1., 2. Mis oli Jehoova eesmärk seitsmenda päeva kohta ja kuidas pandi Jumala tarkus selle päeva alguses proovile?

KUI madalale küll langes inimene, kuuenda loomispäeva hiilgav kroon! Ühe hetkega oli kõik kadunud. Jehoova oli öelnud, et ”kõik, mis ta oli teinud”, kaasa arvatud inimene, on ”väga hea” (1. Moosese 1:31). Seitsmenda päeva algul aga otsustasid Aadam ja Eeva liituda Saatana algatatud mässuga. Nad sattusid patu, ebatäiuslikkuse ja surma haardesse.

2 Võis jääda mulje, et Jehoova eesmärk seitsmenda päeva kohta on lootusetult nurja aetud. See päev, nagu kuus eelmistki, pidi kestma tuhandeid aastaid. Jehoova kuulutas selle pühaks, kuna selle päeva lõppedes saab kogu maakera paradiisiks, kus elab täiuslik inimpere (1. Moosese 1:28; 2:3). Aga kuidas oleks see üldse võimalik pärast sellist katastroofilist mässu? Mida Jumal ette võtab? See pani Jehoova tarkuse tõsisele — võib-olla isegi suurimale — proovile.

3., 4. a) Mil viisil ilmneb Jehoova aukartustäratav tarkus sellest, kuidas ta reageeris mässule Eedenis? b) Millist tõde peaks alandlikkus aitama meil meeles pidada, kui uurime Jehoova tarkust?

3 Jehoova reageeris viivitamata. Ta tegi Eedenis mässajatele teatavaks oma kohtuotsuse ja samal ajal vihjas põgusalt ka millelegi imepärasele: oma eesmärgile teha lõpp kõigile hädadele, mis kaasnevad nende mässuga (1. Moosese 3:15). Jehoova seadis kaugelenägelikult eesmärgi, mis on Eedeni sündmustest alates püsinud muutumatuna läbi aastatuhandeid kestnud inimajaloo ning ulatub veel kaugesse tulevikkugi. See on võrratult lihtne, aga siiski nii tohutult sügava tähendusega, et Piibli lugeja võib kogu eluaja seda uurida ja selle üle mõtiskleda. Lisaks on absoluutselt kindel, et  Jehoova eesmärk läheb täide. Selle kohaselt tuleb lõpp kogu kurjusele, patule ja surmale. Selle teostudes saavad sõnakuulelikud inimesed täiuslikuks. Kõik see saab teoks enne seitsmenda päeva lõppu, nii et kõigele vaatamata täidab Jehoova õigeks ajaks oma eesmärgi, mis tal on seitsmenda päeva ja inimkonna suhtes!

4 Kas pole tõsi, et selline tarkus tekitab aukartust? See ajendas apostel Paulust kirjutama: ’Oh seda Jumala tarkuse sügavust!’ (Roomlastele 11:33). Kui asume uurima selle jumaliku omaduse mitmesuguseid tahke, peaks alandlikkus aitama meil meeles pidada üht olulist tõde — nimelt seda, et me suudame parimalgi juhul Jehoova ääretust tarkusest üksnes pinnapealse aimduse saada (Iiob 26:14). Kõigepealt aga tehkem kindlaks, milline on see aukartustäratav omadus.

Mis on jumalik tarkus?

5., 6. Kuidas on omavahel seotud teadmised ja tarkus ning kui põhjalikud on Jehoova teadmised?

5 Tarkus pole sama, mis teadmised. Arvutisse võib mahtuda tohutu hulk teadmisi, kuid seda masinat oleks raske nimetada targaks selle sõna tegelikus tähenduses. Sellegipoolest on teadmised ja tarkus omavahel seotud (Õpetussõnad 10:14). Näiteks kui sul oleks vaja tarka nõuannet mõne raske tervisehäire ravimiseks, kas küsiksid seda kelleltki, kes teab meditsiinist vähe või üldse mitte? Vaevalt küll! Seega on selge, et täpsed teadmised kuuluvad tõelise tarkusega lahutamatult kokku.

6 Jehooval on ääretu hulk teadmisi. Üksnes tema kui ”igavene kuningas” on elanud igavesti (1. Timoteosele 1:17, UT). Ja kõigi nende loendamatute ajastute jooksul on ta olnud teadlik kõigest. Piibel ütleb: ”Ükski loodu ei ole temale nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees; ja temale tuleb meil aru anda” (Heebrealastele 4:13; Õpetussõnad 15:3). Loojana mõistab Jehoova täielikult kõike, mis  ta on teinud, ja ta on jälginud ka kogu inimtegevust algusest peale. Ta uurib iga inimese südant ja talle ei jää midagi märkamata (1. Ajaraamat 28:9). Olles loonud meid vaba tahtega isikuteks, tunneb ta rõõmu, kui näeb meid tegemas elus tarku valikuid. Ta suudab samaaegselt ’kuulda palveid’, mida esitab lugematu hulk inimesi! (Laul 65:3.) Ja seda poleks vaja mainidagi, et Jehooval on ka täiuslik mälu.

7., 8. Kuidas ilmnevad Jehoova arusaamine, vahetegemisvõime ja tarkus?

7 Jehooval on rohkem kui vaid teadmised. Ta mõistab ka seda, kuidas faktid on omavahel seotud ja näeb tervikpilti, mille moodustavad loendamatud detailid. Ta annab hinnanguid ja teeb otsuseid, eristab head ja halba, olulist ja kõrvalist. Lisaks näeb ta pealispinnast sügavamale ja uurib hoolikalt südant (1. Saamueli 16:7). Seega on Jehooval arusaamine ja vahetegemisvõime — omadused, mis on olulisemad kui teadmine. Aga tarkus ületab ka need.

8 Tarkus on oskus ühendada teadmised, vahetegemisvõime ja arusaamine ning rakendada neid soovitud tulemuse saavutamiseks. Mõned Piibli algkeelsed sõnad, mille tõlkevasteks on ”tarkus”, tähendavad sõna-sõnalt ”tõhusalt tegutsemist” või ”praktilist tarkust”. Seega pole Jehoova tarkus vaid teoreetiline. See on praktiline ja tulemuslik. Toetudes oma laialdastele teadmistele ja sügavale arusaamisele, teeb Jehoova alati parimad võimalikud otsused ja viib need ellu parimal mõeldaval viisil. See on tõeline tarkus! Jehoova puhul on selgelt näha, kui õige on Jeesuse ütlus: ”Tarkus [mõistetakse] õigeks ta tegudest” (Matteuse 11:19). Jehoova teod kogu universumis annavad võimsalt tunnistust tema tarkusest.

Tõendid Jumala tarkuse kohta

9., 10. a) Milline tarkus ilmneb Jehoova juures ja kuidas? b) Kuidas on rakk tõendiks Jehoova tarkuse kohta?

9 Kas oled kunagi imetlenud leidlikku meistrimeest, kes  valmistab ilusaid, töökindlaid asju? See on muljetavaldav tarkus (2. Moosese 31:1—3). Jehoova on sellise tarkuse allikas ja suurim omanik. Kuningas Taavet ütles Jehoova kohta: ”Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi!” (Laul 139:14, EP 97). Tõepoolest, mida rohkem me inimkeha kohta teada saame, seda suuremat aukartust me tunneme Jehoova tarkuse ees.

10 Toome näite. Sinu elu algas ühest rakust — see oli su ema munarakk, mille viljastas sinu isa seemnerakk. Varsti hakkas see rakk jagunema ja nüüd lõpptulemusena koosneb su keha umbes 100 triljonist rakust. Nad kõik on imetillukesed: umbes 10 000 keskmise suurusega rakku mahuks nööpnõelapeasuuruse täpi sisse. Samas on igaüks neist hämmastavalt keerulise ehitusega. Elusrakk on kaugelt keerukam kui ükski inimeste ehitatud masin või tehas. Teadlased ütlevad, et rakk on nagu müüriga linn, millel on valvega sisse- ja väljapääsud, transpordisüsteem, sidevõrk, jõujaamad, vabrikud, jäätmekäitlusseadmed, kaitsemehhanismid ja tuumas on isegi keskvalitsus. Peale selle suudab rakk vaid mõne tunniga iseendast täpse koopia valmistada!

11., 12. a) Mille tõttu hakkavad areneva loote rakud täitma erisuguseid ülesandeid ja kuidas see on kooskõlas Lauluga 139:16? b) Kuidas näitab inimese aju, et me oleme ”imeliselt loodud”?

11 Muidugi pole kõik rakud ühesugused. Kui loote rakud jagunevad, hakkavad nad täitma väga erisuguseid ülesandeid. Mõned saavad närvirakkudeks, teised luu, lihase, vere või silma rakkudeks. Kõik need erisugused ülesanded on programmeeritud DNA-sse: raku geneetiliste ehitusjuhendite ”raamatukokku”. On huvitav, et Taavet ütles inspiratsiooni kaudu Jehoovale: ”Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik [”selle osad”, UM]” (Laul 139:16).

12 Mõned kehaosad on tohutult keerulised. Mõtle näiteks  inimese peaajule. Mõned on nimetanud seda kõige keerukamaks seni teadaolevaks objektiks universumis. See koosneb umbes 100 miljardist närvirakust — umbes sama palju on tähti ka meie galaktikas. Kõigist neist rakkudest lähtuvad tuhanded harud, mis on ühenduses teiste rakkudega. Teadlased ütlevad, et inimese ajusse võiks mahtuda kogu informatsioon, mis leidub kõigis maailma raamatukogudes, ja et tegelikult suudab meie mälu säilitada mõõdetamatut andmehulka. Kuigi teadlased on uurinud seda ”imeliselt loodud” organit juba aastakümneid, tunnistavad nad, et aju tööpõhimõtted ei pruugi neile mitte kunagi täiesti selgeks saada.

13., 14. a) Kuidas on sipelgate ja teiste loomade puhul näha, et nad on ”instinktiivselt targad”, ja mida see õpetab meile nende Looja kohta? b) Miks võib öelda, et näiteks ämblikuvõrk on ’tehtud targasti’?

13 Inimene on aga vaid üks Jehoova loomingulise tarkuse avaldumisnäide. Laul 104:24 ütleb: ”Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti! Maa on täis sinu looduid!” Jehoova tarkus avaldub kogu loodus, mis meid ümbritseb. Näiteks sipelgas on ”instinktiivselt tark” (Õpetussõnad 30:24, UM). Tõepoolest, sipelgate kolooniad on suurepäraselt organiseeritud. Mõned kolooniad karjatavad ja hooldavad lehetäisid ning saavad neilt toitu, otsekui oleksid need kariloomad. Teised sipelgad on nagu põllumehed, kes kasvatavad ”vilja” — seeni. Paljud teisedki elusolendid on programmeeritud instinktiivselt tegema märkimisväärseid asju. Tavaline toakärbes sooritab sellist vigurlendu, mida ei suuda järele teha isegi kõige parem inimeste ehitatud lennumasin. Rändlinnud orienteeruvad tähtede, maakera magnetvälja või mingit laadi sisemise kaardi järgi. Bioloogidel kulub aastaid, et uurida seda väga keerukat käitumist, mis on programmeeritud neisse loomadesse. Kui tark peab siis veel olema Jumal, kes need on loonud ja programmeerinud!

 14 Teadlased on saanud palju teada tänu Jehoova loomistöös avalduvale tarkusele. Nüüd on olemas isegi selline teadusharu nagu biomimeetika, mille abil üritatakse jäljendada looduses esinevate struktuuride ehitust. Näiteks oled ehk imetlenud ämblikuvõrgu ilu. Insener aga näeb selle geniaalset ehitust. Need mõned pealtnäha õrnad niidid on proportsionaalselt tugevamad kui teras ja vastupidavamad kui kiud, millest valmistatakse kuulikindlaid veste. Aga kui tugevad siis? Kui ämblikuvõrgu mõõtmeid suurendada sel määral, et see oleks sama suur nagu võrk, mida kasutavad kalalaevad, võiks sellega kinni püüda lendava reisilennuki! Jehoova on tõesti ”kõik teinud targasti”.

Kes on programmeerinud loomad ”instinktiivselt targaks”?

Väljaspool maakera ilmnev tarkus

15., 16. a) Kuidas annab tähistaevas tunnistust Jehoova tarkuse kohta? b) Kuidas osutab Jehoova tarkusele see, et ta on tohutute inglihulkade Ülemjuhataja?

15 Jehoova tarkuse kohta annavad tunnistust kõik tema tööd kogu universumis. Taevatähed, millest rääkisime mingil määral 5. peatükis, pole kosmoseavarustes suvaliselt laiali pillutatud. Tähed on Jehoova tarkade ”taeva seaduste” järgi suurepäraselt organiseeritud ja koondatud galaktikateks, millest omakorda moodustuvad parved, mis liituvad superparvedesse (Iiob 38:33). Pole midagi imestada, et Jehoova nimetab taevakehasid ”väeks” (Jesaja 40:26). Siiski ilmneb Jehoova tarkus veelgi selgemalt ühe teistsuguse sõjaväe kaudu.

16 Nagu oli juttu 4. peatükis, kannab Jumal tiitlit ”vägede Jehoova”, kuna ta on sadadest miljonitest vaimolenditest koosnevate väehulkade Ülemjuhataja. See on tõend Jehoova jõu kohta. Kuidas see on aga seotud tema tarkusega?  Mõtle järgnevale. Jehoova ja Jeesus ei ole kunagi tegevuseta (Johannese 5:17). Seega on mõistlik arvata, et ka inglid, kes teenivad Kõigekõrgemat, on samuti pidevalt hõivatud tegevusega. Ja tuleta meelde, et nad on inimesest kõrgemad üliintelligentsed ja ülivõimsad olendid (Heebrealastele 1:7; 2:7). Sellegipoolest on Jehoova osanud pakkuda miljardite aastate jooksul alati meeldivat ja rahuldustpakkuvat tegevust kõigile neile inglitele, kes ’täidavad tema käske’ ja ’teevad tema tahtmist’ (Laul 103:20, 21). Kui aukartustäratav peab küll olema sellise Väejuhi tarkus!

Jehoova on ”ainsana tark”

17., 18. Miks ütleb Piibel, et Jehoova on ”ainsana tark” ja miks peaks meid valdama aukartus tema tarkuse ees?

17 Selliseid tõendeid arvestades on täiesti mõistetav, miks Piibel räägib Jehoova tarkusest ülivõrdes. Näiteks öeldakse seal, et Jehoova on ”ainsana tark” (Roomlastele 16:27). Üksnes Jehooval on absoluutne tarkus. Tema on kogu tõelise tarkuse allikas (Õpetussõnad 2:6). See on põhjus, miks Jeesus, kes on küll kõige targem Jehoova loodute hulgas, ei toetunud omaenda tarkusele, vaid rääkis nii, nagu Isa oli teda õpetanud (Johannese 12:48—50).

18 Pane tähele, mida apostel Paulus ütles Jehoova erakordse tarkuse kohta: ”Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Kui väljauurimatud on tema kohtumõistmised ja äraarvamatud tema teed!” (Roomlastele 11:33). Alustades seda salmi hüüatusega ”oh”, väljendas Paulus võimsaid tundeid — sügavat aukartust. Kreeka sõna, mida ta kasutas ”sügavuse” tähenduses, on lähedalt seotud sõnaga, mis tähendab ”kuristikku”. Seega loovad tema sõnad värvika kujutluspildi. Kui mõtleme Jehoova tarkusele, tekib tunne, nagu vaataksime ääretusse, põhjatusse kuristikku, mis on nii sügav ja nii tohutult avar, et me ei suuda iial selle hiiglaslikkust isegi aimata, ammugi veel kujutada selle  piirjooni või joonistada selle detaile (Laul 92:6). Kas ei peaks see mõte tegema meid alandlikuks?

19., 20. a) Mille poolest sobib kotkas hästi sümboliseerima Jumala tarkust? b) Kuidas on Jehoova tõestanud, et ta suudab näha tulevikku?

19 Jehoova on ”ainsana tark” ka muus mõttes: ainult tema suudab näha tulevikku. Pea meeles, et Jehoova tarkuse sümboliks on kaugelenägev kotkas. Kaljukotkas võib kaaluda kuni viis kilogrammi, kuid tema silmad on suuremad kui täiskasvanud inimesel. Kotkal on hämmastavalt terav nägemine — ta näeb väikest saaklooma sadade meetrite või isegi mitme kilomeetri kauguselt! Jehoova ise ütles kunagi kotka kohta: ”Ta silmad näevad kaugele!” (Iiob 39:29). Samamoodi ka Jehoova silmad ”näevad kaugele” ajalises mõttes — tulevikku!

20 Piibel on täis tõendeid selle kohta. Seal leidub sadu ettekuulutusi — ajalugu, mis pandi kirja juba enne kõnealuste sündmuste toimumist. Piiblis on ettekuulutusi sõdade lõpptulemuse, maailmariikide tõusu ja languse ning isegi konkreetsete väejuhtide lahingustrateegiate kohta, kusjuures mõned neist ennustustest on kirja pandud sadu  aastaid enne täitumist (Jesaja 44:25—45:4; Taaniel 8:2—8, 20—22).

21., 22. a) Miks pole mingit alust arvata, et Jehoova on näinud ette kõik valikud, mida sa elu jooksul teed? Too näide. b) Kust me teame, et Jehoova tarkus pole kalk ega tundetu?

21 Kas see aga tähendab, et Jumal on juba näinud ette ka selle, milliseid valikuid teed sina oma elus? Mõned, kes kuulutavad ettemääratuse õpetust, väidavad, et see on just nii. Kuid tegelikult annab see idee Jehoova tarkusest hoopis moonutatud pildi, sest see jätab mulje, nagu ei suudaks Jehoova kontrollida oma võimet näha tulevikku. Toome ühe näite. Kui sul oleks võrratult kaunis lauluhääl, kas see tähendaks, et sa ei saa teha midagi muud, kui pead kogu aeg laulma? Eks ole rumal mõte! Samuti on ka Jehooval võime näha tulevikku, aga ta ei kasuta seda kogu aeg. Kui ta seda teeks, piiraks see meie tahtevabadust, mis on väärtuslik kingitus, mida Jehoova meilt mitte kunagi ära ei võta (5. Moosese 30:19, 20).

22 Veelgi halvem on see, et ettemääratusõpetus jätab mulje, nagu oleks Jehoova tarkus kalk, südametu, armastusetu ja kaastundetu. Kuid see on täielikus vastuolus tõega! Piibel õpetab, et Jehoova on ”südamelt tark” (Iiob 9:4, meie kursiiv). Muidugi see ei tähenda, et tal on sõnasõnaline süda, kuid Piiblis on ”süda” sageli seotud kõige sügavamate ajendite ja tunnetega, näiteks armastusega. Jehoova tarkust, nagu muidki tema omadusi, valitseb seega armastus (1. Johannese 4:8).

23. Mida peaks Jehoova võrratu tarkus ajendama meid tegema?

23 Loomulikult on Jehoova tarkus täiuslikult usaldusväärne. See on palju kõrgem meie endi tarkusest. Seetõttu esitab Jumala Sõna meile armastava üleskutse: ”Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õpetussõnad 3:5, 6). Süvenegem nüüd Jehoova tarkusesse, et võiksime saada veelgi lähedasemaks oma piiritult targa Jumalaga.