PEATÜKI TUUM

Jumala rahvas saab paremini aru tõdedest, mis puudutavad kuningriiki, selle valitsejaid ja alamaid, ning vajadusest olla kuningriigile truu

1., 2. Mis mõttes oli Jeesus otsekui tark giid?

KUJUTA ette, et kogenud giid tutvustab sulle kaunist ja imetlusväärset linna. Olete grupikaaslastega seal esimest korda ja neelate ahnelt igat giidi sõna. Aeg-ajalt räägite kaaslastega vaimustunult mingist vaatamisväärsusest, mis veel ees ootab. Aga kui te selle kohta giidilt midagi küsite, ei vasta ta teile kohe, vaid ootab sobivat hetke ja räägib vaatamisväärsusest alles siis, kui see vaatevälja ilmub. Sulle avaldab üha rohkem muljet see, kui targalt giid käitub: ta annab vajalikku infot just siis, kui selleks on õige aeg.

2 Tõelised kristlased on nende turistidega samalaadses olukorras. Me soovime väga tundma õppida kõige imetlusväärsemat linna, „kindlale alusele rajatud linna”, Jumala kuningriiki. (Heebr. 11:10.) Maa peal olles juhatas Jeesus oma järelkäijaid ja andis neile kuningriigi kohta üha rohkem selgitust. Kas ta vastas aga kõigile nende küsimustele ja rääkis ühekorraga kõigest, mis kuningriiki puudutas? Ei, ta ütles: „Mul on teile veel palju öelda, aga te ei suuda seda kõike praegu vastu võtta.” (Joh. 16:12.) Otsekui tark giid, ei koormanud Jeesus kunagi oma jüngreid infoga, millest nad poleks veel aru saanud.

3., 4. a) Kuidas õpetas Jeesus pärast surma ustavatele jumalateenijatele tõdesid kuningriigi kohta? b) Mis tuleb selles peatükis vaatluse alla?

3 Jeesus lausus need sõnad, mis on kirjas Johannese 16:12, oma maise elu viimasel õhtul. Kuidas pidi ta pärast surma õpetama ustavatele jumalateenijatele tõdesid kuningriigi kohta? Ta kinnitas apostlitele, et „tõe vaim” juhatab neile kätte kogu tõe. * (Joh. 16:13.) Püha vaim on justkui kannatlik giid. Selle vaimu vahendusel õpetab Jeesus oma järelkäijatele kõike, mida nad peavad Jumala kuningriigi kohta teadma, ja ta teeb seda täpselt siis, kui selleks on õige aeg.

4 Uurigem, kuidas on Jehoova püha vaim juhatanud siiraid kristlasi, nii et kuningriigiga seotud tõed on saanud neile üha selgemaks. Esmalt vaatame, kuidas mõisteti seda, millal hakkas kuningriik valitsema. Seejärel uurime, kes on  kuningriigi valitsejad ja alamad ning milline on nende lootus. Viimaks arutame, kuidas hakkasid Kristuse järelkäijad paremini mõistma seda, mida tähendab olla kuningriigile truu.

Mõistetakse pöördelise aasta tähendust

5., 6. a) Milliseid ekslikke arusaamu oli piibliuurijatel kuningriigi rajamise ja lõikusaja kohta? b) Miks me ei peaks nende väärarusaamade tõttu arvama, et Jeesus ei juhtinudki oma järelkäijaid?

5 Nagu me teisest peatükist nägime, osutasid piibliuurijad aastakümneid sellele, et aasta 1914 on Piibli prohvetiennustuste täitumises tähendusrikas aasta. Kuid algusaegadel nad uskusid, et Kristuse kohalolek algas aastal 1874, et ta hakkas taevas valitsema aastal 1878 ja et kuningriik saab täie võimu oktoobris 1914. Nad arvasid, et lõikusaeg on aastatel 1874–1914 ja see lõpeb võitute taevasse võtmisega. Kas nende ekslike arusaamade tõttu võiks järeldada, et Jeesus ei juhtinudki neid ustavaid jumalateenijaid püha vaimu vahendusel? Muidugi mitte!

6 Mõtle veel kord peatüki alguses toodud näitele. Kas õhinat täis turistide küsimused ja ennatlikud järeldused annaksid alust kahelda giidi usaldusväärsuses? Vaevalt küll! Samamoodi on jumalateenijatega. Nad on mõnikord püüdnud mõista Jumala eesmärki puudutavaid üksikasju enne, kui on saabunud aeg pühal vaimul aidata neil nendest tõdedest aru saada. Siiski on selge, et Jeesus on neid juhtinud. Seepärast soovivad ustavad jumalateenijad, et nende arusaamu parandataks, ja nad on valmis neid alandlikult muutma. (Jaak. 4:6.)

7. Milliseid vaimse valguse sähvatusi Jumala rahvas nägi?

7 Pärast aastat 1919 tundis Jumala rahvas suurt rõõmu üha eredamini säravast vaimsest valgusest. (Loe Laul 97:11.) 1925. aastal ilmus Vahitornis pöördelise tähtsusega artikkel „Rahva sünd”. Seal toodi veenvaid pühakirjal põhinevaid tõendeid, et messia kuningriik sündis aastal 1914, viies täide Ilmutusraamatu 12. peatüki prohvetliku pildi sellest, kuidas Jumala taevane naine sünnitab poeglapse. * See artikkel näitas, et sõjaaastatel Jehoova rahvast tabanud tagakiusamine ja kõiksugused hädad on selgeks märgiks, et Saatan on heidetud taevast alla „ja ta on väga vihane, kuna ta teab, et talle on jäänud vähe aega”. (Ilm. 12:12.)

8., 9. a) Kuidas hakati rõhutama Jumala kuningriigi tähtsust? b) Millised küsimused arutluse alla tulevad?

8 Kui tähtis on kuningriik? 1928. aastal hakati Vahitornis rõhutama, et kuningriik on tähtsam kui lunastuse kaudu pääste saamine. Tõepoolest, messia kuningriigi abil pühitseb Jehoova oma nime, tõestab oma õigust olla kõrgeim valitseja ja viib ellu oma eesmärgid inimkonnaga.

9 Aga kes hakkavad koos Kristusega valitsema? Kes on selle kuningavalitsuse maised alamad? Ja mis peaks olema Kristuse järelkäijate peamine töö?

 Lõikustöös pööratakse tähelepanu võitute kogumisele

10. Mida on Jumala rahvas juba pikka aega mõistnud seoses arvuga 144 000?

10 Tõelised kristlased mõistsid juba aastakümneid enne aastat 1914, et 144 000 Jeesuse ustavat järelkäijat hakkab koos temaga taevas valitsema. * Piibliuurijad said aru, et see arv on sõnasõnaline ja et selle rühma kogumine algas esimesel sajandil.

11. Kuidas mõistsid tulevased Kristuse „pruudi” liikmed vähehaaval, milline ülesanne oli vaja neil maa peal täita?

11 Mida pidid tulevased Kristuse „pruudi” liikmed maa peal olles tegema? Nad mõistsid, et Jeesus oli rõhutanud kuulutustöö tähtsust ja seostanud seda lõikusajaga. (Matt. 9:37; Joh. 4:35.) Nagu me teises peatükis märkisime, uskusid nad mõnda aega, et lõikus kestab 40 aastat ja lõpeb võitute taevasse võtmisega. Kuna aga pärast 40 aasta täitumist lõikustöö jätkus, oli selge, et nad olid asjast valesti aru saanud. Praegu me teame, et lõikusaeg – aeg, mil nisu eraldatakse umbrohust ehk ustavad võitud kristlased võltskristlastest – algas aastal 1914. Oli saabunud aeg ülejäänud taevase klassi liikmete kogumiseks.

Lõikusaeg algas aastal 1914 (vaata lõiku 11)

12., 13. Kuidas on Jeesuse mõistujutud kümnest neitsist ja talentidest viimseil päevil täitunud?

12 Alates 1919. aastast suunas Kristus ustavat ja arukat orja, et see rõhutaks kuulutustöö tähtsust. Selle ülesande oli ta andnud oma järelkäijatele esimesel sajandil. (Matt. 28:19, 20.) Jeesus oli selgitanud ka seda, milliseid omadusi tema võitud järelkäijad kuulutustöö tegemiseks vajavad. Mõistujutus kümnest neitsist osutas ta sellele, et võitud peavad jääma valvsaks, vaimselt ärksaks, kui nad tahavad jõuda oma peaeesmärgini ehk pääseda taevasse suurele pulmapeole, kus Kristus saab kokku oma 144 000-st kaasvalitsejast koosneva „pruudiga”. (Ilm. 21:2.) Mõistujutuga talentidest õpetas Jeesus, et tema võitud järelkäijatel tuleb usinalt osaleda kuulutustöös, mille ta neile oli usaldanud. (Matt. 25:1–30.)

13 Võitud on viimase sajandi jooksul näidanud, et nad on ärksad ja ka usinad. Kahtlemata saavad nad oma  valvsuse eest tasu. Kuid kas suur lõikustöö pidi piirduma vaid Kristuse 144 000 kaasvalitseja kogumisega?

Kuningriik kogub oma maiseid alamaid

14., 15. Millisest neljast rühmast räägiti raamatus „Lõpetatud saladus”?

14 Ustavatele meestele ja naistele pakkus pikka aega huvi kirjakohas Ilmutus 7:9–14 mainitud „suur rahvahulk”. Pole üllatav, et enne kui saabus aeg, mil Kristus asjasse selgust tõi, olid paljud arusaamad kaugel neist selgetest ja lihtsatest tõdedest, mida me praegu teame ja kalliks peame.

15 Aastal 1917 kirjutati raamatus „Lõpetatud saladus”, et on olemas „kahte liiki taevast päästet ning kahte liiki maist päästet”. Kes kuulusid neisse nelja inimrühma, millest igaühel oli erinev lootus? Esimese rühma moodustasid 144 000 inimest, kes pidid hakkama koos Kristusega valitsema. Teise rühma moodustas suur rahvahulk, kuhu tollase arusaama järgi kuulusid nime poolest kristlased, kes olid veel ristiusu kirikute liikmed. Nad olid küll usklikud, kuid neil polnud nii palju usku, et oleksid julgelt täitnud Jumala tahet. Seetõttu pidid nad saama taevas madalama positsiooni. Mis puudutab maist elu, siis arvati, et kolmanda rühma moodustavad vanaaja usumehed, nagu näiteks Aabraham ja Mooses, ning sellele rühmale allub neljas rühm ehk ülejäänud inimkond.

16. Mida mõisteti aastatel 1923 ja 1932?

16 Kuidas aitas püha vaim Kristuse järelkäijatel mõista tõdesid, mida me tänapäeval nii kalliks peame? See toimus järk-järgult, kui vaimne valgus hakkas üha eredamini särama. Juba 1923. aastal suunati Vahitornis tähelepanu inimrühmale, kelle lootuseks polnud mitte taevane elu, vaid elu maa peal Kristuse valitsuse alluvuses. 1932. aasta Vahitornis räägiti Joonadabist, kes liitus Jumala võitu Jehuga, Iisraeli kuningaga, et toetada teda võitluses valereligiooniga. (2. Kun. 10:15–17.) Selles artiklis öeldi, et tänapäeval on olemas Joonadabi-sarnane inimrühm, keda Jehoova juhib „läbi Harmagedooni viletsuse” ning kes jääb elama siia maa peale.

17. a) Mida erilist mõisteti 1935. aastal? b) Kuidas mõjutas ustavaid kristlasi uus arusaam suurest rahvahulgast? (Vaata kasti „ Tõeline kergendus”.)

17 1935. aastal hakkas vaimne valgus veelgi eredamalt särama. USA-s Washingtonis peetud kokkutulekul öeldi, et suure rahvahulga all mõeldakse inimesi, kes jäävad elama maa peale ning kellest Jeesus rääkis kui lammastest oma mõistujutus lammastest ja kitsedest. (Matt. 25:33–40.) Need suure rahvahulga liikmed kuuluvad Jeesuse „teiste lammaste” hulka, kelle kohta Jeesus ütles: „Needki pean ma siia tooma.” (Joh. 10:16.) Kui kõnepidaja vend Rutherford lausus: „Palun kõigil, kellel on lootus elada  igavesti maa peal, püsti tõusta!”, tõusid rohkem kui pooled kohalviibijaist püsti. Seejärel hüüdis vend Rutherford: „Vaadake! See on suur rahvahulk!” Paljud olid südamepõhjani liigutatud. Lõpuks ometi mõistsid nad, milline tulevikulootus neil on.

18. Millele on Jeesuse järelkäijad suunanud oma jõupingutused ja mis on olnud selle tulemus?

18 Alates tollest ajast on Kristus juhatanud oma järelkäijaid, et nad suunaksid oma jõupingutused selliste inimeste kogumisele, kellest moodustub suur rahvahulk ja kes elavad üle suure viletsuse. Alguses ei tundunud töö eriti vilja kandvat. Vend Rutherford isegi ütles kord: „Tundub, et see suur rahvahulk pole üldsegi nii suur.” Nüüd me muidugi näeme, kui palju on Jehoova lõikustööd õnnistanud. Jeesuse ja püha vaimu juhtimisel on võitutest ning nende kaaslastest „teistest lammastest” saanud „üks kari”, kes teenib „ühe karjase” juhtimise all, just nagu Jeesus oli ennustanud.

Vend Rutherford ei osanud aimatagi, kui suureks kasvab suur rahvahulk (vasakult paremale: Nathan Knorr, Joseph Rutherford, Hayden Covington)

19. Mida me võime omalt poolt teha, et suur rahvahulk aina kasvaks?

19 Enamik ustavatest jumalateenijatest saab elada igavesti paradiisis maa peal. Neid juhivad Kristus ja tema 144 000 kaasvalitsejat. Kas pole vaimustav mõelda, mismoodi on Kristus juhtinud Jumala rahvast, nii et see mõistab selgelt seda Piiblil põhinevat tulevikulootust? On suur au rääkida sellest lootusesõnumist kuulutustööl. Osalegem siis selles töös nii palju, kui meie olud võimaldavad, et suur rahvahulk võiks kasvada aina suuremaks ja ülistada üha võimsamalt Jehoova nime! (Loe Luuka 10:2.)

Suur rahvahulk aina kasvab

Mida tähendab olla Jumala kuningriigile truu

20. Millistest osadest koosneb Saatana organisatsioon ja milles väljendub kristlaste truudus kuningriigile?

20 Samal ajal kui jumalateenijad omandasid üha rohkem teadmisi kuningriigi kohta, tuli neil mõista ka seda, mida tähendab olla truu sellele taevasele valitsusele. 1922. aasta Vahitornis toodi välja, et on olemas kaks organisatsiooni: Jehoova ja Saatana organisatsioon, ning et Saatana organisatsioon koosneb ärilisest, religioossest ja poliitilisest osast. Need, kes tahavad olla truud Jumala kuningriigile, mida juhib Kristus, ei tohi olla sobimatul moel seotud ühegi Saatana organisatsiooni osaga. (2. Kor. 6:17.) Mida see tähendab?

21. a) Milliseid hoiatusi on ustav ori andnud seoses ärimaailmaga? b) Mida räägiti 1963. aasta Vahitornis Suure Babüloni kohta?

21 Ustav ori on vaimse toidu vahendusel järjekindlalt paljastanud ärimaailma rikutust ja hoiatanud Jumala rahvast kõikjal vohava materialismi eest. (Matt. 6:24.) Samuti on meie väljaannetes tihti suunatud tähelepanu Saatana organisatsiooni religioossele osale. 1963. aastal toodi Vahitornis selgelt välja, et „Suur Babülon” ei sümboliseeri üksnes ristiusu kirikuid, vaid tervet ülemaailmset  valereligiooni impeeriumi. Nagu me kümnendast peatükist näeme, on erineva kultuuritaustaga jumalateenijatel eri maades aidatud välja minna Suurest Babülonist ning hüljata kõik valereligiooniga seotud kombed. (Ilm. 18:2, 4.)

22. Kuidas mõistsid paljud jumalateenijad esimese maailmasõja ajal Roomlastele 13:1 toodud üleskutset?

22 Mida aga öelda Saatana organisatsiooni poliitilise osa kohta? Kas tõelised kristlased võivad osaleda sõdades ja rahvastevahelistes konfliktides? Esimese maailmasõja ajal olid piibliuurijad ühel meelel, et Kristuse järelkäijad ei tohiks osaleda ligimese tapmises. (Matt. 26:52.) Aga paljude arvates tähendas kirjakohas Roomlastele 13:1 toodud üleskutse alluda võimudele seda, et neil tuleb astuda sõjaväkke, panna selga sõdurivorm ning võtta isegi relv kätte; kuid kui neil kästi vaenlast tulistada, lasid nad õhku.

23., 24. Kuidas mõisteti kirjakohta Roomlastele 13:1 teise maailmasõja ajal ja millise õige arusaamani peagi jõuti?

23 Just siis, kui 1939. aastal oli vallandunud teine maailmasõda, ilmus Vahitornis põhjalik arutelu neutraalsuse teemal. Artiklis näidati selgelt, et kristlased ei tohi osaleda Saatana maailma sõdades ja konfliktides mitte mingil moel. See juhatus tuli täpselt õigel ajal. Kristuse järelkäijad pääsesid koletust veresüüst, mille tõmbasid enda peale selles sõjas osalenud rahvad. 1929. aastast alates oli aga meie väljaannetes selgitatud, et „võimud” kirjakohas Roomlastele 13:1 ei tähenda mitte ilmalikke võime, vaid hoopis Jehoovat ja Jeesust. See arusaam vajas veel parandamist.

 24 Püha vaimu juhtimisel said Kristuse järelkäijad sellest mõttest õigesti aru 1962. aastal, kui 15. novembri ja 1. detsembri Vahitornis ilmusid pöördelise tähtsusega artiklid, mis käsitlesid kirjakohta Roomlastele 13:1–7. Jumala rahvas mõistis lõpuks suhtelise allumise põhimõtet, mille Jeesus tõi välja oma kuulsas ütluses „Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale”. (Luuka 20:25.) Nüüd mõistsid tõelised kristlased, et võimude all mõeldakse ilmalikke võime ning kristlastel tuleb neile alluda. Allumine on aga suhteline. Kui meil kästakse teha midagi, mis on Jumal Jehoova seadusega vastuolus, siis me lausume nii nagu apostlid: „Me peame kuuletuma eelkõige Jumalale, mitte inimestele.” (Ap. t. 5:29.) Selle raamatu 14. peatükis tuleb vaatluse alla see, kuidas Jumala rahvas on järginud neutraalsuse põhimõtet.

On suur au rääkida inimestele igavese elu lootusest

25. Miks sina hindad seda, et püha vaim on aidanud mõista Jumala kuningriigiga seotud tõdesid?

25 Mõtle, mida kõike on viimase sajandi jooksul Kristuse järelkäijatele kuningriigi kohta õpetatud. Me oleme teada saanud, millal hakkas kuningriik taevas valitsema ja kui tähtis on kuningriik. Me saame selgelt aru, et ustavatel jumalateenijatel on kaks lootust: taevane ja maine. Ja me teame ka seda, mida tähendab suhteline allumine ilmalikele võimudele ning truuks jäämine kuningriigile. Mõtle, kas sa oleksid teadnud neid tähtsaid tõdesid, kui Jeesus Kristus poleks juhtinud oma ustavat orja maa peal, et see võiks kõike seda mõista ja siis ka teistele õpetada. On tõesti suureks õnnistuseks, et Kristus ja püha vaim meid juhivad!

^ lõik 3 Selles salmis kasutatud kreeka sõna, mis on tõlgitud „juhatama”, tähendab ühe teatmeteose järgi ka „teed näitama”.

^ lõik 7 Varem arvati, et see nägemus tähendas sõda paganliku Rooma ja paavstliku Rooma vahel.

^ lõik 10 1880. aasta juunikuu Siioni Vahitornis öeldi, et 144 000 on juudid, kes on pöördunud kristlikku usku enne 1914. aastat. 1880. aasta lõpupoole avaldati aga selgitus, mis on meie praeguse arusaamaga rohkem kooskõlas.