1., 2. Milline ”püha saladus” peaks meile huvi pakkuma ja miks?

SALADUSED! Kuna need kütkestavad, pakuvad huvi ja tekitavad hämmeldust, on inimestel sageli raske neid enda teada hoida. Siiski ütleb Piibel: ”Jumala au on asja salajas hoida” (Õpetussõnad 25:2). Jah, kuna Jehoova on suveräänne Valitseja ning Looja, on tal õigus hoida mõningaid asju inimkonna eest saladuses, kuni saabub õige aeg nende avaldamiseks.

2 Siiski on Jehoova avaldanud oma Sõnas ühe hämmastava saladuse. Seda nimetatakse ”[Jumala] tahte pühaks saladuseks” (Efeslastele 1:9, UM). Kui saame teada, mis see on, ei rahulda see pelgalt meie uudishimu, vaid võib aidata meil pääseda surmast ja saada mõningast aimdust Jehoova ääretust tarkusest.

Avaneb järk-järgult

3., 4. Kuidas andis lootust prohvetikuulutus, mis on kirjas 1. Moosese 3:15, ja milline ”püha saladus” selles peitus?

3 Kui Aadam ja Eeva patustasid, võis näida, et on nurjunud Jehoova eesmärk rajada maine paradiis, kus elavad täiuslikud inimesed. Kuid Jumal hakkas selle probleemiga kohe tegelema. Ta ütles: ”Ma tõstan vihavaenu sinu [mao] ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moosese 3:15).

4 Need olid mõistatuslikud sõnad. Kes oli see naine? Kes oli madu? Kes oli ”seeme”, kes purustab mao pea? Aadam ja Eeva võisid seda ainult oletada. Siiski pakkusid  Jumala sõnad lootust kõigile selle ustavusetu abielupaari ustavatele järeltulijatele. Õiglus saavutab võidu. Jehoova eesmärk saab teoks. Aga kuidas? See pidi jääma saladuseks! Piibel nimetab seda ”pühas saladuses peituvaks Jumala tarkuseks, varjatud tarkuseks” (1. Korintlastele 2:7, UM).

5. Too näide, miks Jehoova avaldas oma saladust aegamööda.

5 Jehoova, ”kes paljastab saladusi”, andis lõpuks teada selle saladuse olulised üksikasjad (Taaniel 2:28). Aga ta tegi seda aegamööda. Toome näite. Võiksime mõelda sellele, kuidas käitub armastav isa, kui tema väike poeg küsib: ”Issi, kust lapsed tulevad?” Arukas isa annab teada vaid nii palju, kui väike poiss suudab mõista. Kui poeg saab vanemaks, räägib isa talle rohkem. Samuti otsustab Jehoova, millal on tema rahvas valmis vastu võtma uusi teadmisi tema tahte ja eesmärgi kohta (Õpetussõnad 4:18; Taaniel 12:4).

6. a) Millist eesmärki täidab leping? b) Miks on see tähelepanuväärne, et Jehoova tegi inimestega lepinguid?

6 Kuidas Jehoova oma saladust avaldas? Ta tegi selleks rea lepinguid, mille kaudu said selgeks paljud asjad. Ehk on ka sul tulnud kunagi sõlmida mõni leping — näiteks selleks, et osta korter või laenata raha. Selline leping annab seadusliku tagatise, et kokkulepitud tingimused ka täidetakse. Aga miks oli Jehooval vaja sõlmida inimestega vormikohaseid lepinguid? Kindlasti on tema sõna küllaldane tagatis tema lubadustele. Sellegipoolest on Jumal mitmel korral lahkelt kinnitanud oma sõna juriidiliste lepingutega. Need raudkindlad kokkulepped süvendavad meis ebatäiuslikes inimestes veelgi usaldust Jehoova tõotuste vastu (Heebrealastele 6:16—18).

 Leping Aabrahamiga

7., 8. a) Millise lepingu tegi Jehoova Aabrahamiga ja millist valgust see heitis pühale saladusele? b) Kuidas Jehoova järk-järgult täpsustas, kellest põlvneb tõotatud Seeme?

7 Rohkem kui kaks tuhat aastat pärast seda, kui inimesed aeti paradiisist välja, ütles Jehoova oma ustavale sulasele Aabrahamile: ”Ma õnnistan sind tõesti ja teen su soo [”seemne”, UM] väga paljuks nagu tähti taevas . . . Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!” (1. Moosese 22:17, 18). See oli rohkem kui vaid lubadus. Jehoova esitas selle juriidilise lepinguna ja kinnitas seda oma murdumatu vandega (1. Moosese 17:1, 2; Heebrealastele 6:13—15). See on tõesti tähelepanuväärne, et suveräänne Issand võttis endale lepinguga kohustuse õnnistada inimkonda!

”Ma . . . teen su soo väga paljuks nagu tähti taevas”

8 Leping Aabrahamiga näitas, et tõotatud Seemneks pidi saama inimene, sest ta pidi olema Aabrahami järeltulija. Aga kes selleks saab? Aja jooksul näitas Jehoova, et Aabrahami poeg Iisak saab selle Seemne esiisaks. Iisaki kahest pojast valiti Jaakob (1. Moosese 21:12; 28:13, 14). Hiljem ütles Jaakob ühele oma 12 pojast järgmised prohvetlikud sõnad: ”Ei lahku valitsuskepp Juudast ega sau tema jalgelt, kuni tuleb Juuda poeg Siilo [s.t ”tema, kellele see kuulub”], ja teda võtavad rahvad kuulda” (1. Moosese 49:10, EP 97). Nüüd oli selge, et Seeme saab kuningaks, kes põlvneb Juudast!

Leping Iisraeliga

9., 10. a) Millise lepingu tegi Jehoova Iisraeli rahvaga ja millist kaitset see leping pakkus? b) Kuidas näitas Seadus, et inimkond vajab lunastust?

9 Aastal 1513 e.m.a tegi Jehoova korralduse, mis valmistas teed järgmiste üksikasjade avaldamiseks seoses püha saladusega. Ta tegi lepingu Aabrahami järglastega, Iisraeli rahvaga. Kuigi Moosese seaduseleping praegu enam ei kehti,  täitis see olulist rolli seoses Jehoova eesmärgiga tuua esile tõotatud Seeme. Kuidas? Pane tähele kolme viisi. Esiteks oli Seadus otsekui kaitsev müür (Efeslastele 2:14). Selle õiglased määrused toimisid nagu tõke juutide ja paganate vahel. Nii aitas Seadus säilitada tõotatud Seemne põlvnemisliini. Suurel määral tänu sellisele kaitsele oli see rahvas ikka veel olemas, kui jõudis kätte Jumala määratud aeg, mil Messias pidi sündima Juuda suguharusse.

10 Teiseks näitas Seadus selgelt, et inimkond vajab lunastust. Kuna Seadus oli täiuslik, ei suutnud ebatäiuslikud inimesed sellest täielikult kinni pidada. Nii oli Seadus siis ”üleastumiste [esiletoomise] pärast juurde lisatud — kuni tuleb ”Seeme”, kelle kohta oli antud tõotus” (Galaatlastele 3:19, UT). Loomohvrite kaudu võimaldas Seadus ajutist lepitust pattude eest. Aga kuna ”on võimatu, et härgade ja sikkude veri võib patud ära võtta”, nagu kirjutas Paulus, siis kujutasid need ohvrid Kristuse lunastusohvrit üksnes ettetähenduslikult (Heebrealastele 10:1—4). Ustavatele juutidele sai see leping seega ”kasvatajaks Kristuse poole” (Galaatlastele 3:24).

11. Millise suurepärase tulevikuväljavaate andis seaduseleping Iisraeli rahvale ja miks see rahvas tervikuna sellest ilma jäi?

11 Kolmandaks andis see leping Iisraeli rahvale suurepärase tulevikuväljavaate. Jehoova ütles neile, et kui nad täidavad seda lepingut ustavalt, saavad nad ”preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks” (2. Moosese 19:5, 6). Lõpuks tulidki sünnipärase Iisraeli hulgast taevase preestrite kuningriigi esimesed liikmed. Iisrael tervikuna aga hakkas seaduselepingu vastu mässama, põlgas ära Messia kui Seemne ja jäi sellest võimalusest ilma. Kes pidid siis nüüd selle preestrite kuningriigi puuduvate liikmete arvu täitma? Ja kuidas on see õnnistatud rahvas seotud tõotatud Seemnega? Need püha saladuse detailid said selgeks Jumala määratud ajal.

 Kuningriigileping Taavetiga

12. Millise lepingu tegi Jehoova Taavetiga ja millist valgust see heitis Jumala pühale saladusele?

12 Jehoova heitis pühale saladusele taas valgust 11. sajandil e.m.a, kui ta tegi järgmise lepingu. Ta tõotas ustavale kuningale Taavetile: ”Ma lasen tõusta sinu järglase [”seemne”, UM] pärast sind, . . . ja ma kinnitan tema kuningriigi. . . . mina kinnitan tema kuningriigi aujärje igaveseks ajaks!” (2. Saamueli 7:12, 13; Laul 89:4). Nüüd sai selgeks, et tõotatud Seeme põlvneb Taaveti soost. Aga kas tavaline inimene saaks valitseda ”igavesti”? (Laul 89:21, 30, 35—37.) Ja kas selline inimkuningas suudaks vabastada inimkonna patust ja surmast?

13., 14. a) Millise tõotuse andis Jehoova oma võitud Kuningale, nagu näitab Laul 110? b) Mida veel andsid Jehoova prohvetid teada tulevase Seemne kohta?

13 Taavet kirjutas inspiratsiooni kaudu: ”Jehoova ütles minu Issandale: ”Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!” Jehoova on vandunud ja tema ei kahetse seda mitte: ”Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!” ” (Laul 110:1, 4). Taaveti sõnad käisid otseselt tõotatud Seemne, Messia kohta (Apostlite teod 2:35, 36). See kuningas ei hakka valitsema mitte Jeruusalemmas, vaid taevas, Jehoova ”paremal käel”. Sel viisil saab ta võimu nii Iisraeli kui ka kogu maakera üle (Laul 2:6—8). Jumal tegi teatavaks veel midagi. Pane tähele, et Jehoova andis pühaliku vande, et Messias saab ’preestriks Melkisedeki korra järgi’. Nagu see oli Melkisedekiga, kes teenis Aabrahami päevil preester-kuningana, nii määrab Jumal ise ametisse ka tulevase Seemne, et see teeniks Kuninga ja Preestrina! (1. Moosese 14:17—20.)

14 Aastate jooksul andis Jehoova ka prohvetite kaudu lisateadmisi oma püha saladuse kohta. Näiteks Jesaja andis teada, et Seeme sureb ohvrisurma (Jesaja 53:3—12). Miika  kuulutas ette, millises paigas Messias sünnib (Miika 5:1). Taaniel andis oma ennustuses teada koguni täpse aja, millal Seeme ilmub ja sureb (Taaniel 9:24—27).

Püha saladus on lahendatud!

15., 16. a) Kuidas Jehoova Poeg ”sündis naisest”? b) Mille päris Jeesus oma inimvanematelt ja millal ta saabus kui tõotatud Seeme?

15 See, kuidas need prohvetikuulutused pidid täituma, jäi saladuseks kuni ajani, mil Seeme tegelikult ilmus. Galaatlastele 4:4 ütleb: ”Kui aeg täis sai, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest.” Aastal 2 e.m.a ütles ingel juudi neitsile, kelle nimi oli Maarja: ”Vaata, sa saad käima peale ning tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ja teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje, . . . Püha Vaim tuleb su peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind; sellepärast peab ka Püha, kes sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks” (Luuka 1:31, 32, 35).

16 Hiljem kandis Jehoova taevast oma Poja elu Maarja emaihusse, et Jeesus võiks sündida naisest. Maarja oli ebatäiuslik naine. Siiski ei pärinud Jeesus temalt ebatäiuslikkust, sest ta oli ”Jumala Poeg”. Samal ajal oli Jeesusel oma inimvanemate kaudu, kes olid Taaveti järeltulijad, nii sünnipärane kui ka seaduslik õigus olla Taaveti pärija (Apostlite teod 13:22, 23). Kui Jeesus aastal 29 m.a.j ristiti, võidis Jehoova teda püha vaimuga ja ütles: ”See on minu armas Poeg” (Matteuse 3:16, 17). Lõpuks ometi oli Seeme saabunud! (Galaatlastele 3:16, UT.) Käes oli aeg avaldada rohkem teavet püha saladuse kohta (2. Timoteosele 1:10).

17. Kuidas heideti valgust 1. Moosese 3:15 sõnade tähendusele?

17 Maise teenistuse ajal näitas Jeesus, et 1. Moosese 3:15 mainitud madu on Saatan ja et mao seeme on need, kes järgivad Saatanat (Matteuse 23:33; Johannese 8:44).  Hiljem selgus, kuidas nad kõik igaveseks purustatakse (Ilmutuse 20:1—3, 10, 15). Ja selgeks sai ka see, et naine on ”Jeruusalemm, mis on ülal” — Jehoova naisesarnane taevane organisatsioon, mis koosneb vaimolenditest. * (Galaatlastele 4:26; Ilmutuse 12:1—6.)

Uus leping

18. Mis on ”uue lepingu” eesmärk?

18 Ilmselt kõige erakordsemaid teadmisi andis Jeesus püha saladuse kohta oma surmaeelsel ööl, kui ta rääkis ustavatele jüngritele ”uuest lepingust” (Luuka 22:20). Nagu varasem Moosese seaduseleping, pidi ka see uus leping tooma esile ”preestrite kuningriigi” (2. Moosese 19:6; 1. Peetruse 2:9). Siiski ei moodustunud selle lepinguga mitte sõnasõnaline, vaid vaimne rahvas — ”Jumala Iisrael” —, kes koosneb üksnes Kristuse ustavatest võitud järelkäijatest (Galaatlastele 6:16). Need uue lepingu osalised pidid hakkama koos Jeesusega inimkonnale õnnistusi tooma!

19. a) Miks saab uue lepingu abil võimalikuks rajada ”preestrite kuningriik”? b) Miks nimetatakse võitud kristlasi ”uueks looduks” ja kui palju on neid, kes hakkavad teenima taevas koos Kristusega?

19 Aga miks on uue lepingu abil võimalik rajada ”preestrite kuningriik”, mis toob inimkonnale õnnistusi? Sellepärast, et see ei mõista Kristuse jüngreid patustajatena hukka, vaid võimaldab neil tema ohvri kaudu patud andeks saada (Jeremija 31:31—34). Ja kui nad on Jehoova silmis puhtaks saanud, lapsendab ta nad oma taevasesse perekonda ning võiab nad püha vaimuga (Roomlastele 8:15—17; 2. Korintlastele 1:21). Nii ’sünnivad nad uuesti elavaks lootuseks, mis taevas on tallel’ nende jaoks (1. Peetruse 1:3, 4).  Kuna ükski inimene pole kunagi kogenud midagi nii ülevat, nimetatakse vaimuga võitud kristlasi ”uueks looduks” (2. Korintlastele 5:17). Piibel näitab, et lõpuks on neid 144000, kes hakkavad taevas valitsema vabastatud inimkonna üle (Ilmutuse 5:9, 10; 14:1—4).

20. a) Mis sai seoses püha saladusega teatavaks aastal 36? b) Kellele saavad osaks Aabrahamile tõotatud õnnistused?

20 Koos Jeesusega saavad need võitud ”Aabrahami seemneks”. * (Galaatlastele 3:29, UT.) Esimesed valitud olid sünnipärased juudid. Kuid aastal 36 m.a.j sai teatavaks veel üks püha saladuse üksikasi: ka paganad ehk mittejuudid võivad saada taevase lootuse (Roomlastele 9:6—8; 11:25, 26; Efeslastele 3:5, 6). Kas võitud kristlased on ainsad, kellele saavad osaks Aabrahamile tõotatud õnnistused? Ei, sest Jeesus ohverdas end kogu maailma eest (1. Johannese 2:2). Aja jooksul näitas Jehoova, et loendamata ”suur hulk rahvast” elab üle Saatana asjadesüsteemi lõpu (Ilmutuse 7:9, 14). Lisaks äratatakse surnuist üles arvukad hulgad inimesi, kellel on väljavaade elada igavesti paradiisis! (Luuka 23:43; Johannese 5:28, 29; Ilmutuse 20:11—15; 21:3, 4.)

Jumala tarkus ja püha saladus

21., 22. Kuidas avaldub Jehoova tarkus püha saladuse kaudu?

21 Püha saladus on hämmastav näide ”Jumala mitmekülgse tarkuse” kohta (Efeslastele 3:8—10, EP 97). Milline tarkus avaldub küll selles, kuidas Jehoova selle saladuse kavandas ja siis aegamööda avaldas! Ta võttis targalt arvesse inimeste piiratud võimeid ja lasi neil väljendada, mis on tegelikult nende südames (Laul 103:14).

22 Jehoova võrratu tarkus ilmnes ka selles, et ta valis  Kuningaks Jeesuse. Jehoova Poeg on usaldusväärsem kui keegi teine kogu universumis. Elades maa peal lihast ja verest inimesena, koges Jeesus palju igasuguseid raskusi. Ta mõistab täielikult inimeste probleeme (Heebrealastele 5:7—9). Aga kuidas on lugu Jeesuse kaasvalitsejatega? Sajandite jooksul on võitud igasuguse taustaga mehi ja naisi, kes on pärit kõigist rassidest ja keelerühmadest. Sellist raskust lihtsalt ei leidu, mida need isikud pole ise kogenud ja ületanud (Efeslastele 4:22—24). Elu selliste preester-kuningate juhtimise all on tõesti meeldiv!

23. Milline eesõigus on kristlastel seoses Jehoova püha saladusega?

23 Apostel Paulus kirjutas: ”See saladus, mis oli varjul endiste ajastute ja sugupõlvede eest, . . . on avalikuks tehtud tema pühadele” (Koloslastele 1:26). Jah, Jehoova võitud pühad on püha saladuse kohta palju teada saanud ja nad on jaganud neid teadmisi miljonite inimestega. Milline eesõigus on see meile kõigile! Jehoova on teinud meile ”teatavaks oma tahtmise saladuse” (Efeslastele 1:9). Rääkigem sellest imelisest saladusest teistele ja aidakem ka neil aimu saada, kui ääretu on Jehoova Jumala tarkus!

^ lõik 17 Samuti sai Jeesuse kaudu selgeks, mis on ”jumalakartuse saladus” (1. Timoteosele 3:16). Pikka aega oli olnud saladus, kas keegi üldse suudab jääda Jehoova ees täiuslikult laitmatuks. Jeesus andis vastuse sellele küsimusele. Ta jäi laitmatuks igas katsumuses, mille Saatan talle korraldas (Matteuse 4:1—11; 27:26—50).

^ lõik 20 Lisaks tegi Jeesus sellesama grupiga ”lepingu . . . kuningriigi kohta” (Luuka 22:29, 30, UM). Sisuliselt tegi Jeesus selle ”pisukese karjukesega” lepingu, et nad hakkavad valitsema koos temaga taevas Aabrahami seemne teisejärgulise osana (Luuka 12:32).