Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 8

Kaahã Hetsɛ̃ Fite Toiŋjɔlɛ Ni Yɔɔ Wɔteŋ Lɛ

Kaahã Hetsɛ̃ Fite Toiŋjɔlɛ Ni Yɔɔ Wɔteŋ Lɛ

“Nyɛhãa wɔtiua nibii ni kɛ toiŋjɔlɛ baa kɛ nibii ni wɔkɛbaatswa wɔnyɛmimɛi lɛ wɔma shi lɛ asɛɛ.”​—ROM. 14:19.

LALA 113 Wɔyɛ Toiŋjɔlɛ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛni Yosef nyɛmimɛi lɛ fee yɛ amɛhe ni tsɛ̃ɔ lɛ lɛ hewɔ? Ni mɛni jɛ mli kɛba?

YAKOB sumɔɔ ebihii lɛ fɛɛ asane, shi no mli lɛ, edɔɔ Yosef he waa. Enɛ eyaŋɔɔɔ Yosef nyɛmimɛi hii lɛ anaa kwraa. Amɛhe tsɛ̃ lɛ, ni nakai hetsɛ̃ lɛ hewɔ lɛ, amɛbɔi lɛ nyɛɛ, tsɛ efeko amɛ nɔ ko. Naagbee lɛ, amɛhɔ̃ɔ lɛ akɛ nyɔŋ, ni amɛmale amɛkɛɛ amɛpapa akɛ kooloo awuiyelɔ ko egbe ebi ni esumɔɔ waa lɛ. No mli lɛ, Yosef eye afii 17 pɛ. Amɛhe ni tsɛ̃ Yosef lɛ hewɔ lɛ, amɛfite toiŋjɔlɛ ni yɔɔ amɛweku lɛ mli lɛ, ni amɛkumɔ amɛpapa tsui.​—1 Mo. 37:3, 4, 27-34.

2. Mɛni awie yɛ Galatiabii 5:19-21 ni hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni eyɔɔ oshãra waa akɛ wɔhe baatsɛ̃ mɛi?

2 Be ni Ŋmalɛ lɛ tsĩɔ “heloo lɛ nitsumɔi lɛ,” ni ji sui kɛ nifeemɔi ni kɛ́ mɔ ko jieɔ lɛ kpo lɛ ehiɛ baakpãtã ni enine shɛŋ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ atã lɛ, etsĩ hetsɛ̃ * hu tã efata he. (Kanemɔ Galatiabii 5:19-21.) Bei pii lɛ, hetsɛ̃ ji nɔ ni hãa mɛi nyɛɔ mɛi, amɛkɛ mɛi béɔ, ni amɛmli fuɔ mɛi.

3. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Yosef kɛ enyɛmimɛi lɛ asane lɛ hãa wɔnaa akɛ, hetsɛ̃ baanyɛ afite mɛi ateŋ, ni ebaanyɛ efite toiŋjɔlɛ ni yɔɔ weku lɛ mli lɛ hu. Eyɛ mli akɛ wɔfeŋ nɔ ni Yosef nyɛmimɛi lɛ fee lɛ kɔkɔɔkɔ moŋ, shi wɔ fɛɛ wɔyeee emuu, ni wɔtsui lɛ he yɛ ahuntoo. (Yer. 17:9) No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ yɛ bei kɛ beiaŋ lɛ, wɔhiɛ kɔ̃ɔ nibii ni mɛi yɔɔ lɛ anɔ, ni wɔná kulɛ nibii ni amɛyɔɔ lɛ baje wɔ moŋ wɔdɛŋ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu mɛi komɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli ni he tsɛ̃ mɛi krokomɛi lɛ ahe. Enɛ baaye abua wɔ ni wɔna nibii ni baanyɛ ahã wɔhe atsɛ̃ mɛi. No sɛɛ lɛ, wɔbaakwɛ nibii komɛi ni baaye abua wɔ ni su gbonyo nɛɛ akahe shi yɛ wɔtsui mli, kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔbaa toiŋjɔlɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ yi.

NIBII NI BAANYƐ AHÃ MƐI AHE ATSƐ̃ MƐI

4. Mɛni hewɔ Filistibii lɛ ahe tsɛ̃ Isak lɛ?

4 Kɛ́ mɔ ko yɛ nii. Filistibii lɛ ahe tsɛ̃ Isak ejaakɛ no mli lɛ, niiatsɛ ji lɛ. (1 Mo. 26:12-14) Amɛloo sũ kɛtsĩmɔ nubui ni ejɛɔ mli ehãa egwantɛŋi kɛ etsinai nu lɛ po. (1 Mo. 26:15, 16, 27) Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi komɛi feɔ amɛnii tamɔ Filistibii lɛ. Amɛhe tsɛ̃ɔ mɛi ni yɔɔ nii fe amɛ lɛ. Ni tsɔɔ akɛ, jeee akɛ amɛhiɛ kɔ̃ɔ nibii ni mɛi nɛɛ yɔɔ lɛ anɔ pɛ kɛkɛ, shi moŋ amɛná kulɛ, eje amɛdɛŋ.

5. Mɛni hewɔ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ahe tsɛ̃ Yesu lɛ?

5 Kɛ́ mɛi sumɔɔ mɔ ko sane. Yudafoi jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ahe tsɛ̃ Yesu ejaakɛ mɛi sumɔɔ Yesu sane waa. (Mat. 7:28, 29) Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ akɛ Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔ, ni etsɔɔ mɛi anɔkwale lɛ. Shi jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ahiɛ esɔɔɔ enɛ. Moŋ lɛ, amɛmale Yesu he koni amɛkɛfite egbɛ́i kpakpa lɛ. (Mar. 15:10; Yoh. 11:47, 48; 12:12, 13, 19) Nɔ ni amɛfee lɛ ji kɔkɔbɔɔ kɛhã wɔ. Kɛ́ asafo lɛ mli bii sumɔɔ nyɛmi ko sane waa yɛ su kpakpa ko ni eyɔɔ lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔhe akatsɛ̃ lɛ. Moŋ lɛ, esa akɛ wɔkase lɛ.​—1 Kor. 11:1; 3 Yoh. 11.

6. Mɛni Diotrefe fee ni hãa wɔnaa akɛ ehe tsɛ̃ nyɛmimɛi ni nyiɛɔ hiɛ lɛ?

6 Kɛ́ mɔ ko ná sɔɔmɔ hegbɛ ko. Yɛ blema Kristofoi lɛ abeiaŋ lɛ, nuu ko ni atsɛɔ lɛ Diotrefe lɛ he tsɛ̃ mɛi ni nyiɛɔ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ. Akɛni Diotrefe miitao “klɛŋklɛŋ gbɛhe” yɛ nyɛmimɛi lɛ ateŋ hewɔ lɛ, efite bɔfo Yohane kɛ nyɛmimɛi krokomɛi ni nyiɛ hiɛ lɛ ehã nyɛmimɛi lɛ. (3 Yoh. 9, 10) Eyɛ mli akɛ wɔteŋ mɔ ko mɔ ko efeŋ nɔ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ tamɔ nɔ ni Diotrefe fee lɛ moŋ, shi kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, wɔ hu wɔhe baatsɛ̃ nyɛmi ko yɛ sɔɔmɔ hegbɛ ko ni kulɛ wɔmiitao wɔná shi eyaje edɛŋ lɛ hewɔ, titri lɛ, kɛ́ wɔnuɔ he akɛ wɔ hu wɔbaanyɛ wɔtsu nakai sɔ̃ lɛ he nii, ni wɔtsu lɛ jogbaŋŋ fe lɛ po.

Wɔtsui lɛ tamɔ sũ, ni wɔsui kpakpai lɛ tamɔ fɔfɔii fɛfɛji. Shi hetsɛ̃ tamɔ jwɛi ko ni he yɔɔ ahuntoo. Hetsɛ̃ baanyɛ ahã ewa kɛhã wɔ  akɛ wɔbaajie sui kpakpai tamɔ suɔmɔ, musuŋtsɔlɛ, kɛ mlihilɛ kpo (Kwɛmɔ kuku 7)

7. Mɛɛ awui hetsɛ̃ baanyɛ aye wɔ?

7 Hetsɛ̃ tamɔ jwɛi ko ni he yɔɔ ahuntoo. Kɛ́ ená ehe shi yɛ wɔtsui mli lɛ, efãa wa pi. Kɛ́ wɔyeɔ mɛi ahe awuŋa, wɔwóɔ wɔhe nɔ, wɔfóɔ wɔ pɛ wɔnɔ mli, loo wɔyɛ su gbonyo kroko ni tamɔ nakai lɛ, ewaaa akɛ wɔhe baatsɛ̃ mɛi. Hetsɛ̃ baanyɛ ahã ewa waa kɛhã wɔ akɛ wɔbaajie sui kpakpai tamɔ suɔmɔ, musuŋtsɔlɛ, kɛ mlihilɛ kpo. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔna akɛ hetsɛ̃ miitao ahe shi yɛ wɔtsui mli lɛ, esa akɛ wɔfã shishi oya nɔŋŋ. Shi te wɔbaafee tɛŋŋ wɔfee nakai?

BA OHE SHI NI OMII ASHƐ NII NI OYƆƆ LƐ AHE

Mɛni baawa wɔ ni wɔfã hetsɛ̃ kɛ eshishi kɛje wɔtsui mli? Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baawa wɔ ni wɔfã hetsɛ̃ kɛje wɔtsui mli, ni wɔba wɔhe shi ni wɔmii ashɛ nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe (Kwɛmɔ kuku 8-9)

8. Mɛɛ sui baaye abua wɔ ni wɔhe akatsɛ̃ mɛi?

8 Kɛ́ wɔbaa wɔhe shi ni wɔmii shɛɔ nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe lɛ, ebaawa waa akɛ wɔhe baatsɛ̃ mɛi. Anɔkwa, kɛ́ sui kpakpai nɛɛ eyi wɔtsui mli obɔ̃ lɛ, hetsɛ̃ náŋ gbɛ yɛ jɛmɛ. Kɛ́ wɔbaa wɔhe shi lɛ, wɔnuŋ he akɛ wɔhi fe mɛi krokomɛi. Mɛi ni baa amɛhe shi lɛ nuuu he akɛ esa akɛ nibii kpakpai fɛɛ abaje amɛdɛŋ. (Gal. 6:3, 4) Kɛ́ mɔ ko mii shɛɔ nii ni eyɔɔ lɛ ahe lɛ, ekɛ ehe etooo mɛi krokomɛi ahe, ekɔɔɔ he eko nɔ ni amɛyɔɔ. (1 Tim. 6:7, 8) Mɛi ni baa amɛhe shi ni amɛmii shɛɔ nii ni amɛyɔɔ lɛ ahe lɛ náa miishɛɛ kɛ́ mɔ ko ná nɔ ko kpakpa.

9. Yɛ nɔ ni awie yɛ Galatiabii 5:16 lɛ kɛ Filipibii 2:3, 4 lɛ naa lɛ, mɛni Nyɔŋmɔ baanyɛ ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ aye abua wɔ ni wɔfee?

9 Ja Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ eye ebua wɔ dani wɔbaanyɛ wɔba wɔhe shi, wɔmii ashɛ nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe, ni wɔjie hetsɛ̃ kɛje wɔtsui mli. (Kanemɔ Galatiabii 5:16; Filipibii 2:3, 4.) Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔpɛi susumɔi ni wɔhiɛ kɛ bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa yɛ wɔtsui mli tɔ̃ɔ lɛ mli. Ni kɛ́ bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa lɛ loo susumɔi ni wɔhiɛ lɛ ejaaa lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔtsake ni wɔkɛ nɔ ni hi ni tswaa mɔ emaa shi aye najiaŋ. (Lala 26:2; 51:10) Mose kɛ Paulo kɛ shihilɛi ni baanyɛ ahã amɛhe atsɛ̃ mɛi kpe, shi amɛhãaa su gbonyo nɛɛ gbɛ yɛ amɛtsui mli. Nyɛhãa wɔsusua amɛnɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ he wɔkwɛa.

Israelnyo oblanyo ko ejo foi ebabɔ Mose kɛ Yoshua amaniɛ akɛ hii enyɔ komɛi miigba yɛ nsara lɛ mli. Yoshua miikɛɛ Mose koni etsĩ amɛ gbɛ, shi Mose emiii nɔ. Moŋ lɛ, eekɛɛ Yoshua akɛ eŋɔɔ enaa akɛ Yehowa kɛ emumɔ lɛ eshwie hii enyɔ lɛ anɔ (Kwɛmɔ kuku 10)

10. Mɛɛ shihilɛ Mose kɛkpe ni kulɛ ebaanyɛ ehã ehe atsɛ̃ mɛi komɛi? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ wolo lɛ hiɛ lɛ.)

10 Nyɔŋmɔ hala Mose ni ekwɛ Israelbii lɛ anɔ, shi Mose efeee enii tamɔ nɔ ni lɛ pɛ esa akɛ ená nakai hegbɛ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ, Yehowa ŋɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ ni yɔɔ Mose nɔ lɛ eko ni ekɛshwie Israel onukpai komɛi ni damɔ kpee buu lɛ he lɛ anɔ. Etsɛɛɛ ni ababɔ Mose amaniɛ akɛ, onukpai enyɔ komɛi ni baaa kpee buu lɛ he lɛ hu ená mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ eko ni amɛbɔi gbaa. Yoshua kɛɛ Mose akɛ etsĩ amɛ gbɛ. Shi ani Mose fee nakai? Ani ehe tsɛ̃ hii enyɔ lɛ yɛ hegbɛ ni Yehowa edro amɛ lɛ hewɔ? Dabi, Mose efeee nakai. Akɛni ebaa ehe shi hewɔ lɛ, ená miishɛɛ moŋ akɛ amɛ hu amɛmiigba. (4 Mo. 11:24-29) Mɛni wɔkaseɔ yɛ bɔ ni efee enii ehã lɛ mli?

Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai baanyɛ aba amɛhe shi, tamɔ Mose fee lɛ? (Kwɛmɔ kuku 11-12) *

11. Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai baanyɛ akase Mose?

11 Ani asafoŋ onukpa ji bo? Ŋɔɔ lɛ akɛ, akɛɛ nyɛmi ko baabɔi nitsumɔ ko ni osumɔɔ tsumɔ waa, tamɔ ekolɛ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ nɔkwɛmɔ nɛkɛ lɛ tsumɔ, ni no hewɔ lɛ, otsɔɔ lɛ bɔ ni atsuɔ lɛ ahãa. Te obaafee onii ohã tɛŋŋ? Ani obaanu he tamɔ nɔ ni aaba bo shi? Kɛ́ obaa ohe shi tamɔ Mose lɛ, onuŋ he nakai. Moŋ lɛ, omii baashɛ ohe, ni obaaye obua onyɛmi lɛ.

12. Mɛni nyɛmimɛi pii efee kɛtsɔɔ akɛ amɛbaa amɛhe shi ni amɛmii shɛɔ nii ni amɛyɔɔ lɛ ahe?

12 Aloo ŋɔɔ lɛ akɛ, okɛ afii pii esɔmɔ akɛ onukpai akuu lɛ saji ahe gbɛjianɔtolɔ, shi amrɔ nɛɛ oye afii 80, ni esa akɛ otu nakai sɔ̃ lɛ owo mɔ kroko dɛŋ. Te obaafee onii ohã tɛŋŋ? Nyɛmimɛi pii ni eyaje shihilɛ nɛɛ mli lɛ ejɛ amɛsuɔmɔ mli amɛtu sɔ̃ nɛɛ amɛwo mɛi krokomɛi adɛŋ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ kpokpaa nɔkwɛlɔi ye afii 70 lɛ, atuɔ amɛnitsumɔ lɛ awoɔ mɛi krokomɛi ni yeko nakai lɛ adɛŋ, ni ahãa amɛ nitsumɔ kroko. Akɛni kpokpaa nɔkwɛlɔi baa amɛhe shi hewɔ lɛ, amɛmɔɔ nitsumɔi ni ahãa amɛ lɛ amli. Nyɛsɛɛ nɛɛ, ahã Betel weku lɛ mli bii pii etee koni amɛyasɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi. Nyɛmimɛi hii kɛ yei anɔkwafoi nɛɛ ahe tsɛ̃ɛɛ mɛi ni miitsu nitsumɔi ni kulɛ amɛtsuɔ yɛ Betel lɛ.

13. Kulɛ mɛni hewɔ Paulo he baanyɛ atsɛ̃ bɔfoi 12 lɛ?

13 Mɔ kroko ni ba ehe shi ni emii shɛ nii ni eyɔɔ lɛ ahe ji bɔfo Paulo. Paulo he tsɛ̃ɛɛ mɛi. Eyɛ mli akɛ ekɛ ekãa tsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ waa moŋ, shi ejɛ heshibaa mli ewie akɛ: “Miji bibioo kwraa yɛ bɔfoi lɛ ateŋ, ni misaaa mɔ ni atsɛɔ lɛ bɔfo po.” (1 Kor. 15:9, 10) Bɔfoi 12 lɛ kɛ Yesu sɔmɔ be ni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ, shi Yesu gbele kɛ eshitee lɛ sɛɛ dani Paulo batsɔ Kristofonyo. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ ahala lɛ akɛ “jeŋmaji lɛ abɔfo” moŋ, shi abuuu lɛ ashiii bɔfoi 12 lɛ anɔ, ejaakɛ eshɛɛɛ taomɔ nii lɛ he. (Rom. 11:13; Bɔf. 1:21-26) Kɛ̃lɛ, Paulo he tsɛ̃ɛɛ mɛi 12 lɛ yɛ hegbɛ ni amɛná akɛ amɛkɛ Yesu baabɔ gbagbalii lɛ hewɔ. Emii shɛ hegbɛ ni ená lɛ he.

14. Kɛ́ wɔbaa wɔhe shi ni wɔmii shɛɔ nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe lɛ, mɛni wɔbaafee?

14 Kɛ́ wɔbaa wɔhe shi ni wɔmii shɛɔ nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe lɛ, wɔbaakase Paulo, ni wɔ hu wɔbaabu mɛi ni Yehowa kɛ hegbɛ ko ewo amɛdɛŋ lɛ. (Bɔf. 21:20-26) Yehowa eto gbɛjianɔ ni asafoŋ onukpai lɛ anyiɛ hiɛ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Hii nɛɛ yeee emuu. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa ‘kɛ amɛ ehã wɔ akɛ nikeenii.’ (Efe. 4:8, 11) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔbu amɛ, ni wɔba wɔhe shi ni wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi ni amɛhãa wɔ lɛ tsu nii lɛ, wekukpaa kpakpa baahi wɔ kɛ Yehowa teŋ, ni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ baahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli.

‘TIUMƆ NIBII NI KƐ TOIŊJƆLƐ BAA LƐ ASƐƐ’

15. Mɛni ehe miihia ni wɔfee?

15 He fɛɛ he ni hetsɛ̃ yɔɔ lɛ, toiŋjɔlɛ nyɛŋ ahi jɛmɛ kɔkɔɔkɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔfã hetsɛ̃ kɛ eshishi kɛje wɔtsui mli, ni wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkafee nibii ni baahã mɛi ahe atsɛ̃ wɔ. Enɛ he miihia waa, ejaakɛ Yehowa efã wɔ akɛ ‘wɔtiu nibii ni kɛ toiŋjɔlɛ baa kɛ nibii ni wɔkɛbaatswa wɔnyɛmimɛi lɛ wɔma shi lɛ asɛɛ,’ ni esa akɛ wɔye nakai famɔ lɛ nɔ. (Rom. 14:19) Mɛni kɛ mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua mɛi koni hetsɛ̃ akahe shi yɛ amɛtsui mli? Ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔbaa toiŋjɔlɛ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ yi?

16. Kɛ́ wɔsumɔɔɔ ni wɔduɔ hetsɛ̃ wɔwoɔ mɛi atsui mli lɛ, mɛɛ nibii esaaa akɛ wɔfeɔ?

16 Wɔsubaŋ kɛ wɔnifeemɔ baanyɛ aná mɛi anɔ hewalɛ waa. Je lɛ woɔ mɛi hewalɛ ni ‘amɛkɛ nibii ni amɛyɔɔ lɛ ashwã.’ (1 Yoh. 2:16) Shi kɛ́ wɔfee nakai lɛ, ebaanyɛ ehã mɛi ahe atsɛ̃ wɔ. Ani daa nɛɛ wɔwieɔ nibii ni wɔyɔɔ loo nibii ni wɔto akɛ wɔbaahé lɛ ahe? Kɛ́ wɔfeɔ nakai lɛ, ani jeee hetsɛ̃ wɔduɔ wɔwoɔ wɔnyɛmimɛi lɛ atsui mli lɛ? Bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhãa yɛ sɔɔmɔ hegbɛi ni wɔyɔɔ lɛ ahe lɛ hu baanyɛ ahã mɛi ahe atsɛ̃ wɔ. Kɛ́ daa nɛɛ, wɔmiiwie nibii ni baahã mɛi ajwɛŋmɔ aba sɔɔmɔ hegbɛi ni wɔyɔɔ lɛ anɔ lɛ, belɛ wɔmiidu hetsɛ̃ wɔmiiwo amɛtsui mli. Shi kɛ́ wɔshwe akɛ wɔle nibii kpakpai ni wɔnyɛmimɛi lɛ enyɛ etsu, ni wɔjie amɛyi yɛ enɛɛmɛi ahe lɛ, no baahã amɛna akɛ amɛ hu amɛbɔɔ mɔdɛŋ, ni no baahã toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ aya nɔ ahi asafo lɛ mli.

17. Mɛni Yosef nyɛmimɛi lɛ nyɛ amɛfee? Ni mɛni hewɔ?

17 Wɔbaanyɛ wɔfã hetsɛ̃ kɛ eshishi kɛje wɔtsui mli! Yosef kɛ enyɛmimɛi lɛ asane lɛ hãa wɔnaa nakai. Be ni amɛhɔ̃ɔ Yosef lɛ sɛɛ afii komɛi lɛ, amɛkɛ lɛ yakpe yɛ Ejipt. Shi dani ebaajie ehe shi etsɔɔ amɛ lɛ, eka amɛ ekwɛ akɛ amɛtsake amɛsubaŋ gbonyo lɛ lo. Bɔ ni efee lɛ nɛ: Eŋmɛ amɛ okpɔ̃lɔ, ni yɛ okpɔlɔŋmɛɛ lɛ shishi lɛ, ehã Benyamin niyenii pii kwraa fe enyɛmimɛi ni eshwɛ lɛ. (1 Mo. 43:33, 34) Shi nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ enyɛmimɛi lɛ ahe tsɛ̃ Benyamin yɛ enɛ hewɔ. Sɛɛ mli po lɛ, amɛnifeemɔ hã Yosef na faŋŋ akɛ, Benyamin kɛ amɛpapa Yakob sane kã amɛtsui nɔ waa. (1 Mo. 44:30-34) Akɛni Yosef nyɛmimɛi lɛ fã hetsɛ̃ kɛje amɛtsui mli hewɔ lɛ, amɛnyɛ amɛye amɛbua ni toiŋjɔlɛ ba amɛweku lɛ mli ekoŋŋ. (1 Mo. 45:4, 15) Kɛ́ wɔ hu wɔbɔ mɔdɛŋ wɔfã hetsɛ̃ kɛ eshishi kɛje wɔtsui mli lɛ, wɔbaabaa toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔwekui kɛ wɔsafoi lɛ amli lɛ yi.

18. Yɛ nɔ ni awie yɛ Yakobo 3:17, 18 lɛ naa lɛ, kɛ́ wɔfee nibii ni baahã toiŋjɔlɛ ahi wɔ kɛ mɛi ateŋ lɛ, mɛni baajɛ mli kɛba?

18 Yehowa miisumɔ ni wɔjie hetsɛ̃ kɛje wɔtsui mli ni wɔtiu toiŋjɔlɛ sɛɛ. Shi nibii enyɔ nɛɛ afeemɔ kãaa shi akɔɔɔ. Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, ewaaa akɛ wɔhe baatsɛ̃ mɛi. (Yak. 4:5) Agbɛnɛ hu, jeŋ ni wɔyɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ duɔ hetsɛ̃ ewoɔ mɛi amli. Shi kɛ́ wɔbaa wɔhe shi, wɔmii shɛɔ nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe, ni wɔhiɛ sɔɔ nibii kpakpai ni mɛi krokomɛi tsuɔ lɛ, hetsɛ̃ náŋ gbɛ yɛ wɔtsui mli. Moŋ lɛ, toiŋjɔlɛ baahi wɔ kɛ mɛi krokomɛi ateŋ, ni wɔbaawo jalɛ yibii.​—Kanemɔ Yakobo 3:17, 18.

LALA 130 Okɛ Eshai Ake

^ kk. 5 Toiŋjɔlɛ yɛ Yehowa asafo lɛ mli. Shi hetsɛ̃ baanyɛ afite nakai toiŋjɔlɛ lɛ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nibii komɛi ni hãa mɛi ahe tsɛ̃ɔ mɛi, kɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee koni su gbonyo nɛɛ akahe shi yɛ wɔtsui mli. Agbɛnɛ hu, wɔbaana nibii komɛi ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛbaa toiŋjɔlɛ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ yi.

^ kk. 2 WIEMƆ NI ATSƆƆ MLI: Kɛ́ mɔ ko hiɛ kɔ̃ nii ni mɔ ko yɔɔ lɛ nɔ, ni ená kulɛ nakai nii lɛ eŋmɛɛ mɔ lɛ, yɛ Biblia lɛ mli lɛ, atsɛɔ lɛ hetsɛ̃.

^ kk. 61 NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRII LƐ AMLI: Yɛ asafoŋ onukpai akpee ko shishi lɛ, akɛɛ nyɛmi nuu ko ni eda yɛ afii amli ni kwɛɔ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ nɔ lɛ akɛ etsɔse nyɛmi nuu ko ni edako tsɔ nakai lɛ koni lɛ ekwɛ nɔ. Eyɛ mli akɛ nuumo lɛ sumɔɔ nitsumɔ nɛɛ waa moŋ, shi eetsɔɔ nyɛmi nuu lɛ nibii ni baahã enyɛ etsu nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ, ni eejie eyi. Enɛ hãa wɔnaa akɛ, eefi yiŋ ni onukpai lɛ ekpɛ lɛ sɛɛ kɛ etsui muu fɛɛ.