SAMAL ajal kui 96 protsenti ameeriklasi väidab end uskuvat Jumalasse, on see protsent eurooplaste ja aasialaste hulgas tunduvalt väiksem. Kuid ka maades, kus enamik inimesi ütleb, et nad ei usu isikulisse Jumalasse, on päris palju neid, kes peavad õigeks ideed, et materiaalse universumi tekke põhjustajaks on olnud mingi tundmatu vägi. Tuntud jaapani haridustegelane Yukichi Fukuzawa, kelle portreed võib näha 10 000-jeenisel rahatähel, kirjutas kord: „Öeldakse, et taevas ei loo üht inimest teisest alamaks ega ülemaks.” Kasutades sõna „taevas”, osutas Fukuzawa looduse printsiibile, mis tema arvates inimesed on loonud. Paljud, nagu ka Nobeli auhinna laureaat Kenichi Fukui, peavad õigeks ideed sellisest abstraktsest „taevast”. Ta väljendas usku suurepärasesse Universumi struktuuri – millele vastab usuline termin „Jumal” –, kuid nimetas seda „looduse eripärasuseks”.

Vasakul: Yukichi Fukuzawa; paremal: Kenichi Fukui

 2 Sellised intellektuaalid usuvad, et kõik Universumisse kuuluva on käivitanud miski või keegi igavikuline. Miks nad seda usuvad? Mõelgem järgnevale. Päike on sedavõrd hiiglaslik täht, et mahutaks miljon Maad, kuid on siiski vaid täpike Linnutee galaktikas. Linnutee omakorda on vaid üks miljarditest galaktikatest Universumis. Teaduslikud vaatlused lasevad oletada, et need galaktikad kaugenevad üksteisest tohutul kiirusel. Kindlasti läks Universumi käivitamiseks tarvis määratut dünaamilist energiat. Kes või mis oli sellise energia allikas? „Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake: kes on loonud need seal?” küsib Piibel. „Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi! Tema suure võimu ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki!” (Jesaja 40:25, 26). See tekst näitab, et on olnud keegi, kes on käivitanud Universumi, – „suure võimu” Allikas.

Sombreero galaktika

3 Mõelgem ka elule Maa peal. Kas elu võis tekkida iseenesest, nagu seda väidavad evolutsionistid? Biokeemik Michael Behe täheldab: „Teadus on teinud elu keemia mõistmise vallas tohutuid edusamme, ent bioloogiliste süsteemide täpsus ja komplekssus molekulaartasandil on halvanud teaduse püüdeid seletada nende algupära. ... Paljud teadlased on hasartselt kinnitanud, et seletused on kas juba või üsna pea käes, ent teaduslikus erialakirjanduses ei toeta selliseid kinnitusi mitte miski. Mis veelgi tähtsam, tuginedes [biomolekulaarsete] süsteemide endi struktuurile, on mõjuvaid põhjusi arvata, et elumehhanismide darvinistlik seletus jääbki segaseks.”

„Tüüpilise valgu kokkupakkumist ... võiks võrrelda kolmemõõtmelise ebakorrapärastest tükikestest kokkuklapitava piltmõistatusega,” ütleb Michael Behe. Kuid inimorganism võib sisaldada sadu tuhandeid selliseid piltmõistatusi. Teadlased üritavad neid piltmõistatusi lahendada, ent kes need kavandas?

4 Kas sind ikka tõesti rahuldab teooria, et inimelu tekkis ilma mõistusliku juhtimiseta? Vaadelgem näiteks seda, mida peetakse „kompleksseimaks objektiks Universumis” – inimese aju –, ning mõelgem, milliseid järeldusi me selle põhjal teha võime. „Ka kõige võimsama neurovõrkarvuti jõudlus ... on umbes kümnetuhandik toakärbse ... suutlikkusest,” ütleb dr. Richard M. Restak. Inimese aju on toakärbse ajust tohutult võimekam. See aju on programmeeritud  nii, et ta suudab keeli õppida. Ta remondib end ise, kirjutab ise oma programmid uuesti ning arendab enda suutlikkust. Sa oled kahtlemata nõus, et isegi võimsal superarvutil, millel on vaid „kümnetuhandik toakärbse ... suutlikkusest”, on intelligentne kavandaja. Kuidas on lugu inimajuga? *

5 Umbes 3000 aastat tagasi, mil inimesed ei mõistnud veel täielikult, kui imelised on inimorganismi struktuurid, mõtiskles üks piiblikirjutaja selle üle, kuidas inimkeha on loodud: „Ma tänan sind, et ma olen tehtud nii kardetavaks imeks; imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi!” Teadmata midagi DNA molekulidest, kirjutas ta: „Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud” (Laul 139:14, 16). Kellest ta kõneles? Kes on see, kes oma „suure võimu” abil on loonud kõik Universumis?

Kumb on võimekam – kas kõige võimsam neurovõrkarvuti või lihtne toakärbes?

6 Piibli kõige esimeses salmis öeldakse: „Alguses lõi Jumal taevad ja maa” (1. Moosese 1:1). Tema on ka Piibli Autor, selle sisu inspireerija. Ta tutvustab end kui isikut, kellega meil võivad olla paljutähendavad suhted.

^ lõik 4 Täiendavaid üksikasju võid lugeda raamatust „Kas on olemas Looja, kes meist hoolib?”, 2.–4. peatükk; väljaandja Jehoova tunnistajad.