1.—3. a) Kuidas ilmutas Saalomon erakordset tarkust, kui ta lahendas emadust puudutava vaidluse? b) Mida tõotab Jehoova meile anda ja millised küsimused seoses sellega tekivad?

SEE oli raske juhtum — kaks naist vaidlesid ühe lapse pärast. Need naised elasid ühes majas ja mõlemad sünnitasid poja vaid mõnepäevase vahega. Üks laps suri ja nüüd väitis kumbki naine, et just tema on elava lapse ema. * Polnud ka ühtegi tunnistajat, kes oleks juhtunut näinud. Seda küsimust oli arvatavasti juba arutatud madalamas kohtus, kuid lahendust ei leitud. Lõpuks viidi vaidlus Iisraeli kuninga Saalomoni ette. Kas suudab tema tõe päevavalgele tuua?

2 Olles mõnda aega kuulanud naiste vaidlust, soovis Saalomon, et talle antaks mõõk. Seejärel andis ta pealtnäha veendunult käsu, et laps tuleb pooleks raiuda ja kummalegi naisele anda üks pool. Kohe palus tegelik ema kuningat, et tema kallis laps antaks teisele naisele. Teine naine aga nõudis, et laps raiutaks pooleks. Nüüd teadis Saalomon tõde. Ta oli teadlik sellest, millised hellad tunded on emal omaenda lapse vastu, ja see teadmine aitas tal vaidluse lahendada. Kujutle ema kergendustunnet, kui Saalomon andis talle lapse tagasi, öeldes: ”See seal on ta ema!” (1. Kuningate 3:16—27).

 3 Kas pole erakordne tarkus? Kui inimesed kuulsid, kuidas Saalomon oli lahendanud selle vaidluse, valdas neid aukartus, ”sest nad nägid, et temal oli Jumala tarkus”. Jah, Saalomoni tarkus oli kingitus Jumalalt. Jehoova oli andnud talle ”targa ja mõistliku südame” (1. Kuningate 3:12, 28). Aga kuidas on lugu meiega? Kas ka meie võime Jumalalt tarkust saada? Jah, sest Saalomon kirjutas inspiratsiooni all: ”Jehoova annab tarkuse” (Õpetussõnad 2:6). Jehoova tõotab anda tarkust — oskust hästi kasutada oma teadmisi, arusaamist ja vahetegemisvõimet — neile, kes seda siiralt otsivad. Kuidas me võime omandada tarkust, mis on ülalt? Ja kuidas me saame juhinduda sellest oma elus?

”Taotle tarkust” — aga kuidas?

4.—7. Millised neli nõuet tuleb täita tarkuse omandamiseks?

4 Kas peame olema väga intelligentsed või kõrgelt haritud, et võiksime omada jumalikku tarkust? Ei. Hoolimata meie päritolust või haridusest, on Jehoova hea meelega valmis meile oma tarkust jagama (1. Korintlastele 1:26—29). Aga me peame ka ise vajalikke samme astuma, sest Piibel innustab meid ”taotlema tarkust” (Õpetussõnad 4:7). Kuidas me saame seda teha?

5 Esiteks tuleb meil karta Jumalat. ”Jehoova kartus on tarkuse algus [”esimene samm tarkuse suunas”, The New English Bible],” ütleb Õpetussõnad 9:10. Jumalakartus on tõelise tarkuse alustugi. Miks? Tuleta meelde, et tarkus seisneb oskuses kasutada teadmisi edukalt. Jumalakartus ei tähenda seda, et peame tema ees hirmunult lömitama, vaid seda, et kummardume tema ette aukartlikult, lugupidavalt ja usaldavalt. Selline kartus avaldab head mõju ja annab tugeva motivatsiooni. See ajendab meid viima oma elu kooskõlla sellega, mida teame Jumala tahte ja tema teguviiside kohta. Pole võimalik leida targemat eluviisi, sest  Jehoova normide järgimine annab alati parimaid tulemusi.

6 Teiseks peame olema alandlikud ja tagasihoidlikud. Jumalik tarkus ei saa eksisteerida lahus alandlikkusest ja tagasihoidlikkusest (Õpetussõnad 11:2). Miks see nii on? Kui oleme alandlikud ja tagasihoidlikud, siis oleme valmis tunnistama, et me ei tea kõike, et meie arvamus pole alati õige ja et meil tuleb mõista, millised on Jehoova seisukohad. Jehoova ”paneb suurelistele vastu”, aga ta annab hea meelega tarkust neile, kelle süda on alandlik (Jakoobuse 4:6).

Jumaliku tarkuse omandamiseks tuleb meil pingutada, et seda välja kaevata

7 Kolmandaks on väga oluline uurida Jumala kirjapandud Sõna. Jehoova tarkus avaldub tema Sõnas. Et seda tarkust omandada, tuleb meil selle kaevamiseks pingutada (Õpetussõnad 2:1—5). Neljandaks on nõutav palvetamine. Kui me siiralt palume Jumalalt tarkust, annab ta seda meile heldelt (Jakoobuse 1:5). Palved, mis me esitame, et saada tema vaimu abi, ei jää vastuseta. Jehoova vaimu abil võime leida tema Sõnast aardeid, mis aitavad meil lahendada probleeme, vältida ohte ja teha tarku otsuseid (Luuka 11:13).

8. Kuidas ilmneb see, kas me tõesti oleme omandanud tarkust, mis on ülalt?

8 Nagu märkisime 17. peatükis, on Jehoova tarkus praktiline. Järelikult, kui me tõesti oleme omandanud jumalikku tarkust, ilmneb see selgelt meie käitumisest. Jünger Jakoobus kirjeldas jumaliku tarkuse vilju, kui ta kirjutas: ”Tarkus, mis on ülalt on küll kõigepealt puhas, siis rahulik, leplik [”mõistlik”, UM], sõnakuulelik, täis halastust ja head vilja, kahtluseta, teeskluseta [”erapooletu, silmakirjatsematu”, UT]” (Jakoobuse 3:17). Kui arutame neid jumaliku tarkuse aspekte, võime endalt küsida: kas minu elu juhib tarkus, mis on ülalt?

 ”Puhas, siis rahulik”

9. Mida tähendab olla puhas ja miks on kohane, et puhtust mainitakse tarkuse omaduste loetelus esimesena?

9 ”Kõigepealt puhas.” Olla puhas tähendab olla rikkumatu ja rüvetamatu mitte üksnes väljastpoolt, vaid ka seesmiselt. Piibel seostab tarkuse südamega, kuid taevane tarkus ei saa jõuda südamesse, mida rüvetavad kurjad mõtted, soovid ja motiivid (Õpetussõnad 2:10; Matteuse 15:19, 20). Aga kui meie süda on puhas — nii palju kui on võimalik ebatäiuslikel inimestel —, siis ’käändume kõrvale kurjast ja teeme head’ (Laul 37:27; Õpetussõnad 3:7). Kas pole kohane, et just puhtust mainitakse tarkuse omaduste loetelus esimesena? Pealegi, kui me pole moraalses või vaimses mõttes puhtad, kuidas saame siis tõeliselt ilmutada muid ülalt pärineva tarkuse omadusi?

10., 11. a) Miks on tähtis olla rahumeelne? b) Kuidas sa võid rahutegija olla, kui märkad, et oled usukaaslast solvanud? (Vaata ka allmärkust.)

10 ”Siis rahulik.” Taevane tarkus ajendab meid taotlema rahu, mis on Jumala vaimu vili (Galaatlastele 5:22). Me püüame hoiduda rikkumast ”rahusidet”, mis ühendab Jehoova rahvast (Efeslastele 4:3). Samuti me teeme oma parima, et taastada häiritud rahu. Miks on see tähtis? Piibel ütleb: ”Pidage rahu. Küll armastuse ja rahu Jumal on siis teiega!” (2. Korintlastele 13:11). Seega on rahu Jumal meiega seni, kuni elame rahumeelselt. See, kuidas me kohtleme usukaaslasi, mõjutab otseselt meie suhteid Jehoovaga. Kuidas me võime rahutegijateks osutuda? Pane tähele ühte näidet.

11 Mida sa peaksid tegema, kui märkad, et oled usukaaslast solvanud? Jeesus ütles: ”Kui sa oma andi tood altarile ja seal meenub sulle, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and sinna altari ette ja mine lepi enne oma vennaga ja siis tule ja too oma and” (Matteuse 5:23, 24). Sa võid rakendada seda nõuannet nii, et lähed ise venna juurde.  Millise eesmärgiga? Selleks, et temaga ära ’leppida’. * Selle saavutamiseks tuleb sul ehk nõustuda, mitte eitada, et oled haavanud tema tundeid. Kui sa pöördud tema poole eesmärgiga taastada rahu ja hoiad seda meeles, võib tõenäoliselt selgeks rääkida igasuguse arusaamatuse, kohaselt andeks paluda ja andeks anda. Kui oled valmis rahu tegemiseks pingutama, näitab see, et sind juhib jumalik tarkus.

”Mõistlik, sõnakuulelik”

12., 13. a) Mida tähendab sõna, mille vasteks on ”mõistlik” tekstis Jakoobuse 3:17? b) Millest on näha, et oleme mõistlikud?

12 ”Mõistlik.” Mida tähendab olla mõistlik? Õpetlaste arvates on raske tõlkida seda kreeka sõna, mille vasteks on  ”mõistlik” tekstis Jakoobuse 3:17 (UM). Tõlkijad on kasutanud selliseid sõnu nagu ”leebe”, ”järeleandlik” ja ”mahe”. Selle kreeka sõna põhitähendus on ”paindlik”. Kuidas me peaksime tegutsema, et meie elust ilmneks see tarkusele iseloomulik joon?

13 ”Teie mõistlikkus saagu teatavaks kõigile inimestele” (Filiplastele 4:5, UM). Üks teine tõlge ütleb: ”Olgu teil mõistliku inimese maine” (The New Testament in Modern English, J. B. Phillips). Pane tähele, et küsimus pole niivõrd selles, millisena me ise ennast näeme, vaid just selles, millisena me paistame teistele või mille poolest meid tuntakse. Mõistlik inimene ei nõua aina seadusetähe täitmist või et kõike tuleb teha nii, nagu tema arvab. Ta on hoopis valmis kuulama, mida teised arvavad, ja andma järele nende soovidele, kui see on kohane. Samuti on ta teiste vastu leebe, mitte karm ega kalk. Kuigi see on hädavajalik kõigi kristlaste puhul, on see eriti tähtis neile, kes teenivad kogudusevanematena. Leebus on kütkestav, kuna teeb vanemad ligipääsetavaks (1. Tessalooniklastele 2:7, 8). Meil oleks hea endalt küsida: kas minul on hooliva, paindliku ja leebe inimese maine?

14. Kuidas me saame tõendada, et oleme ”sõnakuulelikud”?

14 ”Sõnakuulelik.” Kreeka sõna, mis tähendab ”sõnakuulelik”, ei leidu Kristlikes Kreeka Kirjades mitte kusagil mujal. Üks õpetlane on öelnud selle sõna kohta, et seda ”kasutatakse sageli seoses sõjaväelise distsipliiniga”. See annab edasi mõtte kellestki, kes on ”kergesti mõjutatav” ja ”alluv”. Isik, keda juhib tarkus, mis on ülalt, allub varmalt sellele, mida ütleb Pühakiri. Teda ei tunta inimesena, kes teeb mingi otsuse ja ei lase ennast seejärel mõjutada, olgu vastupidiseid tõendeid kuipalju tahes. Pigem muudab ta kiiresti meelt, kui talle näidatakse Pühakirjast selgeid tõendeid, et tema seisukoht on vale või ta on jõudnud ebaõigele järeldusele. Kas sind tuntakse sellise inimesena?

 ”Täis halastust ja head vilja”

15. Mis on halastus ning miks on kohane, et ”halastust” ja ”head vilja” mainitakse koos Jakoobuse 3:17?

15 ”Täis halastust ja head vilja.” * Halastus on ülalt pärineva tarkuse tähtis osa, kuna selle tarkuse kohta öeldakse, et ta on ”täis halastust”. Pane tähele, et ”halastust” ja ”head vilja” mainitakse üheskoos. See on vägagi kohane, sest Piiblis viitab halastus üpris sageli aktiivsele hoolitsusele teiste eest, kaastundele, mis kannab rikkalikult lahkete tegude vilja. Üks teatmeteos ütleb halastuse kohta, et see on ”kurbustunne kellegi õnnetu olukorra pärast ja soov selles suhtes midagi ette võtta”. Seega pole jumalik tarkus kuiv, südametu või ainult mõistuslik. See on hoopis soe, südamlik ja tundlik. Aga millest on näha, et me oleme täis halastust?

16., 17. a) Mis peale armastuse Jumala vastu ajendab meid osalema kuulutustöös ja miks? b) Kuidas võib meie puhul näha, et oleme täis halastust?

16 Üks tähtis viis on kindlasti see, kui kuulutame teistele head sõnumit Jumala Kuningriigist. Mis ajendab meid tegema seda tööd? Eelkõige armastus Jumala vastu. Kuid meid ajendab ka halastus või kaastunne teiste vastu (Matteuse 22:37—39). Paljud on tänapäeval ”piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Matteuse 9:36). Religioossed võltskarjased on jätnud nad hooletusse ja neid vaimselt pimestanud. Seetõttu pole nad teadlikud ei tarkadest nõuannetest, mis leiduvad Jumala Sõnas, ega õnnistustest, mida Kuningriik varsti maa peale toob. Kui me siis mõtiskleme meid ümbritsevate inimeste vaimsete vajaduste üle, ajendab südamlik kaastunne meid tegema kõik, mida suudame, et rääkida neile Jehoova eesmärgist, mille kaudu ilmneb tema armastus.

Kui oleme teiste vastu halastavad ja kaastundlikud, ilmutame ”tarkust, mis on ülalt”

 17 Millest veel on näha, et oleme täis halastust? Meenuta Jeesuse tähendamissõna samaarlasest, kes leidis tee ääres lamava ränduri, keda oli röövitud ja pekstud. Kaastundlik samaarlane ’halastas tema peale’, kui ta sidus kinni kannatanu haavad ja hoolitses tema eest (Luuka 10:29—37). Kas ei näita see ilmekalt, et halastusega on seotud praktiline abi neile, kes seda vajavad? Piibel käsib meil ”teha head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele” (Galaatlastele 6:10). Vaadelgem mõningaid võimalusi. Eakam usukaaslane vajab transporti, et käia kristlikel koosolekutel. Koguduses võib olla lesk, kellel on vaja abi kodus remondi tegemiseks (Jakoobuse 1:27). Masendunu vajab ”head sõna”, mis võiks teda turgutada (Õpetussõnad 12:25). Kui osutame neil viisidel halastust, tõendame sellega, et meie elu juhib ülalt pärinev tarkus.

”Erapooletu, silmakirjatsematu”

18. Mille me peaksime üritama oma südamest välja juurida, kui meid juhib ülalt olev tarkus, ja miks?

18 ”Erapooletu.” Jumalik tarkus on üle rassilistest eelarvamustest ja rahvuslikust uhkusest. Kui meid juhib selline tarkus, üritame juurida oma südamest välja igasuguse kalduvuse käituda erapoolikult (Jakoobuse 2:9). Me ei soosi kedagi hariduse, majandusliku olukorra või koguduses antud vastutuse tõttu ega suhtu üleolevalt ühessegi usukaaslasse, ükskõik kui kehval järjel ta ka ei paistaks olevat. Kui Jehoova on osutanud neile armastust, siis peaksime kindlasti ka meie pidama neid oma armastuse väärilisteks.

19., 20. a) Milline taust on kreeka sõnal, mis tähendab ”silmakirjatsejat”? b) Kuidas me saame ilmutada ”teesklematut vennalikku armastust” ja miks see on tähtis?

19 ”Silmakirjatsematu.” Kreeka sõna, mis tähendab ”silmakirjatsejat”, võib viidata ”näitlejale, kes esitas mingit rolli”.  Vanal ajal kandsid Kreeka ja Rooma näitlejad esinemise ajal suuri maske. Seetõttu hakkas ”silmakirjatsejat” tähistav kreeka sõna tähendama teesklejat või petist. Silmakirjatsematus on jumaliku tarkuse aspekt, mis peaks mõjutama mitte üksnes seda, kuidas me käitume oma usukaaslastega, vaid ka seda, millised on meie tunded nende vastu.

20 Apostel Peetrus märkis, et meie ’sõnakuulmisega tõele’ peaks kaasnema ”teesklematu vennalik armastus” (1. Peetruse 1:22). Jah, me ei tohi näidelda, et tunneme kiindumust vendade vastu. Me ei kanna maski ega esita mingit rolli, et teisi petta. Meie kiindumus peab olema ehtne ja lähtuma südamest. Kui see on nii, võidame oma usukaaslaste usalduse, sest nad teavad, et me ka oleme sellised, nagu paistame. Selline siirus sillutab teed avameelsete ja ausate suhete tekkimiseks kristlaste vahel ning aitab luua koguduses usaldusliku õhkkonna.

 ”Säilita praktiline tarkus”

21., 22. a) Miks kaotas Saalomon tarkuse? b) Kuidas me võime tarkust säilitada ja miks on kasulik seda teha?

21 Jumalik tarkus on kingitus Jehoovalt ja meil tuleb seda hästi hoida. Saalomon ütles: ”Mu poeg . . . säilita praktiline tarkus ja mõtlemisvõime” (Õpetussõnad 3:21, UM). Kahjuks ei järginud Saalomon ise seda nõuannet. Ta oli tark seni, kuni hoidis oma südant sõnakuulelikuna. Lõpuks aga pöörasid tema paljud võõramaa naised ta südame eemale Jehoova puhtast kummardamisest (1. Kuningate 11:1—8). Saalomoni kurb lõpp näitab ilmekalt, et teadmistel on vähe väärtust, kui me ei kasuta neid õigesti.

22 Kuidas me võime säilitada praktilist tarkust? Ei piisa üksnes sellest, kui loeme Piiblit ja sellel põhinevaid väljaandeid, mida on koostanud ”ustav ja mõistlik sulane”, vaid me peame püüdma ka elada selle järgi, mida õpime (Matteuse 24:45). Meil on igati põhjust tegutseda kooskõlas jumaliku tarkusega. See tähendab paremat elu juba praegu. See võimaldab meil ”haarata kinni tõelisest elust” — elust Jumala uues maailmas (1. Timoteosele 6:19, EP 97). Ja mis kõige tähtsam, kui kasvame tarkuses, mis on ülalt, saame lähedasemaks kogu tarkuse allika Jehoova Jumalaga.

^ lõik 1 Tekst 1. Kuningate 3:16 näitab, et need naised olid hoorad. Teatmeteos ”Insight on the Scriptures” ütleb: ”Nad ei pruukinud olla tasulised prostituudid, vaid kas juudi soost või vägagi tõenäoliselt võõramaise päritoluga naised, kes olid pannud toime hooruse.” (Välja andnud Jehoova tunnistajad.)

^ lõik 11 Vastega ”lepi” tõlgitud kreeka sõna tuleneb verbist, mis tähendab ” ’muudatust esile kutsuma, vahetama’ ja osutab järelikult ’lepitamisele’ ”. Seega on su eesmärk kutsuda esile muutus ja võimaluse korral kõrvaldada pahameel solvatu südamest (Roomlastele 12:18).

^ lõik 15 Üks teine tõlge annab nende sõnade vasteks ”täis kaastunnet ja häid tegusid” (A Translation in the Language of the People, Charles B. Williams).