1., 2. a) Millise küsimuse esitaksid sina Jumalale? b) Mida küsis Mooses Jumalalt?

KAS sa suudad kujutleda end vestlemas Jumalaga? Üksnes mõtegi, et sinuga võiks rääkida kõrgeim valitseja, tekitab aukartust! Esialgu sa kõhkled, kuid peagi suudad ennast väljendada. Ta kuulab, ta vastab sulle, koguni laseb sul ennast vabalt tunda ja küsida kõike, mida soovid. Aga mida sa küsiksid?

2 Kaua aega tagasi elas mees, kes oli just sellises olukorras. Tema nimi oli Mooses. Sind võib aga üllatada, millise küsimuse tema otsustas Jumalale esitada. Ta ei küsinud midagi iseenda või oma tuleviku kohta ega isegi mitte inimkonna hädade kohta. Ta küsis hoopis Jumala nime. See võib sulle imelik tunduda, kuna Mooses teadis juba, mis on Jumala isikunimi. Järelikult pidi tema küsimusel olema sügavam mõte. Tegelikult oli see kõige sisukam küsimus, mille Mooses oleks üldse saanud esitada. Vastus sellele puudutab meid kõiki. See aitab sul astuda otsustava sammu võrra Jumalale lähemale. Kuidas? Heitkem pilk sellele tähelepanuväärsele vestlusele.

3., 4. Millised sündmused eelnesid Moosese vestlusele Jumalaga ja millest nad rääkisid?

3 Mooses oli 80 aastat vana. Ta oli viibinud neli aastakümmet eemal oma rahvast iisraellastest, kes olid Egiptuses orjad. Ühel päeval, kui ta karjatas oma äia loomi, nägi ta midagi imelikku. Kibuvitsapõõsas oli leekides, kuid ei põlenud ära, vaid säras otsekui majakas mäeveerul. Mooses läks seda lähemalt uurima. Kui jahmunud ta ilmselt küll oli, kui tulest hakkas temaga rääkima üks hääl! Seejärel vestles Mooses mõnda aega ingli vahendusel Jumalaga. Ja nagu sa ehk tead, andis Jumal kõhklevale Moosesele tol korral ülesande  jätta maha rahulik elu ning minna tagasi Egiptusse, et vabastada iisraellased orjusest (2. Moosese 3:1—12).

4 Mooses oleks võinud küsida Jumalalt ükskõik mida, kuid pane tähele, mida tema otsustas küsida: ”Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: mis ta nimi on? mis ma siis neile pean vastama?” (2. Moosese 3:13).

5., 6. a) Millise lihtsa ja olulise tõe teeb meile selgeks Moosese küsimus? b) Mida laiduväärset on tehtud Jumala isikunimega? c) Miks see on nii tähelepanuväärne, et Jumal on teinud inimkonnale teatavaks oma nime?

5 See küsimus õpetab meile kõigepealt seda, et Jumalal on nimi. Me ei peaks seda lihtsat tõde endastmõistetavaks pidama. Paljud aga suhtuvad sellesse just nii. Jumala isikunimi on jäetud välja loendamatutest piiblitõlgetest ja asendatud selliste tiitlitega nagu ”Issand” ja ”Jumal”. See on üks kurvemaid ja äärmiselt laiduväärseid tegusid, mida on tehtud usu nimel. Mõtle, mida sa kõigepealt teed, kui tutvud kellegagi? Kas sa ei küsi mitte tema nime? See peab paika ka Jumala tundmaõppimise puhul. Ta pole nimetu kauge jõud, mida on võimatu tunda või mõista. Kuigi ta on nähtamatu, on ta isik, ja tal on nimi — Jehoova.

6 Pealegi, kui Jumal teeb teatavaks oma isikunime, ootab meid ees midagi erilist. Ta pakub meile võimalust teda tundma õppida. Ta soovib, et teeksime parima valiku, mille me elus võiksime teha — otsustaksime tulla tema ligi. Kuid Jehoova on teinud rohkem kui vaid öelnud meile oma nime. Ta on ka andnud meile teadmisi isiku kohta selle nime taga.

Jumala nime tähendus

7. a) Millist mõtet kannab endas Jumala isikunimi? b) Mida tahtis Mooses tegelikult teada, kui ta küsis Jumalalt tema nime?

7 Jehoova ise valis endale nime, mis on väga tähendusrikas.  Nimi ”Jehoova” kannab endas mõtet, et ta saab, kelleks tahab, ning toob olemasollu ja kutsub esile, mida tahab. Ta on ainulaadne kogu universumis, kuna tema tõi kõik olemasollu ja ta viib täide kõik oma eesmärgid. See on aukartustäratav mõte. Kuid kas Jumala nime tähendus viitab veel millelegi? Ilmselt tahtis Mooses midagi rohkemat teada saada. Ta teadis ju, et Jehoova on Looja, ja ta teadis ka tema nime. Jumala nimi polnud inimeste jaoks sugugi uus. Nad olid seda kasutanud juba sajandeid. Niisiis, kui Mooses küsis Jumala nime, esitas ta tegelikult küsimuse isiku kohta, keda see nimi tähistab. Sisuliselt ütles ta: mida ma võiksin rääkida sinu rahvale Iisraelile sellist, mis kasvataks nende usku sinusse ja veenaks neid, et sa tõesti vabastad nad?

8., 9. a) Kuidas vastas Jehoova Moosese küsimusele ja kuidas on tema vastust sageli valesti tõlgitud? b) Mida tähendab ütlus ”Ma Saan, Kelleks Ma Tahan”?

8 Vastuseks Moosese küsimusele avaldas Jehoova midagi põnevat oma isiksuse kohta, midagi, mis on seotud tema nime tähendusega. Ta ütles Moosesele: ”Ma Saan, Kelleks Ma Tahan” (2. Moosese 3:14, UM). Paljud piiblitõlked ütlevad siin: ”Ma olen see, kes ma olen.” Kuid hoolikalt sõnastatud tõlked näitavad, et Jumal ei kinnitanud siin lihtsalt seda, et ta on olemas. Jehoova hoopis õpetas Moosesele — ja kaudselt meile kõigile —, et ta saab kõigeks, mida on vaja tema eesmärkide saavutamiseks. Joseph B. Rotherhami tõlge sõnastab selle salmi tabavalt: ”Ma saan, kelleks iganes tahan.” Üks Piibli heebrea keele autoriteet selgitab seda väljendit järgmiselt: ”Ükskõik milline ka poleks probleem või vajadus . . . , Jumal ”saab” selle probleemi lahenduseks.”

9 Mida see iisraellastele tähendas? Jehoova saab alati vastavalt vajadusele ükskõik kelleks, et vabastada nad orjusest ja tuua Tõotatud Maale, seisku neil ees ükskõik millised takistused või sattugu nad ükskõik kui suurde hätta.  Kahtlemata sisendas see nimi neile kindlat usaldust Jumala vastu. Samuti võib see mõjutada meid tänapäeval (Laul 9:11). Kuidas?

10., 11. Kuidas viib Jehoova nimi meie mõtted sellele, et ta on kõige mitmekülgsem ja parem Isa, keda on võimalik ette kujutada? Too näide.

10 Toome näite. Lapsevanemad teavad, kui mitmekülgsed ja kohanemisvõimelised nad peavad olema, kui hoolitsevad oma laste eest. Üheainsa päeva jooksul tuleb vanemal ehk tegutseda põetaja, koka, õpetaja, karistaja või kohtunikuna ja täita veel muidki ülesandeid. Paljudele tundub, et nad ei saa hakkama selle suure hulga rollidega, mida neil tuleb täita. Nad on tähele pannud, et nende lapsed usaldavad neid täielikult ja ei kahtle kunagi, et issi või emme suudab valu ära võtta, lahendada kõik vaidlused, parandada iga katkise mänguasja, vastata igale küsimusele, mis võib tekkida nende lõputult teadmisjanuses mõistuses. Mõningad lapsevanemad masenduvad vahel oma piiratud võimete pärast. Nad tunnevad, et ei küündi täitma paljusid neid rolle.

11 Ka Jehoova on armastav Isa. Kuid pole olemas mitte ainsatki rolli, mille täitjaks ta ei või saada oma täiuslike põhimõtete raames, et hoolitseda oma maiste laste eest parimal võimalikul viisil. Seega viib tema nimi — Jehoova — meie mõtted sellele, et ta on parim Isa, keda võiks ette kujutada (Jakoobuse 1:17). Mooses ja kõik teised ustavad iisraellased kogesid peagi, et Jehoova tegutseb vastavalt oma nimele. Nad jälgisid aukartusest haaratuna, kuidas ta sai võitmatuks väejuhiks, kõigi loodusjõudude valitsejaks, võrratuks seadusandjaks, kohtunikuks, arhitektiks, söögi ja joogi andjaks, riiete ning jalatsite säilitajaks ja veel paljuks muuks.

12. Kuidas erines vaarao ja Moosese suhtumine Jehoovasse?

12 Seega on Jumal teinud teatavaks oma isikunime, avaldanud  põnevaid tahke oma isiksuse kohta ja koguni tõendanud, et see, mis ta enda kohta ütleb, peab paika. Kahtlemata tahab Jumal, et me teda tunneksime. Kuidas me sellesse suhtume? Mooses tahtis Jumalat tunda. See tugev soov kujundas Moosese elukäiku ja aitas tal oma taevase Isaga väga lähedaseks saada (4. Moosese 12:6—8; Heebrealastele 11:27). Kahjuks tundsid vaid vähesed Moosese kaasaegsed samasugust soovi. Kui Mooses mainis vaaraole Jehoova nime, nähvas Egiptuse monarh ülbelt vastu: ”Kes on Jehoova?” (2. Moosese 5:2). Vaarao ei soovinud Jehoova kohta rohkem teada saada. Vastupidi, ta lükkas Iisraeli Jumala küüniliselt tagasi, justkui kellegi tähtsusetu, kellest pole üldse mõtet rääkida. Selline suhtumine on tänapäeval väga tavaline. See pimestab inimesi ühe tähtsaima tõe suhtes — nimelt, et Jehoova on kõrgeim valitseja.

Kõrgeim valitseja Jehoova

13., 14. a) Miks on Piiblis Jehoova kohta palju tiitleid ja millised on mõned neist? (Vaata  kasti lk 14.) b) Miks väärib Jehoova ainsana tiitlit kõrgeim valitseja?

13 Jehoova on niivõrd mitmekülgne, nii kohanemisvõimeline, et ta võib õigusega kanda suurt hulka Pühakirjas toodud tiitleid. Need ei võistle tema isikunimega, vaid annavad meile hoopis lisateadmisi selle kohta, mida tema nimi tähistab. Näiteks nimetatakse teda kõrgeimaks valitsejaks Jehoovaks. See kõrge tiitel, mis esineb Piibli algkeeles sadu kordi, osutab Jehoova positsioonile. Üksnes temal on õigus olla kogu universumi valitseja. Pane tähele, miks.

14 Jehoova on ainsana Looja. Ilmutuse 4:11 ütleb tema kohta: ”Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” Need ülevad sõnad ei või käia kellegi teise kohta. Kõik siin universumis võlgneb oma olemasolu Jehoovale! Pole mingit kahtlust,  et Jehoova väärib seda au, väge ja hiilgust, mis kuulub kõrgeimale valitsejale ja kõigi asjade Loojale.

15. Miks nimetatakse Jehoovat ”igaviku Kuningaks”?

15 Veel üks tiitel, mis kuulub üksnes Jehoovale, on ”igaviku Kuningas” (1. Timoteosele 1:17; Ilmutuse 15:3; UM). Mida see tähendab? Kuigi meil on seda oma piiratud mõistusega raske mõista, on Jehoova minevikus igavesti olemas olnud ja on igavesti olemas ka tulevikus. Laul 90:2 ütleb: ”Sina, Jumal, [oled] igavesest igavesti!” Seega pole Jehooval algust, ta on alati olemas olnud. Teda nimetatakse õigusega ”Elatanuks” — ta on elanud terve igaviku jooksul juba enne, kui keegi või miski muu tuli olemasollu! (Taaniel 7:9, 13, 22.) Kellel oleks alust seada kahtluse alla tema õigus olla kõrgeim valitseja?

16., 17. a) Miks meil pole võimalik Jehoovat näha ja miks see ei peaks meid üllatama? b) Mis mõttes on Jehoova reaalsem kui miski, mida me võime näha või katsuda?

16 Kuid mõned peavad seda õigust siiski küsitavaks, nagu toimis ka vaarao. Osaliselt seisneb probleem selles, et ebatäiuslikud inimesed omistavad liiga palju tähtsust sellele, mida nad näevad oma silmadega. Meil pole võimalik näha kõrgeimat valitsejat. Ta on inimsilmale nähtamatu vaimolend (Johannese 4:24). Pealegi, kui lihast ja verest inimene seisaks Jehoova Jumala vahetus läheduses, saaks see talle hukatuslikuks. Jehoova ise ütles Moosesele: ”Sa ei tohi näha mu palet, sest ükski inimene ei või mind näha ja jääda elama!” (2. Moosese 33:20; Johannese 1:18).

17 See ei peaks meid üllatama. Mooses sai näha Jehoova hiilgust vaid osaliselt, ilmselt ingli vahendusel. Kuidas see talle mõjus? Moosese nägu hiilgas veel mõnda aega pärast seda. Iisraellased kartsid Moosesele isegi näkku vaadata (2. Moosese 33:21—23; 34:5—7, 29, 30). Järelikult ei saaks ükski inimene vaadata kõrgeimat valitsejat ennast kogu tema hiilguses! Kas see tähendab, et ta on kuidagi  vähem reaalne kui see, mida me saame näha ja puutuda? Ei, me ju tunnustame varmalt, et paljud meie silmale nähtamatud asjad — näiteks tuul, raadiolained ja mõtted — on reaalsed. Lisaks on Jehoova igavene, teda ei mõjuta aja kulg, isegi loendamatud miljardid aastad! Selles mõttes on ta palju reaalsem kui miski, mida me võime katsuda või näha, sest füüsilist maailma mõjutab vananemine ja lagunemine (Matteuse 6:19). Ent kas meil tuleks pidada teda vaid mingiks abstraktseks mitteisikuliseks jõuks või ebamääraseks Algpõhjuseks? Vaadelgem seda lähemalt.

Jumala isiksus

18. Millise nägemuse sai Hesekiel ja mida sümboliseerivad Jehoova lähedal seisnud ”olendite” neli nägu?

18 Kuigi me ei saa Jumalat näha, leidub Piiblis vaimustavaid kirjeldusi, mis võimaldavad meil heita pilgu taevasse endasse. Üks selline näide on Hesekieli 1. peatükk. Hesekiel sai nägemuse Jehoova taevasest organisatsioonist, mida kujutati hiiglasliku taevase vankrina. Eriti muljetavaldavalt kirjeldatakse neid võimsaid vaimolendeid, kes ümbritsevad Jehoovat (Hesekiel 1:4—10). Need ”olendid” on tihedalt seotud Jehoovaga ja nende välimus näitab meile midagi tähtsat selle Jumala kohta, keda nad teenivad. Igaühel on neli nägu — härja, lõvi, kotka ja inimese oma. Ilmselt sümboliseerivad need Jehoova isiksuse nelja silmapaistvat omadust (Ilmutuse 4:6—8, 10).

19. Millist omadust kujutab a) härja nägu? b) lõvi nägu? c) kotka nägu? d) inimese nägu?

19 Piiblis kujutab härg sageli jõudu, ja see on ka kohane, sest ta on tohutult tugev loom. Lõvi aga kujutab sageli õiglust, sest tõeline õiglus nõuab julgust — omadust, mille poolest lõvi on kuulus. Kotkad on hästi tuntud oma terava nägemise poolest, kuna nad näevad kilomeetrite kauguselt isegi väga väikseid asju. Seega kujutab kotka nägu  hästi Jumala kaugelenägevat tarkust. Ja mida tähendab inimese nägu? Inimene, kes on tehtud Jumala näo järgi, on ainsana võimeline ilmutama Jumala peamist omadust — armastust (1. Moosese 1:26). Neid Jehoova isiksuse tahkusid — jõudu, õiglust, tarkust ja armastust — toonitatakse Pühakirjas nii sageli, et neid võib nimetada Jumala põhiomadusteks.

20. Kas me peaksime muretsema selle pärast, et Jehoova isiksus võib olla muutunud, ja miks sa nii vastad?

20 Kas me peaksime muretsema selle pärast, et Jumal on ehk muutunud nende tuhandete aastate jooksul pärast seda, kui teda Piiblis kirjeldati? Ei, sest Jumala isiksus ei muutu. Ta ütleb meile: ”Mina, Jehoova, ei ole ennast muutnud” (Malakia 3:6). Selle asemel et suvaliselt meelt muuta, tõestab Jehoova, et ta on täiuslik Isa, kui ta tegutseb igas olukorras vastavalt vajadusele. Ta toob esile oma isiksuse need jooned, mis on hetkel kõige kohasemad. Nende nelja omaduse hulgas on armastus kõige olulisem. See väljendub kõiges, mida Jumal teeb. Ta ilmutab jõudu, õiglust ja tarkust armastaval viisil. Tegelikult ütleb Piibel Jumala ja selle omaduse kohta midagi erilist: ”Jumal  on armastus” (1. Johannese 4:8). Pane tähele, siin ei öelda, et Jumal omab armastust või et ta armastab. Siin öeldakse hoopis, et Jumal on armastus. Armastus, tema põhiolemus, motiveerib kõiki tema tegusid.

”Vaata, see on meie Jumal”

21. Milles me veendume, kui õpime Jehoova omadusi paremini tundma?

21 Kas oled juhtunud nägema, kuidas väike laps osutab oma isale ning ütleb siis sõpradele siira rõõmu ja uhkusega: ”See on minu isa”? Jumala teenijatel on mõjuvaid põhjusi tunda samamoodi Jehoova suhtes. Piibel ennustab, et tuleb aeg, mil inimesed hüüavad: ”Vaata, see on meie Jumal!” (Jesaja 25:8, 9). Mida selgemini sa õpid mõistma Jehoova omadusi, seda kindlamalt sa veendud, et sul on parim Isa, keda ette võiks kujutada.

22., 23. Millise pildi maalib Piibel meie taevasest Isast ja kust me teame, et ta soovib, et me saaksime temaga lähedaseks?

22 See Isa ei ole tundetu, osavõtmatu ega kauge — hoolimata sellest, mida mõned usufanaatikud ja filosoofid on õpetanud. Vaevalt tõmbaks meid ligi tundetu Jumal, ja Piibel ei maaligi meie taevasest Isast sellist pilti. Vastupidi, seal nimetatakse teda ”õnnelikuks Jumalaks” (1. Timoteosele 1:11, UM). Tal on nii tugevaid kui õrnu tundeid. Ta ’süda valutab’, kui tema intelligentsed loodud eiravad neid juhtnööre, mis ta on andnud nende heaoluks (1. Moosese 6:6; Laul 78:41). Aga kui me oleme arukad ja tegutseme tema Sõna järgi, rõõmustame sellega ta südant (Õpetussõnad 27:11).

23 Meie Isa soovib, et oleksime temaga lähedased. Tema Sõna julgustab meid, et üritaksime teda ”kombata ja leida, ehk tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist” (Apostlite teod 17:27). Aga kuidas on inimestel võimalik universumi kõrgeima valitseja ligi tulla?