nyɛsusumɔi. “Nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ enaanyo awie anɔkwale.” (Efesobii 4:25) Kɛ́ obote gbalashihilɛ mli lɛ, onaanyo ni fe fɛɛ ji ohefatalɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ okɛ ohefatalɔ lɛ miiwie lɛ, jɛɛ anɔkwayeli mli ni ojie ohenumɔi akpo ni oha ele nɔ̃ pɔtɛɛ ni osusuɔ. Margareta, * ni bote gbalashihilɛ mli afii 26 nɛ lɛ wie akɛ: “Beni mibote gbalashihilɛ mli klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, no mli lɛ mikpa gbɛ akɛ miwu lɛ baale bɔ ni minuɔ he mihaa kɛ́ naagba ko ba. Mibana akɛ nakai gbɛkpamɔ lɛ nyɛŋ aba mli. Amrɔ nɛɛ mibɔɔ mɔdɛŋ koni maha ele misusumɔi kɛ mihenumɔi faŋŋ.”

Kaimɔ akɛ, oti ni esa akɛ ema ohiɛ beni nyɛsusuɔ naagba ko he lɛ ji ní oha ohefatalɔ lɛ ale osusumɔi, shi jeee ni oye naataamɔ loo henyɛlɔ ko nɔ kunim. Bɔni afee ni onyɛ otsu enɛ he nii jogbaŋŋ lɛ, tsɔɔmɔ nɔ ni osusuɔ akɛ naagba lɛ ji, no sɛɛ lɛ tsɔɔmɔ be ni ebaa, koni no sɛɛ lɛ otsɔɔ bɔ ni ehaa onuɔ he ohaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ohefatalɔ lɛ haa omli fuɔ yɛ bɔ ni ekɛ nibii shwieɔ shi basabasa yɛ tsũ lɛ mli hewɔ lɛ, obaanyɛ ojɛ bulɛ mli okɛɛ akɛ, ‘Kɛ́ ojɛ nitsumɔ oba ni ojie otadei lɛ oshwie shikpɔŋ kɛkɛ lɛ [enɛ tsɔɔ nɔ ni naagba lɛ ji kɛ be ni ebaa], minuɔ he akɛ ohiɛ esɔɔɔ mɔdɛŋ ni mibɔɔ koni makwɛ shĩa lɛ nɔ lɛ [enɛ tsɔɔ bɔ ni onuɔ he ohaa].’ No sɛɛ lɛ, tsɔ ŋaa gbɛ nɔ otsɔɔ nɔ ni osusuɔ akɛ no baanyɛ atsu naagba lɛ he nii.

KAA ENƐ OKWƐ: Bɔni afee ni okai osusumɔi lɛ dani okɛ ohefatalɔ lɛ awie lɛ, ŋmaa nɔ ni osusuɔ akɛ naagba lɛ ji kɛ bɔ ni obaasumɔ ni otsu he nii lɛ ofɔ̃ shi.

3. Bo ohefatalɔ lɛ toi ni okpɛlɛ ehenumɔi anɔ. Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ esa akɛ Kristofoi ahe ‘afee oya kɛ ninumɔ, amɛhumi shi kɛ wiemɔ, amɛhumi shi kɛ mlifu.’ (Yakobo 1:19) Kɛ́ onu he akɛ ohefatalɔ lɛ nuuu bo shishi yɛ bɔ ni onuɔ naagba ko he ohaa lɛ he lɛ, ehaaa oná miishɛɛ, ni nibii fioo pɛ yɔɔ ni fe enɛ ni haaa mɔ aná miishɛɛ yɛ gbalashihilɛ mli. No hewɔ lɛ, tswaa ofai shi akɛ ohaŋ ohefatalɔ lɛ aná susumɔ ni tamɔ nakai!—Mateo 7:12.

Wolfgang ni bote gbalashihilɛ mli afii 35 nɛ lɛ kɛɛ akɛ, “Kɛ́ wɔmiisusu naagbai ahe lɛ, mifeɔ yeyeeye, titri lɛ kɛ́ mina akɛ miŋa nuuu bɔ ni misusuɔ nii ahe mihaa lɛ shishi lɛ.” Dianna ni amrɔ nɛɛ ená afii 20 yɛ egbalashihilɛ mli lɛ kɛɛ akɛ, “Mifɔɔ miwu kɛɛmɔ akɛ kɛ́ wɔmiisusu naagbai ahe lɛ, ebooo mi toi jogbaŋŋ.” Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ otsu naagba nɛɛ he nii?

Kaasusu akɛ ole nɔ ni yɔɔ ohefatalɔ lɛ jwɛŋmɔŋ loo ole bɔ ni enuɔ he ehaa. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Hewoo [henɔwomɔ] lɛ, béi kɛkɛ ekɛbaa; shi mɛi ni boɔ ŋaawoo toi lɛ, amɛle nii.” (Abɛi 13:10) Ŋmɛɛ ohefatalɔ lɛ gbɛ ni etsɔɔ ejwɛŋmɔ, ni kɛji eewie lɛ kaafolɔ ewiemɔ lɛ mli koni okɛ no atsɔɔ akɛ oyɛ bulɛ kɛha lɛ. No sɛɛ lɛ, bɔni afee ni oná nɔmimaa akɛ onu nɔ ni ohefatalɔ lɛ wie lɛ shishi lɛ, saamɔ otĩ nɔ ni ekɛɛ lɛ mli otsɔɔ lɛ, shi okɛ hefɛoyeli loo mlifu akafee nakai. Kɛji onuuu nɔ ko ni ohefatalɔ lɛ wie lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, ŋmɛɛ lɛ gbɛ koni ejaje ojwɛŋmɔ. Okome too pɛ kaawie be fɛɛ be. Taakɛ atsɔɔ mli kɛtsɔ hiɛ lɛ, bo ohefatalɔ lɛ toi ni oŋmɛ lɛ gbɛ ni etsɔɔ esusumɔ ni lɛ hu efee nakai eha bo kɛyashi beni nyɛ fɛɛ nyɛbaaná nɔmimaa akɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ enu ehefatalɔ lɛ susumɔi kɛ bɔ ni enuɔ sane ni eba lɛ he ehaa lɛ shishi.

Eji anɔkwale akɛ, ebiɔ heshibaa kɛ tsuishitoo dani obaanyɛ obo ohefatalɔ lɛ toi jogbaŋŋ ni okpɛlɛ esusumɔi lɛ anɔ. Shi kɛ́ otsɔ hiɛ ojie bulɛ ni tamɔ nɛkɛ kpo otsɔɔ ohefatalɔ lɛ, ewaŋ kɛhaŋ lɛ kwraa akɛ lɛ hu eeefee nakai nɔŋŋ eha bo.—Mateo 7:2; Romabii 12:10.

KAA ENƐ OKWƐ: Kɛ́ ootĩ nɔ ko ni ohefatalɔ lɛ wie lɛ mli ootsɔɔ lɛ lɛ, kaawie sane lɛ bɔ ni ewie lɛ lɛ pɛpɛɛpɛ ni oshiii ekome folo po. Bɔɔ mɔdɛŋ ni oha ohefatalɔ lɛ ale bɔ ni onuɔ ewiemɔi lɛ kɛ ehenumɔi lɛ ashishi ohaa lɛ yɛ mlihilɛ gbɛ nɔ.—1 Petro 3:8.

4. Nyɛbaa gbeekpamɔ yɛ bɔ ni nyɛtaoɔ ni nyɛtsu naagba lɛ he nii nyɛha lɛ he. “Mɛi enyɔ hi fe mɔ kome; ejaakɛ amɛnáa amɛdeŋmegbomɔ lɛ mli nyɔmɔwoo kpakpa. Ejaakɛ kɛ́ shi amɛgbee lɛ, mɔ kome aaawó enaanyo nɔ.” (Jajelɔ 4:9, 10) Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ atsu naagbai ni yɔɔ gbalashihilɛ lɛ mli lɛ ahe nii lɛ, no lɛ ja amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛfee ekome kɛtsu nii ni amɛye amɛbua amɛhe.

Eji anɔkwale akɛ, Yehowa hala wu lɛ akɛ weku lɛ yitso. (1 Korintobii 11:3; Efesobii 5:23) Shi yitsoyeli hegbɛ lɛ etsɔɔɔ ákɛ akɛ yitsoŋwalɛ aye nɔ. Wu ni yɔɔ nilee lɛ ekpɛŋ eyiŋ yɛ nɔ ko he ni ebiii eŋa lɛ susumɔ yɛ he. David ni bote gbalashihilɛ mli afii 20 nɛ lɛ kɛɛ akɛ, “Mibɔɔ mɔdɛŋ koni mikɛ miŋa akpã gbee yɛ nɔ̃ yiŋ ni wɔbaakpɛ lɛ he.” Tanya ni bote gbalashihilɛ mli afii kpawo nɛ lɛ kɛɛ akɛ, “Naagba lɛ kɔɔɔ mɔ ni sane ja loo mɔ ni sane ejaaa he. Bei komɛi lɛ nɔ ni kɛ naataamɔ baa ji akɛ wɔhiɛɔ susumɔi srɔtoi yɛ bɔ ni esa akɛ atsu naagba lɛ he nii aha lɛ he. Miyɔse akɛ nɔ titri ni haa ayeɔ omanye ji ní akafee kpɛŋŋ, ni agbɛnɛ hu akɛ hiɛshikamɔ atsu nii.”

KAA ENƐ OKWƐ: Okɛ ohefatalɔ lɛ fɛɛ afee ekome kɛŋmala nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛsusuɔ akɛ ebaanyɛ efee naagba lɛ naa tsabaa lɛ nyɛshwiea shi. Kɛ́ nyɛnaaa bɔ ni nyɛaafee nyɛtsu naagba ko he nii lɛ, nyɛsaa nyɛkwɛa nibii ni nyɛŋmala nyɛshwie shi lɛ mli ni nyɛkɛ tsabaa ni nyɛ fɛɛ nyɛkpɛlɛ nɔ lɛ atsu he nii. No sɛɛ lɛ, nyɛtoa be ní nyɛkɛkwɛa kɛji nyɛnyɛ nyɛtsu yiŋ ni nyɛkpɛ lɛ he nii kɛ bɔ ni eye omanye eha.

Nyɛfea Ekome Kɛtsua Nii

Yesu kɛ gbalashihilɛ to apã he. (Mateo 19:6) Yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ, apã ji tso ko ni akɛfɔ̃ɔ kooloi enyɔ akuɛ anɔ ni afĩɔ kɛtsaa koni amɛnyɛ amɛtsu nitsumɔ ko kutuu. Kɛ́ kooloi lɛ efeee ekome lɛ, amɛnyɛŋ amɛtsu nii jogbaŋŋ, ni apã lɛ baamia amɛkuɛ. Kɛ́ amɛfee ekome kɛtsu nii lɛ, amɛbaanyɛ amɛgbala jatsu ni tsii loo amɛkɛ tsinakɔi ahũ.

Nakai nɔŋŋ kɛ́ wu ko kɛ eŋa efeee ekome kɛtsuuu nii lɛ, gbalashihilɛ mli apã lɛ baanyɛ amia amɛkuɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ amɛkase akɛ amɛbaafee ekome kɛtsu nii lɛ, amɛbaanyɛ amɛtsu naagba fɛɛ naagba he nii, ni amɛbaaye omanye babaoo. Nuu ko ni atsɛɔ lɛ Kalala ni kɛ miishɛɛ ehi shi akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ mua sane lɛ naa yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ, “Aaafee afii 25 nɛ lɛ, mikɛ miŋa etsu wɔnaagbai ahe nii kɛtsɔ anɔkwayeli mli ni wɔjɛɔ wɔkɛ wɔhe wieɔ, na ni wɔnaa mli wɔhaa wɔhe, sɔlemɔ ni wɔsɔleɔ kɛbiɔ Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ, kɛ agbɛnɛ Biblia mli shishitoo mlai ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ nɔ.” Ani bo hu obaanyɛ ofee nakai nɔŋŋ?

BI OHE AKƐ . . .

Mɛɛ naagba misumɔɔ waa ni mikɛ mihefatalɔ lɛ asusu he?

▪ Te mafee tɛŋŋ maná nɔmimaa akɛ minuɔ bɔ ni mihefatalɔ lɛ nuɔ he diɛŋtsɛ ehaa lɛ shishi?

▪ Kɛji be fɛɛ be lɛ, mifeɔ kpɛŋŋ akɛ afee nibii bɔ ni mitaoɔ lɛ, mɛɛ naagbai enɛ baanyɛ ekɛba?

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 17 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.