1., 2. a) Mil moel kannatasid Eelija kaasmaalased? b) Millist vastuseisu koges Eelija Karmeli mäel?

EELIJA vaatas, kuidas rahvas tõuseb vaevaliselt Karmeli mäele. Isegi hommikuhämaruses oli näha, kui puruvaesed ja näljased inimesed on. Kolm ja pool aastat kestnud põud oli jätnud oma jälje.

2 Rahva hulgas kõndisid tähtsalt ka 450 Baali prohvetit, täis kõrkust ja tulist viha Jehoova prohveti Eelija vastu. Kuninganna Iisebel oli hukanud palju Jehoova teenijaid, aga see mees seisis ikka veel Baali kummardamisele vastu. Ent kui kauaks? Need preestrid võisid arvata, et üks mees ei suuda eales neile kõigile vastu panna (1. Kun. 18:4, 19, 20). Ka kuningas Ahab oli oma suurejoonelises vankris kohale tulnud. Ega temagi Eelijat armastanud.

3., 4. a) Miks võis Eelija selle tähtsa päeva koidikul mõningast kartust tunda? b) Mis küsimusi me arutama hakkame?

3 Nüüd koitis päev, mil selle üksiku prohveti elus pidi juhtuma midagi erakordset. Eelija pidi olema tunnistajaks ennenägematule kokkupõrkele hea ja kurja vahel. Mis tunded teda sel hommikul valdasid? Olles „samasuguste tunnetega inimene nagu meie”, võis tedagi haarata kartus. (Loe Jaakobuse 5:17.) Võib kahtluseta öelda, et Eelija tundis end ihuüksi: teda ümbritses truudusetu rahvas ühes ärataganenud kuninga ja mõrvarlike preestritega (1. Kun. 18:22).

4 Kuidas küll oli Iisrael sattunud sellisesse kriisi? Mida meie sellest jutustusest õppida võime? Vaatleme nüüd lähemalt Eelija eeskuju.

Pikk võitlus saavutab haripunkti

5., 6. a) Milline võitlus Iisraelis käis? b) Millega oli kuningas Ahab Jehoovas sügavat meelepaha tekitanud?

5 Suure osa oma elust oli Eelija abitult pealt vaadanud, kuidas Jehoova kummardamine, mis tema kodumaa ja rahva nii eriliseks  tegi, tõugati kõrvale ning tallati jalge alla. Iisraelis oli nimelt pikka aega kestnud võitlus puhta ja vale jumalakummardamise vahel: kas teenida Jumal Jehoovat või ümberkaudsete rahvaste ebajumalaid. Eelija päevil oli see võitlus aga eriti halva pöörde võtnud.

6 Kuningas Ahab oli abiellunud Iisebeliga, Siidoni kuninga tütrega, tekitades sellega Jehoovas sügavat meelepaha. Iisebel oli võtnud nõuks edendada Iisraelis Baali kummardamist ja teha ots Jehoova kummardamisele. Ahab sattus peagi oma naise mõju alla. Ta ehitas Baalile templi ja altari ning hakkas kummardama seda paganlikku jumalat (1. Kun. 16:30—33).

7. a) Miks oli Baali kummardamine Jehoovale nii tülgastav? b) Mis näitab, et Piibel ei räägi endale vastu seoses sellega, kui kaua kestis põud Eelija päevil? (Vaata ka kasti.)

7 Miks oli Baali kummardamine Jehoovale nii tülgastav? Esiteks ahvatles see paljusid iisraellasi eemalduma tõelise Jumala kummardamisest. Teiseks oli see ka jäle ja jõhker religioon, mida iseloomustasid meeste ja naiste templiprostitutsioon, seksiorgiad ja isegi laste ohverdamine. Vastuseks sellele olukorrale saatis Jehoova Eelija Ahabi juurde kuulutama põuda, mis pidi kestma nii kaua, kuni Jumala prohvet kuulutab vastupidist (1. Kun. 17:1). Möödus mitu aastat, enne kui Eelija taas Ahabi ette tuli ning käskis tal rahva ja Baali prohvetid Karmeli mäele koguda. *

Baali kummardamisele kõige iseloomulikumad jooned pole tänapäeval kuhugi kadunud

8. Kuidas jutustus Baali kummardamisest meid puudutab?

8 Kuidas Jumala rahva tollane olukord meid tänapäeval puudutab? Mõned võivad leida, et lugu Baali kummardamisest on praegu täiesti ebaoluline, kuna meie ajal ju pole Baali templeid ega altareid. Ent see jutustus ei räägi lihtsalt iidsest ajaloost (Rooml. 15:4). Sõna „baal” tähendab „omanik” (UM) või „isand”. Jehoova ütles iisraellastele, et nad peaksid valima tema oma baaliks ehk abielumehe sarnaseks omanikuks (Jes. 54:5). Kas pole tõsi, et inimesed teenivad siiani erinevaid isandaid, mitte kõikvõimsat Jumalat? Nende „isandaks” on saanud raha, karjäär, meelelahutus, seksuaalsed naudingud või soov kummardada ükskõik millist muud jumalat nende paljude hulgast, mida Jehoova asemel kummardatakse (Matt. 6:24; loe Roomlastele 6:16). Seega pole Baali kummardamisele kõige iseloomulikumad jooned  tänapäeval kuhugi kadunud. Kui mõtiskleme muistse võitluse üle Jehoova ja Baali vahel, võib see aidata meil teha targa valiku selles osas, keda meie tahame teenida.

Mis mõttes iisraellased „lonkasid”?

9. a) Mille tõttu oli Karmeli mägi ideaalne koht, kus paljastada Baali pettus? (Vaata ka allmärkust.) b) Mida Eelija rahvale ütles?

9 Karmeli mäe tipust avaneb imeline vaade nii Kiisoni orule Suure mere (Vahemere) ääres kui ka kaugel põhjas asetsevatele Liibanoni mägedele. * Kui aga tol tähtsal päeval päike tõusis, oli vaatepilt sünge. Viljakast maast, mille Jehoova oli andnud Aabrahami lastele, polnud enam midagi alles. See oli saanud maaks, mille halastamatu päike oli kõrvetanud kivikõvaks, ja seda Jumala  rahva mõistmatuse tõttu. Eelija astus nende inimeste ette ja ütles: „Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Jehoova on Jumal, siis käige tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!” (1. Kun. 18:21).

10. Mis mõttes lonkas rahvas Eelija päevil kahe karguga ja millise põhitõe olid nad unustanud?

10 Mida mõtles Eelija, kui ta rääkis kahe karguga lonkamisest? Iisraellased ei mõistnud, et nad pidid valima Jehoova ja Baali kummardamise vahel. Nad mõtlesid, et võivad teha mõlemat: vaigistada Baali oma vastikute rituaalidega ning ikkagi paluda õnnistusi ka Jumal Jehoovalt. Ehk arutlesid nad endamisi, et Baal õnnistab nende viljasaaki ja karja, samal ajal kui „vägede Jehoova” kaitseb neid lahingus (1. Saam. 17:45). Nad olid unustanud ühe põhitõe, mida paljud ka tänapäeval ei näi mõistvat: Jehoovat ei saa kummardada samaaegselt mõne teise jumalaga. Ta nõuab ja on väärt seda, et teda teenitaks jäägitu pühendumusega. Kui keegi teenib teda ja samal ajal ka mõnda teist jumalat, siis pole see Jehoovale vastuvõetav, see on talle suisa solvav. Kirjakoht 2. Moosese 20:5 (UM) ütleb: „Sa ei tohi nende ette kummardada ega lasta end ahvatleda neid teenima, sest mina, Jehoova, sinu Jumal, olen Jumal, kes ootab jäägitut pühendumust. Kui keegi mind vihkab ja teeb pattu, langevad tema lapsed kolmanda ja neljanda põlveni mu karistuse alla.”

11. Kuidas võib Eelija kõne Karmeli mäel aidata meil läbi uurida oma eelistusi ja suhtumist Jumalasse?

11 Need iisraellased lonkasid selles mõttes, et nad üritasid käia kahel teel korraga. Ka tänapäeval teevad paljud inimesed sageli sama vea, lubades teistel „baalidel” oma ellu tungida, mistõttu Jumala teenimine jääb tagaplaanile. Mõeldes Eelija otsekohese küsimuse peale, oleks meil kõigil hea läbi uurida oma eelistusi ja suhtumist Jumalasse.

Otsustava tähtsusega katse

12., 13. a) Millise katse Eelija välja pakkus? b) Kuidas me saame näidata, et oleme Jehoovas sama kindlad nagu Eelija?

12 Eelija pakkus järgmiseks välja ühe katse. See oli iseenesest väga lihtne. Baali preestrid pidid ehitama altari, panema sellele ohvri ning paluma oma jumalal tuli süüdata. Eelija pidi sedasama tegema. Ta ütles: „See jumal, kes siis vastab tulega, on Jumal!” Eelija muidugi teadis, kes on tõeline Jumal. Tema usk oli nii tugev, et ta ei kõhelnud lasta Baali prohvetitel esimesena tegutseda. Ta andis oma vastastele palju eeliseid, lastes neil  valida pull ja pöörduda esimesena Baali poole (1. Kun. 18:24, 25). *

13 Meie ajal imesid ei toimu. Jehoova pole end aga muutnud. Me saame Jehoovas olla sama kindlad nagu Eelija. Näiteks kui inimesed räägivad Piiblile vastu, võime vabalt lasta neil esimesena väljendada oma arvamust. Nii nagu Eelija, võime ka meie olla kindlad, et Jumal lahendab olukorra. Me saame seda teha, kui ei looda mitte iseendale, vaid tema inspireeritud Sõnale, mis on mõeldud „parandamiseks” (2. Tim. 3:16).

Eelija silmis oli Baali kummardamine ilmselgelt naeruväärne komejant ja ta tahtis, et Jumala rahvas näeks selle läbi

14. Kuidas Eelija Baali prohveteid pilkas ja miks?

14 Baali prohvetid tõid ohvri ja hüüdsid oma jumala poole. „Baal, vasta meile!” anusid nad korduvalt. Möödusid minutid ja siis tunnid. „Aga ei häält ega vastust!” ütleb Piibel. Lõunaajal hakkas Eelija neid pilkama, oletades sarkastiliselt, et Baal on ehk liiga hõivatud, et neile vastata, või ehk ta „on läinud asjale” (UM) või magab ning keegi peaks ta üles äratama. „Hüüdke valjema häälega,” utsitas Eelija neid pettureid. Eelija silmis oli Baali kummardamine ilmselgelt naeruväärne komejant ja ta tahtis, et Jumala rahvas näeks selle läbi (1. Kun. 18:26, 27).

15. Kuidas ilmestab Baali preestritega toimunu seda, kui rumal on valida enda isandaks keegi teine kui Jehoova?

15 Seepeale muutusid Baali preestrid üha pöörasemaks ja hüüdsid veel „valjema häälega ja täkkisid endid mõõkadega ja piikidega oma viisi järgi, kuni neil veri hakkas voolama”. Aga see kõik oli asjatu, „ei häält, ei vastust ega tähelepanu” (1. Kun. 18:28, 29). Tegelikult polnud Baali olemaski. Ta oli Saatana väljamõeldis, et ahvatleda inimesi Jehoovast eemale. Ka tänapäeval tuleb inimestel, kes ei ole valinud enda isandaks Jehoovat, pettuda, ja nad jäävad lõpuks häbisse. (Loe Laul 25:3; 115:4—8.)

Jehoova vastus

16. a) Mida võis rahvale meelde tuletada see, kui Eelija Karmeli mäel Jehoova altari parandas? b) Milles väljendus taas kord Eelija vankumatu usk oma Jumalasse?

16 Õhtu lähenedes saabus Eelija kord ohverdada. Ta parandas  Jehoova altari, mille olid maha kiskunud puhta jumalakummardamise vastased. Ta kasutas 12 kivi, mis võis paljudele Iisraeli kümne suguharu liikmetele meelde tuletada, et Moosese seadus anti kõigile 12 suguharule ning et neil on endiselt kohustus selle järgi elada. Seejärel asetas ta altarile ohvri ja lasi kõik üle kallata veega, mis võis olla pärit lähedal asuvast Vahemerest. Ta lasi kaevata altari ümber isegi kraavi ja täitis selle veega. Ta oli andnud Baali prohvetitele kõik eelised, Jehoova aga asetanud näiliselt võimatusse olukorda — nii vankumatu oli ta usk oma Jumalasse (1. Kun. 18:30—35).

Eelija palvest ilmnes, et ta hoolib siiani oma rahvast, soovides näha, kuidas Jehoova pöörab „tagasi nende südamed”

17. Kuidas ilmnes Eelija palvest see, mis oli talle kõige olulisem, ja kuidas saame meie teda palvetades eeskujuks võtta?

17 Kui kõik oli valmis, esitas Eelija palve. See oli kaunis, kuid lihtne palve ning sellest ilmnes selgelt, mis oli Eelijale kõige olulisem. Eelkõige ihkas ta, et kõik saaksid teada, et Jehoova on „Jumal Iisraelis”, mitte Baal. Samuti tahtis ta, et kõik tunneksid teda kui Jehoova sulast ning et kogu au ja kiitus kuuluks Jumalale. Lõpuks näitas ta, et hoolib siiani oma rahvast, soovides näha, kuidas Jehoova pöörab „tagasi nende südamed” (1. Kun. 18:36, 37). Hoolimata kõigest vaevast, mida iisraellased oma truudusetusega olid põhjustanud, armastas Eelija neid ikkagi. Kas meie palvetest ilmneb samasugune suhtumine Jumala nimesse, alandlikkus ja kaastunne abivajajate vastu?

18., 19. a) Kuidas Jehoova Eelija palvele vastas? b) Mida käskis Eelija rahval teha ja miks ei väärinud Baali preestrid mingisugust halastust?

18 Pärast Baali paljastamist ja enne Eelija palvet võisid seal viibivad rahvahulgad mõelda, kas ei osutu vahest Jehoovagi tühipaljaks pettuseks. Kui palve oli esitatud, polnud kellelgi enam aega selle üle juurelda. Jutustus jätkub: „Siis Jehoova tuli langes alla ja sõi ära põletusohvri, puud, kivid ja põrmu ning lakkus ära vee, mis oli kraavis!” (1. Kun. 18:38). Kui suurejooneliselt Jehoova sellele palvele küll vastas! Kuidas inimesed reageerisid?

„Siis Jehoova tuli langes alla”

19 „Jehoova on Jumal! Jehoova on Jumal!” kisendasid kõik kui ühest suust (1. Kun. 18:39). Lõpuks ometi avanesid iisraellaste silmad ja nad mõistsid, mis on tõde. Ent siiamaani polnud nad mingilgi määral oma usku näidanud. Ausalt öeldes polnud just palju usku vaja selle ütlemiseks, et Jehoova on tõeline Jumal: olid  nad ju oma silmaga näinud, kuidas Jehoova vastas Eelija palvele ning lasi tulel taevast alla langeda. Neil tuli oma usku tõendada. Eelija käskis iisraellastel teha midagi, mida nad oleksid pidanud juba palju aastaid varem tegema: kuuletuda Jehoovale. Jumala seadus ütles, et valeprohvetid ja ebajumalateenijad tuleb surmata (5. Moos. 13:6—10). Need Baali preestrid olid Jumal Jehoova vankumatud vaenlased ning tegutsesid teadlikult tema eesmärkide vastu. Kas nad väärisid halastust? Kas keegi halastas kõigi nende süütute laste peale, kes elusalt Baalile põletusohvriks toodi? (Loe Õpetussõnad 21:13; Jer. 19:5.) Need mehed ei väärinud mingisugust halastust. Eelija andis käsu nad hukata ja nii ka tehti (1. Kun. 18:40).

20. Miks ei ole põhjendatud mõningate kriitikute mure seoses Eelija päevil toimunud Baali preestrite hukkamisega?

20 Mõned kriitikud arvustavad Karmeli mäel toimunud katse lõpptulemust. Teised võivad muretseda, kas usufanaatikud ei hakka vahest oma vägivaldseid, religioossest sallimatusest ajendatud tegusid selle loo najal õigustama. Ja paraku pole tänapäeva maailmas mitte vähe ägedaid usufanaatikuid. Eelija aga polnud sugugi fanaatik. Ta tegutses Jehoova esindajana ning mõistis õiglaselt kohut. Lisaks teavad tõelised kristlased, et nad ei tohiks eales hakata Eelija eeskujul tapma kurje inimesi. Kui Messias Jeesus tuli, seadis ta mõõdupuu kõigile oma järelkäijatele, öeldes Peetrusele: „Pane mõõk oma kohale tagasi, sest kõik, kes mõõga haaravad, mõõga läbi ka hukkuvad” (Matt. 26:52). Tulevase õigusemõistmise on Jehoova usaldanud oma poja kätte.

21. Mis mõttes on Eelija tõsikristlastele heaks eeskujuks?

21 Tõeline kristlane peab oma elus usku üles näitama (Joh. 3:16). Üks viis seda teha on järgida Eelija-taoliste ustavate jumalateenijate eeskuju. Ta teenis üksnes Jehoovat ning innustas teisi sedasama tegema. Ta paljastas julgelt valereligiooni, mida Saatan kasutab, et inimesi Jehoovast eemale peibutada. Eelija lootis Jehoovale, mitte enda võimetele või jõule. Ta seisis tõepoolest puhta jumalakummardamise eest. Olgu meil kõigil sama tugev usk!

^ lõik 9 Karmeli mäel kasvab tavaliselt lopsakas rohi, kuna veerikkad õhumassid tõusevad merest üle selle nõlvade ja kastavad neid pidevalt, nagu teeb ka hommikune kaste. Kuna Baalile omistati au vihma eest, kummardati teda ilmselt just Karmeli mäel. Seepärast oli viljatuks jäänud Karmeli mägi ideaalne koht, kus paljastada Baali pettus.

^ lõik 12 Tähelepanuväärne on Eelija ütlus, et nad ei süütaks tuld. Mõned õpetlased sõnavad, et sellised ebajumalakummardajad kasutasid vahel altareid, mille all oli tühi ruum, kust oli võimalik märkamatult tuli süüdata, nii et see näis üleloomulikuna.