Kuningas Saalomon uuris elu mõtet puudutavat küsimust

MIDA Jehoova tundmaõppimine sulle tähendada võib? Lisaks muule tähendab see vastuse leidmist ühele miljoneid inimesi vaevavale küsimusele: „Miks ma olen olemas?” Ehk oled sinagi vahetevahel sellele mõelnud. Seda elu mõtet puudutavat küsimust uuris üks tark kuningas, kes rikkuse poolest oli saanud „suurimaks kõigist kuningaist” tol ajal (2. Ajaraamat 9:22; Koguja 2:1–13). Sellel kuningal, kelle nimi oli Saalomon, oli suur võim, määratu rikkus ning võrratu tarkus. Milline oli tema uurimistulemus? „Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!”” (Koguja 12:13). Kuna Saalomon jõudis elus rohkem kogeda kui enamik inimesi, väärib tema lõpparvamus vähemalt kaalumist (Koguja 2:12).

2 Jumalakartus, millele viitas Saalomon, pole halvav hirm mingi tundmatu vaimse jõu ees. See on hoopis tervemeelne kartus valmistada meelepaha kellelegi, keda väga armastatakse. Kui sa armastad teist inimest sügavalt, soovid sa talle kindlasti alati meeldida ning hoiduda tegemast midagi, mis võiks teda haavata. Jehoovat armastama hakates tunned sa tema vastu sedasama.

3 Piiblit lugedes võid saada teada, mis meie Loojale meeldib või ei meeldi, samuti seda, milline oli tema eesmärk maad luues. Kirjeldades Jehoovat kui „maa vormijat ning valmistajat”, nimetab Piibel teda ka „selle rajajaks, [kes] ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks” (Jesaja 45:18). Jehoova valmistas maa eesmärgil, et selle asustaksid inimesed, kes kannaksid hoolt maakera ja kõigi sellel elavate loodute eest (1. Moosese 1:28). Ent kas Jehooval oli inimesi luues ainsaks eesmärgiks, et nad maa eest hoolitseksid?

Aadam ja Eeva olid Jumalaga paljutähendavates suhetes

 4 Ei, oli ka üks ülevam eesmärk. Esimene inimene Aadam oli Jehoovaga paljutähendavates suhetes. Aadam sai Loojaga otseselt suhelda. Ta võis kuulda, mida Jumal talle ütleb, ning väljendada Jehoovale ka enda mõtteid (1. Moosese 1:28–30; 3:8–13, 16–19; Apostlite teod 17:26–28). Seetõttu oli Aadamal koos oma naise Eevaga suurepärane võimalus õppida Jehoovat paremini tundma ning süvendada oma suhteid temaga. Jehoovat tundes ja teda jäljendades oleks nende elu kujunenud rahuldustpakkuvaks, sest ta on „õnnelik Jumal” (1. Timoteosele 1:11, UM). Olles Jumal, „kes meile annab kõike rohkesti tarvituseks”, pani Jehoova esimese inimese paradiisi, mida kutsuti Eedeni aiaks, ja andis talle võimaluse elada igavesti (1. Timoteosele 6:17; 1. Moosese 2:8, 9, 16, 17).

Millele osutavad värsked inimrakku puudutavad avastused?

5 Igavesti? Ehk pead sa igavese elu mõtet absurdseks, ent kas see ikka on seda? Teadlased usuvad, et nad on jõudnud nüüd rakkude vananemise saladuse jälile. Kromosoomide otsi katvad geneetilise materjali komponendid, mida kutsutakse telomeerideks, lühenevad iga kord, kui rakk jaguneb. Kui rakk on 50–100 korda jagunenud, on telomeerid ära kulunud ning enamik rakke lakkab jagunemast. Kuid värsked teaduslikud avastused osutavad sellele, et inimese rakud võivad telomeraasiks kutsutava ensüümi abiga lõpmatult jaguneda. Ehkki see avastus ei tähenda seda, et Jehoova teeb igavese elu võimalikuks just tänu sellele ensüümile, viitab see ühele tõigale: mõte igavesest elust pole sugugi absurdne.

6 Jah, Piibli jutustus esimesest inimpaarist, kes loodi elama igavesti, on usutav. Inimesed pidid oma suhteid Jehoovaga igavesti arendama. Nad pidid rajama tugeva sideme oma taevase Isaga ja olema täiesti teadlikud sellest, milline on tema eesmärk maa peal inimeste suhtes, ning seda täide viima. Nende elu ei pidanud olema vaev ja viletsus. Aadamal ja Eeval oli imetore võimalus täita maa õnnelike, täiuslike järglastega. Viljakat ja mõttekat tööd oleks jätkunud neile igaveseks. See oleks olnud tõeliselt rahuldustpakkuv elu (1. Moosese 1:28).