Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Oblahii kɛ Oblayei, Nyɛhãa Nyɛhemɔkɛyeli lɛ mli Awaa

Oblahii kɛ Oblayei, Nyɛhãa Nyɛhemɔkɛyeli lɛ mli Awaa

“Hemɔkɛyeli ji . . . nii ni anaaa lɛ ahe odaseyeli ni yɔɔ faŋŋ.”—HEB. 11:1.

LALAI: 41, 69

1, 2. Mɛɛ shihilɛ ni wa oblahii kɛ oblayei komɛi kɛkpeɔ ŋmɛnɛ? Mɛni baaye abua amɛ?

OBLAYOO ko ni yɔɔ Britain lɛ kɛɛ nyɛmi yoo ko ni ekɛ lɛ yaa skul lɛ akɛ, “Ole nii waa, no hewɔ lɛ, eefee mi naakpɛɛ akɛ oheɔ oyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ.” Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Germany lɛ wie akɛ: “Miskul tsɔɔlɔi lɛ kɛɛ adebɔɔ he sane ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ ji adesã. Amɛsusuɔ akɛ skulbii lɛ fɛɛ heɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ amɛyeɔ.” Nyɛmi yoo oblayoo ko ni yɔɔ France lɛ wie akɛ: “Efeɔ miskul tsɔɔlɔi lɛ naakpɛɛ waa akɛ skulbii lɛ ekomɛi kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ Biblia lɛ nɔ lolo.”

2 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo heee amɛyeee akɛ Mɔ ko ni bɔ nibii fɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ, ewaa kɛhãa Yehowa tsuji oblahii kɛ oblayei, kɛ mɛi ni akɛ amɛ miikase nii kpaako lɛ akɛ amɛbaagbala nɔ hewɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ Mɔ ko ni bɔ je lɛ mli amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi. No hewɔ lɛ, mɛni baanyɛ awa bo ni ohemɔkɛyeli lɛ mli awa ni emli akagbɔjɔ? Nɔ kome ni baaye abua bo ji, ni obaajwɛŋ nibii ni okaneɔ kɛ nibii ni onuɔ lɛ ahe jogbaŋŋ, ni Biblia lɛ baaye abua bo yɛ enɛ feemɔ mli. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɛ “jwɛŋmɔ aaabaa oyi jogbaŋŋ” koni jeŋ nilee akafite ohemɔkɛyeli lɛ.​—Kanemɔ Abɛi 2:10-12.

3. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Kɛ́ wɔkase Yehowa he nii jogbaŋŋ lɛ, wɔhemɔkɛyeli lɛ mli baawa. (1 Tim. 2:4) No hewɔ lɛ, kɛ́ ookase Biblia lɛ loo asafo lɛ woji lɛ, ŋmɛɛ otsui shi ni osusu nibii ni okaneɔ lɛ ahe jogbaŋŋ koni ‘onu shishi.’ (Mat. 13:23) Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaana bɔ ni kɛ́ wɔto wɔtsui shi wɔjwɛŋ nibii ahe jogbaŋŋ lɛ, ebaanyɛ ehã wɔna nibii pii ni tsɔɔ faŋŋ akɛ, Yehowa ni bɔ nibii fɛɛ, ni Biblia lɛ ji e-Wiemɔ. Enɛ baahã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa.​—Heb. 11:1.

BƆ NI OBAAFEE OHÃ OHEMƆKƐYELI LƐ MLI AWA

4. Eyɛ mli akɛ wɔnako Nyɔŋmɔ pɛŋ moŋ, shi mɛni mɛi ni heɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ amɛyeɔ lɛ hu enako pɛŋ? Dani wɔbaanyɛ wɔkpɛ yiŋ ni ja lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

4 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii kɛɛ jeŋ shikpalɔi ena nibii ni tsɔɔ akɛ sutsakemɔ nɔ tsɔ ni nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ ba shihilɛ mli. Amɛkɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ko mɔ ko enako lɛ dã, no hewɔ lɛ, amɛnyɛŋ amɛhe enɔ amɛye. Eji anɔkwale akɛ wɔteŋ mɔ ko mɔ ko enako Nyɔŋmɔ pɛŋ, ni asaŋ wɔnako ni Nyɔŋmɔ miibɔ nɔ ko dã. (Yoh. 1:18) Shi mɛi ni heɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ amɛyeɔ lɛ hu enako ni kooloo ko miitsɔ kooloo kroko dã. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛnako ni kooloo ko tamɔ onufu miitsɔ jata dã. (Hiob 38:1, 4) No hewɔ lɛ, ja wɔpɛi nibii amli, ni wɔsusu nii ahe jogbaŋŋ, dani wɔbaanyɛ wɔkpɛ yiŋ ni ja yɛ bɔ ni fee ni nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ ba shihilɛ mli lɛ he. Mɛi komɛi efee nakai, ni “amɛna faŋŋ” akɛ Nyɔŋmɔ ko yɛ, ni lɛ ebɔ nibii fɛɛ. Kɛfata he lɛ, ‘amɛyɔse’ akɛ, eyɛ hewalɛ ni eyɛ sui kpakpai krokomɛi hu.​—Rom. 1:20.

Okɛ dɛŋdadei ni asafo lɛ efee lɛ baanyɛ aye abua bo ni onyɛ ogbala nibii amli otsɔɔ mɛi (Kwɛmɔ kuku 5)

5. Mɛɛ dɛŋdadei Yehowa asafo lɛ ehã wɔ ni baaye abua wɔ ni wɔle nibii ni Yehowa ebɔ lɛ ahe saji babaoo?

5 Kɛ́ wɔkwɛ nibii ni ebɔle wɔ yɛ je lɛ mli lɛ ni wɔjwɛŋ he jogbaŋŋ lɛ, wɔbaayɔse nibii pii ni ekolɛ mɛi krokomɛi yɔseŋ. (Heb. 11:3) Yehowa asafo lɛ ehã wɔ dɛŋdadei kpakpai babaoo ni baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔfee nakai. Kɛ́ wɔkɛ dɛŋdadei nɛɛ tsu nii jogbaŋŋ lɛ, wɔbaana faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ ni bɔ nibii fɛɛ, tsɛ wɔnako lɛ pɛŋ. Kɛfata he lɛ, wɔbaana esui kpakpai babaoo lɛ hu. (Heb. 11:27) Dɛŋdadei nɛɛ ekomɛi ji, vidio ni yitso ji, The Wonders of Creation Reveal God’s Glory lɛ, broshuɔi ni ji Was Life Created?The Origin of Life​—Five Questions Worth Asking lɛ, kɛ wolo ni yitso ji, Is There a Creator Who Cares About You? lɛ. Buu-MɔɔAwake! lɛ hu baanyɛ aye abua wɔ waa. Yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, Awake! lɛ gbaa wɔ jeŋ shikpalɔi kɛ mɛi krokomɛi ni tsutsu ko lɛ amɛheee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee lɛ ahe sane, ni etsɔɔ wɔ nɔ ni hã amɛtsake amɛjwɛŋmɔ. Saji komɛi ni baa yɛ Awake! lɛ mli ni yitso ji, “Was It Designed?” (Ani Aje Gbɛ Afee?) lɛ hãa wɔleɔ nibii ni Yehowa ebɔ lɛ ahe saji babaoo, kɛ bɔ ni jeŋ shikpalɔi eka akɛ amɛbaakwɛ nibii nɛɛ anɔ kɛfee nibii krokomɛi. [1]

6. Mɛɛ gbɛ nɔ dɛŋdadei ni Yehowa asafo lɛ eduro wɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ?

6 Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ United States ni eye afii 19 lɛ wie yɛ broshuɔi enyɔ ni wɔtsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ ahe akɛ: “Broshuɔi nɛɛ eye ebua mi waa. Mikase fe shii akpe.” Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ France lɛ wie akɛ: “Minyaa saji ni yitso ji, ‘Was It Designed?’ lɛ ahe waa!” Nyɛmi yoo nɛɛ kɛɛ saji nɛɛ hãa enaa akɛ, eyɛ mli akɛ jeŋ shikpalɔi bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaakwɛ nibii ni Yehowa ebɔ lɛ anɔ ni amɛkɛfee nibii krokomɛi moŋ, shi amɛnyɛŋ amɛfee ni ekɛ Yehowa nɔ lɛ aye egbɔ kɔkɔɔkɔ. Oblayoo ko ni yɔɔ South Africa ni eye afii 15 lɛ fɔlɔi wie akɛ: “Bei pii lɛ, nɔ klɛŋklɛŋ ni wɔbiyoo lɛ kaneɔ yɛ Awake! lɛ mli ji sane ni yitso ji, ‘Interview’ lɛ.” Ni bo hu? Kɛ́ okɛ dɛŋdadei nɛɛ tsu nii jogbaŋŋ lɛ, ohemɔkɛyeli lɛ mli baawa waa, ni amale tsɔɔmɔ ko bɛ ni baahã oje oŋɛlɛ nɔ. Obaafee tamɔ tso ko ni shishifã emɔ shi jogbaŋŋ bɔ ni kɔɔyɔɔ ko kɔɔyɔɔ ko nyɛŋ lɛ afã.​—Yer. 17:5-8.

NÁ HEMƆKƐYELI AKƐ BIBLIA LƐ JI NYƆŊMƆ WIEMƆ

7. Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ miisumɔ ni wɔjwɛŋ nibii ahe jogbaŋŋ lɛ?

7 Ani tɔmɔ yɛ he akɛ obaabi ohe saji tamɔ, ‘Mɛni hewɔ miheɔ nibii ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ miyeɔ lɛ?’ Dabi kwraa! Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Yehowa sumɔɔɔ ni wɔheɔ nibii wɔyeɔ akɛni mɛi krokomɛi heɔ amɛyeɔ lɛ pɛ kɛkɛ hewɔ. Eesumɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔjwɛŋ saji ahe jogbaŋŋ, koni wɔná anɔkwa nilee. Nilee ni tamɔ nɛkɛ lɛ baahã wɔná nɔmimaa akɛ Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, ni ebaahã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa. (Kanemɔ Romabii 12:1, 2; 1 Timoteo 2:4.) Gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔná nilee nɛɛ ji, ni wɔbaahala Biblia mli sane ko ni wɔkase he nii fitsofitso.

8, 9. (a) Mɛɛ saji mɛi komɛi nyaa ekasemɔ he? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi komɛi ená sanenɔjwɛŋmɔ he sɛɛ amɛhã?

8 Mɛi komɛi ehala akɛ amɛbaakase Biblia mli gbalɛi, loo nibii ni ana yɛ yinɔsane, shitsaa, loo jeŋ shikpamɔ mli ni yeɔ odase akɛ nibii ni awie yɛ Biblia lɛ mli lɛ ja. Gbalɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔkase he nii ji nɔ ni yɔɔ 1 Mose 3:15 lɛ. Gbalɛ nɛɛ hãa wɔleɔ sane oti ni yɔɔ Biblia lɛ mli, ni no ji, gbɛ ni Maŋtsɛyeli lɛ baatsɔ nɔ etse Yehowa gbɛ́i lɛ he, ni ehã ana akɛ, lɛ pɛ ji mɔ ni sa akɛ eyeɔ adesai anɔ. Agbɛnɛ hu, ehãa wɔnaa gbɛ ni Yehowa baatsɔ nɔ ehã naagbai fɛɛ ni eba adesai anɔ kɛjɛ be ni Adam kɛ Hawa gbo enɔ toi kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ sɛɛ afo. Mɛni ji gbɛ kome ni obaanyɛ otsɔ nɔ opɛi gbalɛ nɛɛ mli? No ji ni obaatao ŋmalɛi fɛɛ ni kɔɔ gbalɛ nɛɛ he lɛ ni oŋmala oshwie shi. No sɛɛ lɛ, obaanyɛ oto ŋmalɛi nɛɛ anaa yɛ be ni akɛŋmala lɛ anaa, ni okwɛ nɔ ni amɛtsɔɔ wɔ yɛ gbalɛ nɛɛ he kɛ bɔ ni amɛhãa wɔnáa nɔmimaa akɛ ebaaba mli. Kɛ́ opɛi ŋmalɛi lɛ amli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, obaana akɛ, eyɛ mli akɛ mɛi ni ŋmala Biblia lɛ hi shi yɛ bei srɔtoi amli moŋ, shi saji ni amɛŋmala lɛ kɛ amɛhe kpãa gbee. Enɛ baahã ona faŋŋ akɛ, Yehowa “mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ” ni kudɔ amɛ.​—2 Pet. 1:21.

9 Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Germany lɛ wie akɛ: “Eyɛ mli akɛ hii aaafee 40 sɔŋŋ ni ŋma Biblia lɛ moŋ, shi etamɔ nɔ ni Biblia lɛ mli woji lɛ eko fɛɛ eko wieɔ Maŋtsɛyeli lɛ he yɛ gbɛ ko nɔ. Hii nɛɛ ateŋ mɛi babaoo hi shi yɛ bei srɔtoi amli, ni amɛkɛ amɛhe ekpeee.” Sane ko ni je kpo yɛ December 15, 2013 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ wie Hehoo gbi jurɔ lɛ he. Etsɔɔ tsakpaa ni yɔɔ gbi jurɔ nɛɛ kɛ 1 Mose 3:15 lɛ kɛ Mesia lɛ baa lɛ teŋ. Be ni nyɛmi yoo ko ni jɛ Australia lɛ kase sane nɛɛ egbe naa lɛ, ewie akɛ: “Nikasemɔ nɛɛ gbele mihiŋmɛi ni ehã mina akɛ Yehowa he yɛ naakpɛɛ waa. Nɔ ni ta mitsuiŋ waa ji bɔ ni gbɛjianɔ nɛɛ ni eto ehã Israelbii lɛ feɔ Yesu afɔleshãa lɛ he mfoniri.” Ekɛɛ eta shi diŋŋ ejwɛŋ sane lɛ he, ni ena akɛ Hehoo lɛ jeee nɔ ko flɛflɛ! Mɛni hã nyɛmi yoo nɛɛ nu he nakai lɛ? Ejwɛŋ nɔ ni ekaneɔ lɛ he kɛtee shɔŋŋ, ni no hã ‘enu shishi.’ Enɛ hã ehemɔkɛyeli lɛ kɛ wekukpaa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ mli bawa.​—Mat. 13:23.

10. Mɛɛ gbɛ nɔ bɔ ni mɛi ni ŋmala Biblia lɛ ye anɔkwa lɛ hãa hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ akɛ Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ mli waa?

10 Nɔ kroko hu ni baanyɛ ahã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa ji, bɔ ni mɛi ni ŋmala Biblia lɛ fee ekãa kɛ bɔ ni amɛye anɔkwa lɛ. Woloŋmalɔi ni hi shi yɛ nakai beiaŋ lɛ ateŋ mɛi babaoo tsimɔ amɛmaji kɛ amɛnɔyelɔi lɛ afatɔi anɔ, ni amɛwie nibii kpakpai ni amɛfee lɛ pɛ ahe. Shi Yehowa gbalɔi lɛ efeee nakai; amɛwie anɔkwale be fɛɛ be. Amɛŋmala amɛwebii lɛ kɛ amɛmaŋtsɛmɛi lɛ afatɔi ahe sane amɛshwie shi. (2 Kron. 16:9, 10; 24:18-22) Amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛfatɔi kɛ Nyɔŋmɔ tsuji krokomɛi hu anɔ eteee. (2 Sam. 12:1-14; Mar. 14:50) Nyɛmi nuu oblanyo ko ni yɔɔ Britain lɛ wie akɛ: “Mɛi fioo komɛi pɛ yeɔ anɔkwa nakai. Enɛ hãa mináa nɔmimaa akɛ, Biblia lɛ jɛ Yehowa ŋɔɔ.”

11. Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia mli shishitoo mlai baanyɛ ahã oblahii kɛ oblayei ahiɛ asɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ?

11 Kɛ́ mɛi hi shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa lɛ, amɛnáa he sɛɛ. Enɛ hu hãa wɔnaa akɛ, Biblia lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni. (Kanemɔ Lala 19:8-12.) Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Japan lɛ ŋma akɛ: “Kɛ́ miweku lɛ kɛ Biblia mli tsɔɔmɔi lɛ tsu nii lɛ, wɔnáa miishɛɛ waa. Toiŋjɔlɛ, ekomefeemɔ, kɛ suɔmɔ hiɔ wɔteŋ.” Biblia mli shishitoo mlai ehã mɛi pii ena akɛ, asomoaŋ nibii ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ jeee anɔkwale. Enɛ hewɔ lɛ, amɛtsi amɛhe kɛje nibii nɛɛ ahe ni amɛhe ejɔ amɛ. (Lala 115:3-8) Kɛ́ mɛi he Yehowa, ni ji Nyɔŋmɔ Ofe lɛ nɔ amɛye lɛ, amɛnáa hiɛnɔkamɔ. Sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ hãa mɛi sɔmɔɔ nibii ni Yehowa ebɔ lɛ, moŋ fe Yehowa diɛŋtsɛ. Enɛ hewɔ lɛ, amɛsusuɔ akɛ adesai diɛŋtsɛ baanyɛ atsu naagbai ni wɔkɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ ahe nii. Shi kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, wɔmiina akɛ amɛyeko omanye.​—Lala 146:3, 4.

BƆ NI OBAAFEE OKƐ MƐI ASUSU SAJI AHE

12, 13. Kɛ́ okɛ mɛi miigba adebɔɔ loo Biblia lɛ he sane lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ otsɔ okɛ amɛ asusu saji ahe?

12 Kɛ́ okɛ mɛi miigba adebɔɔ loo Biblia lɛ he sane lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ otsɔ okɛ amɛ asusu saji ahe? Klɛŋklɛŋ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ole mɔ lɛ jwɛŋmɔ yɛ sane ni nyɛsusuɔ he lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi komɛi heɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ amɛyeɔ, shi yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ amɛheɔ Nyɔŋmɔ hu nɔ amɛyeɔ. Amɛkɛɔ akɛ sutsakemɔ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔ ebɔ nibii fɛɛ ni wala yɔɔ amɛmli lɛ. Mɛi komɛi ni heɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ amɛyeɔ lɛ kɛɔ akɛ, eji ebɛ mli kulɛ, atsɔŋ mɛi yɛ skul. Jamɔi srɔtoi lɛ anifeemɔi ehã mɛi ená jwɛŋmɔ lɛ akɛ, Nyɔŋmɔ bɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ okɛ mɔ ko miisusu bɔ ni fee ni nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ ba lɛ he lɛ, bei pii lɛ, ehi akɛ obaabi lɛ ejwɛŋmɔ yɛ sane lɛ he, ni obo lɛ toi jogbaŋŋ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ekolɛ lɛ hu ebaabo bo toi.​—Tito 3:2.

13 Kɛ́ mɔ ko kɛɛ bo akɛ nilee bɛ mli akɛ obaahe oye akɛ Mɔ ko ni bɔ je lɛ, mɛni obaanyɛ okɛɛ lɛ? Obaanyɛ ojɛ bulɛ mli obi lɛ ni etsɔɔ bo bɔ ni fee ni nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ ba kɛjeee Mɔ ko ni bɔ amɛ. Kɛji sutsakemɔ nɔ nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ tsɔ amɛba lɛ, belɛ ehe baahia ni nɔ klɛŋklɛŋ ni ba wala mli lɛ atsɔ gbɛ ko nɔ efee lɛ nɔŋŋ ehenɔi babaoo. Woloŋlelɔ kpanaa ko wie akɛ, nibii ni esa akɛ nɔ klɛŋklɛŋ ni ba wala mli lɛ aná dani enyɛ efee lɛ diɛŋtsɛ ehenɔi babaoo ji, (1) hewolo, (2) hewalɛ kɛ bɔ ni ekɛ nakai hewalɛ lɛ baatsu nii ahã, (3) nɔ ni baatsɔɔ edalɛ, esu, loo enifeemɔ, (nɔ ni Blɔfo tsɛɔ lɛ DNA lɛ) kɛ (4) gbɛ ni ebaatsɔ nɔ ekɛ nibii nɛɛ afee lɛ diɛŋtsɛ ehenɔi krokomɛi. Ekɛfata he akɛ: “Kɛ́ osusu bɔ ni nibii bibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ po yɔɔ hwanyaŋŋ hã lɛ he lɛ, onaa baakpɛ ohe waa.”

14. Kɛ́ eefee bo akɛ onyɛŋ ogbala nibii amli fitsofitso ohã mɔ ko ni heɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ eyeɔ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee?

14 Gbɛ kome ni waaa kwraa ni obaanyɛ otsɔ nɔ oye obua mɔ ko koni ena akɛ Nyɔŋmɔ ni bɔ nibii fɛɛ ji, ni okɛ nɔkwɛmɔnɔ ni bɔfo Paulo kɛhã lɛ baatsu nii. Ewie akɛ: “Shĩa fɛɛ shĩa lɛ mɔ ko kɛ̃ ma, shi mɔ ni fee nibii fɛɛ ji Nyɔŋmɔ.” (Heb. 3:4) Nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ yeɔ omanye waa! Nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ yɛ hwanyaŋŋ kwraa fe tsũi. No hewɔ lɛ, kɛ́ tsũ nyɛŋ abama shi akɛ ja mɔ ko ema lɛ, belɛ nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ diɛŋtsɛ nyɛŋ aba akɛ ja mɔ ko ni le nii waa ebɔ amɛ. Aloo kɛ́ oosumɔ lɛ, obaanyɛ ohã mɔ lɛ wɔwoji ni wieɔ adebɔɔ he lɛ eko. Nyɛmi yoo ko kɛ broshuɔi enyɔ ni wɔwie amɛhe kɛtsɔ hiɛ lɛ hã oblanyo ko ni kɛɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ. Aaafee otsi sɛɛ lɛ, oblanyo lɛ kɛɛ akɛ, “Amrɔ nɛɛ, miheɔ miyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ.” Akɛ oblanyo nɛɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ, ni amrɔ nɛɛ ebatsɔ Yehowa Odasefonyo.

15, 16. Kɛ́ okɛ mɔ ko ni kɛɛ Biblia lɛ jɛɛɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ kpe lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ oye obua lɛ? Mɛni esa akɛ okai be fɛɛ be?

15 Ni kɛ́ okɛ mɔ ko ni kɛɛ eheee eyeee akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kpe hu? Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ oye obua lɛ? Taakɛ wɔwie kɛtsɔ hiɛ lɛ, obaanyɛ obi lɛ saji ni baahã ole esusumɔ kɛ saji ni enyaa he. (Abɛi 18:13) Kɛ́ enyaa jeŋ shikpamɔ he lɛ, obaanyɛ otsɔɔ lɛ nibii ni Biblia lɛ ewie ni jeŋ shikpalɔi ekpa shi amɛna akɛ eji anɔkwale. Kɛ́ enyaa yinɔsane he lɛ, obaanyɛ owie nɔ ko ni atsĩ tã yɛ yinɔsane woji amli lɛ he otsɔɔ lɛ, ni otsɔɔ lɛ bɔ ni Biblia lɛ gba nakai sane lɛ efɔ̃ shi afii babaoo dani eba mli. Aloo obaanyɛ otsɔɔ lɛ bɔ ni Biblia mli shishitoo mlai, tamɔ nɔ ni Yesu wie yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ baanyɛ aye abua lɛ ahã.

16 Kaimɔ akɛ, wɔyaaa ni wɔkɛ mɛi ayataa saji anaa, wɔtee ni wɔkɛ amɛ ayagba Biblia lɛ mli sane kɛ miishɛɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ lɛ miiwie lɛ, bo lɛ toi jogbaŋŋ. Kɛ́ saji obaabi jio, osusumɔ obaatsɔɔ jio lɛ, jɛɛ bulɛ kɛ mlihilɛ mli ofee nakai, titri lɛ, kɛ́ mɔ lɛ ye bo onukpa. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ekolɛ ebaabo nɔ ni oyɔɔ kɛɛmɔ lɛ toi. Kɛfata he lɛ, ebaana akɛ, eyɛ mli akɛ odako moŋ, shi osusu nibii ni oheɔ oyeɔ lɛ ahe kɛtee shɔŋŋ. Kɛ̃lɛ, hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, ehe ehiaaa ni ofiteɔ obe yɛ mɛi ni efee amɛhe beilɔi loo hefɛoyelɔi lɛ ahe.​—Abɛi 26:4.

PƐIMƆ BIBLIA LƐ MLI KONI OHEMƆKƐYELI LƐ MLI AWA

17, 18. (a) Mɛni baaye abua bo koni hemɔkɛyeli ni oyɔɔ akɛ Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ mli awa? (b) Mɛɛ sanebimɔ he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

17 Kɛ́ ootao ni ohemɔkɛyeli lɛ mli awa lɛ, jeee Biblia mli shishijee anɔkwalei lɛ pɛ esa akɛ ole. No hewɔ lɛ, pɛimɔ Biblia lɛ mli, tamɔ ataoɔ jwetrii ni aŋɔtee lɛ, koni ole nibii krokomɛi ni yɔɔ mli. (Abɛi 2:3-6) Okɛ dɛŋdadei tamɔ Watchtower Library lɛ, Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE lɛ, Watch Tower Publications Index lɛ, kɛ Niiamlitaomɔ Wolo Kɛhã Yehowa Odasefoi lɛ atsu nii jogbaŋŋ kɛpɛi nibii amli. Agbɛnɛ hu, obaanyɛ okɛfee oti ni ma ohiɛ akɛ obaakane Biblia muu lɛ fɛɛ. Ekolɛ, obaanyɛ okɛma ohiɛ akɛ okɛ afi kome baakane ogbe naa. Kɛ́ okane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ohemɔkɛyeli lɛ mli baawa. Kpokpaa nɔkwɛlɔ ko wie akɛ be ni eji oblanyo lɛ, no ji nɔ kome ni ye ebua lɛ koni ena akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ. Ewie akɛ: “No ji nɔ ni hã minu Biblia mli saji ni atsɔɔ mi be ni miji gbekɛ fioo lɛ ashishi jogbaŋŋ. Ni enɛ hã wekukpaa ni yɔɔ mi kɛ Yehowa teŋ lɛ mli bawa.”

18 Fɔlɔi, nyɛji mɛi titrii ni baanyɛ aye abua nyɛbii lɛ koni amɛbale Yehowa. No hewɔ lɛ, te nyɛbaafee tɛŋŋ nyɛye nyɛbua amɛ koni amɛhemɔkɛyeli lɛ mli awa? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baatsɔɔ wɔ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ [1] (kuku 5) Kwɛmɔ sane ni yitso ji, “Adebɔɔ Nibii ni Yɔɔ Naakpɛɛ lɛ Woɔ Yehowa Hiɛ Nyam” ni je kpo yɛ November 15, 2005 Buu-Mɔɔ lɛ, baafa 13 lɛ, kɛ sane ni yitso ji, “Adebɔɔ Haa Aleɔ Nyɔŋmɔ Hiɛkalɔ Lɛ” ni je kpo yɛ October 15, 2013 Buu-Mɔɔ lɛ, baafa 7 lɛ hu.