Mɛni Ji Gbalɛ?
Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa
Gbalɛ ji sane ko ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, sane ko ni Nyɔŋmɔ ejie lɛ kpo etsɔɔ mɛi. Biblia lɛ kɛɛ, “mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ [gbalɔi] ni amɛwie wiemɔi ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.” (2 Petro 1:20, 21) No hewɔ lɛ, kɛ́ akɛɛ mɔ ko ji gbalɔ lɛ, etsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ sane ko hãa lɛ ni lɛ hu ekɛhãa mɛi krokomɛi.—Bɔfoi 3:18.
Mɛɛ gbɛi anɔ Nyɔŋmɔ tsɔ ekɛ saji hã gbalɔi?
Nyɔŋmɔ tsɔ gbɛi srɔtoi anɔ ehã egbalɔi lɛ le esusumɔi, ni ekomɛi ji:
Niŋmaa. Nyɔŋmɔ kɛ gbɛ nɛɛ tsu nii kɛ́ hooo kwraa lɛ shi kome, no ji, be ni lɛ diɛŋtsɛ ekɛ Kitãi Nyɔŋma ni eŋma lɛ hã Mose lɛ.—2 Mose 31:18.
Etsɔ ŋwɛi bɔfoi anɔ ekɛ mɛi wie. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Nyɔŋmɔ tsɔ ŋwɛibɔfo ko nɔ ehã Mose le sane ni etao ni eyakɛɛ Ejipt maŋtsɛ Farao lɛ. (2 Mose 3:2-4, 10) Yɛ shihilɛi komɛi ni he hiaa mli lɛ, Nyɔŋmɔ hã ŋwɛibɔfoi wie wiemɔi tuuntu ni etaoɔ ni mɛi anine ashɛ nɔ, tamɔ bɔ ni eba lɛ be ni ekɛɛ Mose akɛ: “Ŋmalamɔ wiemɔi nɛɛ oshwie shi, ejaakɛ mikɛ bo kɛ Israel miikpaŋ kpaŋmɔ yɛ wiemɔi nɛɛ anaa” lɛ—2 Mose 34:27. a
Ninai. Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, Nyɔŋmɔ jie ninai akpo etsɔɔ egbalɔi lɛ be ni amɛhiɛ kã ni amɛle nɔ fɛɛ nɔ ni yaa nɔ lɛ jogbaŋŋ. (Yesaia 1:1; Habakuk 1:1) Ninai nɛɛ ekomɛi yɛ faŋŋ aahu akɛ mɛi ni akɛhã lɛ kɛ amɛhe wo nɔ ni yaa nɔ lɛ mli. (Luka 9:28-36; Kpojiemɔ 1:10-17) Bei komɛi hu lɛ, ajie ninai akpo atsɔɔ mɛi be ni etamɔ nɔ ni nɔ enyɔ amɛnɔ. (Bɔfoi 10:10, 11; 22:17-21) Nyɔŋmɔ kɛ ninai komɛi hu hã gbalɔi yɛ lamɔ mli, be ni amɛwɔ.—Daniel 7:1; Bɔfoi 16:9, 10.
Nyɔŋmɔ kudɔ mɛi asusumɔi. Nyɔŋmɔ kudɔ egbalɔi lɛ asusumɔi koni amɛhã mɛi ale esane lɛ. Enɛ hewɔ ni Biblia lɛ kɛɛ: “Ŋmalɛ muu lɛ fɛɛ jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ” lɛ. Abaanyɛ atsɔɔ wiemɔ ni ji “jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ” lɛ shishi hu akɛ “Nyɔŋmɔ mu.” (2 Timoteo 3:16; The Emphasised Bible) Nyɔŋmɔ tsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, loo ehewalɛ ni miitsu nii lɛ nɔ ‘emu’ esusumɔi ewo etsuji lɛ ajwɛŋmɔ mli. Sane lɛ, Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ejɛ, shi gbalɔ lɛ hala wiemɔi ni ekɛbaatsu nii.—2 Samuel 23:1, 2.
Ani be fɛɛ be ni gbalɛ kɔɔ nɔ ko ni baaba wɔsɛɛ he?
Dabi, Biblia gbalɛi kɔɔɔ nibii ni baaba wɔsɛɛ pɛ ahe. Kɛ̃lɛ, saji ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ ateŋ babaoo kɔɔ wɔsɛɛ he, ja nɔ ni ewieee lɛ tɛ̃ɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Nyɔŋmɔ gbalɔi bɔ blema Israelbii lɛ kɔkɔ yɛ nibii gbohii ni amɛfeɔ lɛ ahe shii abɔ. Nakai kɔkɔbɔi lɛ hã amɛle jɔɔmɔi ni kɛ́ amɛbo Nyɔŋmɔ toi lɛ amɛbaaná wɔsɛɛ, kɛ amanehului hu ni baaba amɛnɔ kɛ́ amɛbooo toi. (Yeremia 25:4-6) Gbɛ ni Israelbii lɛ baakɔ lɛ, baatsɔɔ nɔ ni baaba amɛnɔ.—5 Mose 30:19, 20.
Biblia gbalɛi ni kɔɔɔ nibii ni baaba wɔsɛɛ ahe lɛ ekomɛi
Gbi ko be ni Israelbii lɛ bi ni Nyɔŋmɔ aye abua amɛ lɛ, etsu gbalɔ ko ni eyakɛɛ amɛ akɛ akɛni amɛbooo Nyɔŋmɔ mlai lɛ atoi hewɔ ni eyeee ebuaa amɛ lɛ.—Kojolɔi 6:6-10.
Be ni Yesu kɛ Samariayoo lɛ wie lɛ, ejie nibii komɛi ni etee nɔ yɛ yoo lɛ shihilɛ mli lɛ akpo, ní kɛ́ jeee Nyɔŋmɔ jie lɛ kpo etsɔɔ lɛ kulɛ, eleŋ. Eyɛ mli akɛ Yesu egbaaa nɔ ko ni kɔɔ yoo lɛ wɔsɛɛ he, shi yoo lɛ yɔse akɛ gbalɔ ji Yesu.—Yohane 4:17-19.
Be ni ayeɔ Yesu sane lɛ, ehenyɛlɔi lɛ tsĩ ehiɛ ni amɛgbála lɛ mai ni amɛkɛɛ: “Gbaa! Namɔ gbá bo ma lɛ?” Nɔ ni amɛwie nɛɛ etsɔɔɔ akɛ amɛmiibi ni Yesu agba amɛ wɔsɛɛ sane, shi moŋ, akɛ etsɔ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛhã lɛ nɔ etsɔɔ mɔ ni gbá lɛ ma lɛ.—Luka 22:63, 64.
a Yɛ sane nɛɛ mli lɛ, kɛ́ okwɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, etamɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Mose wie tɛ̃ɛ, shi Biblia lɛ hãa wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ tsɔ ŋwɛibɔfoi anɔ ekɛ Mla kpaŋmɔ lɛ hã Mose.—Bɔfoi 7:53; Galatiabii 3:19.