„Inimesel pole midagi paremat kui ... tunda oma kõvast tööst rõõmu.” (KOGUJA 2:24)

1.–3. a) Kuidas suhtuvad paljud oma töösse? b) Milline on Piibli järgi õige suhtumine töötegemisse? c) Mis küsimusi me selles peatükis käsitleme?

PALJUD ei tunne oma tööst mingit rõõmu. Neil tuleb pikki päevi teha tööd, mis neile eriti ei meeldi, ja seetõttu on igapäevane tööleminek neile üsna vastumeelne. Mis võiks ajendada sellise hoiakuga inimesi oma töö vastu rohkem huvi tundma, rääkimata veel sellega rahul olemisest?

2 Piibel näitab, milline on õige suhtumine kõvasse töötegemisse. See ütleb, et töö ja töövili on õnnistuseks. Saalomon kirjutas inimese kohta: „Ta söögu ja joogu ning nautigu head tänu oma kõvale tööle. See on Jumala and.” (Koguja 3:13.) Jehoova, kes meid armastab ja soovib meile alati parimat, tahab, et leiaksime oma tööst rahuldust ja naudiksime selle vilja. Et jääda selliseks, keda ta armastab, peab meie eluviis olema kooskõlas tema suhtumise ja põhimõtetega, mis puudutavad töötegemist. (Loe Koguja 2:24; 5:18.)

3 Selles peatükis käsitleme nelja järgmist küsimust. Kuidas tunda oma kõvast tööst rõõmu? Mis laadi töö ei sobi tõelistele kristlastele? Kuidas hoida ilmalikku tööd tasakaalus usulise tegevusega? Mis on kõige tähtsam töö, mida saame teha? Esiteks aga uurigem universumi  kahe suurima töötegija, Jumal Jehoova ja Jeesus Kristuse eeskuju.

ÜLIM TÖÖTEGIJA JA MEISTRIMEES

4., 5. Kuidas näitab Piibel, et Jehoova on tulemuslik töötegija?

4 Jehoova on ülim töötegija. Tekstis 1. Moosese 1:1 on kirjas: „Alguses lõi Jumal taeva ja maa.” Kui Jumal oli maise loomistöö lõpetanud, ütles ta tulemuse kohta, et see oli väga hea. (1. Moosese 1:31.) Teisisõnu tundis ta suurt rahuldust kogu tööst, mis ta maaga seoses oli teinud. Kahtlemata rõõmustas õnnelikku Jumalat Jehoovat tema tulemuslik töö. (1. Timoteosele 1:11.)

5 Meie töökas Jumal ei lakka kunagi töötamast. Tükk aega pärast maise loodu valmimist sõnas Jeesus: „Minu isa teeb tööd seniajani.” (Johannese 5:17.) Mida tema isa on teinud? Oma taevastest valdustest on ta juhtinud inimkonda ja selle eest hoolitsenud. Ta on esile toonud uue loodu, püha vaimuga võitud kristlased, kes hakkavad koos Jeesusega taevas valitsema. (2. Korintlastele 5:17.) Ta on töötanud selle heaks, et täita oma eesmärk inimestega, et need, kes teda armastavad, saaksid elada igavesti uues maailmas. (Roomlastele 6:23.) Jehoova on kindlasti väga rõõmus selle töö tulemuste üle. Miljonid on kuningriigisõnumi vastu võtnud, sest Jumal on neid enda juurde tõmmanud, ja nad on muutnud oma eluviisi, et olla sellised, keda ta armastab. (Johannese 6:44.)

6., 7. Miks võib öelda, et Jeesus on juba ammusest ajast olnud äärmiselt töökas?

6 Jeesuski on juba ammusest ajast olnud äärmiselt töökas. Enne maa peale tulekut oli ta Jumala meistrimees, kelle kaudu loodi „kõik taevas ja maa peal”. (Koloslastele 1:15–17; Õpetussõnad 8:22–31.) Ka maa peal  olles tegi Jeesus kõvasti tööd. Noores eas õppis ta ehitustööd ja hiljem tunti teda puusepana. * (Markuse 6:3.) See amet tähendas pingelist tööd ja nõudis mitmesuguseid oskusi, eriti kuna tollal polnud saeveskeid, ehituspoode ja elektritööriistu. Kas näed vaimusilmas, kuidas Jeesus iseendale materjali hangib: võib-olla langetab puid ja tarib palke sinna, kus ta parasjagu töötab? Kas näed teda ehitamas maju: valmistamas ja paigaldamas sarikaid, meisterdamas uksi ja isegi mööblit? Jeesus teadis kahtlemata omast käest, missugust rahuldust võib tunda pärast rasket, kuid hästi tehtud tööd.

7 Jeesus tegi agaralt ka kuulutustööd. Kolm ja pool aastat oli ta keskendunud sellele kõige olulisemale tööle. Kuna ta soovis jõuda võimalikult paljude inimesteni, kasutas ta aega hästi, töötades varavalgest hilisõhtuni. (Luuka 21:37, 38; Johannese 3:2.) Ta rändas „linnast linna ja külast külla ning kuulutas head sõnumit Jumala kuningriigist”. (Luuka 8:1.) Jeesus kõndis tolmustel teedel sadu kilomeetreid, et inimestele head sõnumit viia.

8., 9. Millest on näha, et Jeesus sai tunda oma kõvast tööst rõõmu?

8 Kas Jeesus sai tunda oma kõvast tööst rõõmu? Sai küll. Ta külvas kuningriigiseemet ning temast jäid maha põllud, mis olid valmis lõikuseks. Jumala töö tegemine andis Jeesusele seesugust jõudu, et ta oli valmis olema söömata, et töö saaks tehtud. (Johannese 4:31–38.) Mõtle, millist rahuldust võis ta tunda, kui ta oma maise teenistuse lõpus enda isale igati põhjendatult teatas: „Ma olen austanud sind maa peal, viies lõpule töö, mille sa oled andnud mulle teha.” (Johannese 17:4.)

 9 Ilmselgelt tunnevad Jehoova ja Jeesus oma kõvast tööst rõõmu. Armastus Jehoova vastu ajendab meid teda endale eeskujuks võtma. (Efeslastele 5:1.) Armastus Jeesuse vastu innustab meid käima hoolsalt tema jälgedes. (1. Peetruse 2:21.) Uurigem siis nüüd, kuidas võime meie tunda oma kõvast tööst rõõmu.

KUIDAS TUNDA OMA KÕVAST TÖÖST RÕÕMU

Piibli põhimõtete rakendamine aitab sul tunda oma kõvast tööst rõõmu

10., 11. Mis aitab meil suhtuda töösse positiivselt?

10 Ilmalikul tööl on tõeliste kristlaste elus oma koht. Me soovime, et töö pakuks meile rahuldust, kuid see võib olla päris raske, kui teeme sellist tööd, mis pole meile meeltmööda. Kuidas on sellises olukorras võimalik tööst rõõmu tunda?

11 Õpi olema positiivne. Me ei saa alati muuta oma olukorda, kuid me saame muuta oma suhtumist. Kui mõtiskleme Jumala seisukoha üle, aitab see meil suhtuda töösse positiivselt. Kui oled perepea, võiksid mõelda sellele, et sinu töö, ükskõik kui lihtne see ka poleks, aitab sul peret ülal pidada. Sel viisil enda lähedaste eest hoolitsemine pole Jumala silmis sugugi väike asi. Piibel ütleb, et see, kes „oma pereliikmete eest ei hoolitse, ... on halvem kui uskmatu”. (1. Timoteosele 5:8.) Kui mõistad, et sinu töö võimaldab sul täita Jumala antud ülesannet, aitab see sul olla oma tööga rahul ja näha selles mõtet, mida ei pruugi näha su töökaaslased.

12. Millised head tulemused on sellel, kui oleme tööd tehes hoolsad ja ausad?

12 Ole hoolas ja aus. Kui oleme töökad ja õpime oma tööd hästi tegema, on sel head tulemused. Hoolsad ja oskuslikud töölised on tööandjate silmis sageli väga väärtuslikud. (Õpetussõnad 12:24; 22:29.) Meie kui tõelised  kristlased peame tööd tehes ka ausad olema, mitte varastama oma tööandja raha, töövahendeid või aega. (Efeslastele 4:28.) Nagu nägime eelmisest peatükist, tasub ausus end ära. Ausat töötajat tõenäoliselt usaldatakse. Ükskõik kas tööandja märkab meie töökust või mitte, võime tunda rahuldust sellest, et meil on puhas südametunnistus ning et meeldime Jumalale, keda armastame. (Koloslastele 3:22–24; Heebrealastele 13:18.)

13. Millised tulemused võivad olla sellel, kui käitume töökohal hästi?

13 Pea meeles, et sinu käitumine võib tuua ülistust  Jumalale. Kui järgime töökohal kõrgeid kristlikke käitumisnorme, panevad teised seda kindlasti tähele. Mis on selle tulemus? Nii võime „kaunistada igati meie päästja, Jumala õpetust”. (Tiitusele 2:9, 10.) Tänu meie heale käitumisele võivad teised mõista, et meie religioon on meeldiv, ning soovida selle kohta rohkem teada. Mõtle, mida sa tunneksid, kui mõni töökaaslane huvituks Piibli tõest sinu hea eeskuju tõttu. Ning kas võiks olla suuremat tasu kui teadmine, et sinu hea käitumine toob ülistust Jehoovale ja rõõmustab tema südant? (Loe Õpetussõnad 27:11; 1. Peetruse 2:12.)

VAHETEGEMISOSKUS AITAB VALIDA SOBIVAT TÖÖKOHTA

14.–16. Milliseid võtmeküsimusi peame kaaluma, kui seisame silmitsi töökohavalikuga?

14 Piibel ei ütle otsesõnu, milline ilmalik töö on sobiv ja milline mitte. See ei tähenda, et võime vastu võtta igasuguse töö, mida see ka ei hõlmaks. Pühakiri aitab meil valida hea ja ausa töö, mis on Jumalale meelepärane, ja samas hoiduda sellisest, mida ta ei kiida heaks. (Õpetussõnad 2:6.) Seistes silmitsi töökohavalikuga, tuleb meil kaaluda kaht võtmeküsimust.

15 Kas see töö nõuab millegi sellise tegemist, mis on Piiblis hukka mõistetud? Jumala sõna mõistab selgelt hukka varastamise, valetamise ja ebajumalate valmistamise. (2. Moosese 20:4; Apostlite teod 15:29; Efeslastele 4:28; Ilmutus 21:8.) Meil ei tuleks mõttessegi töötada sellisel töökohal, mis nõuab millegi säärase tegemist. Armastus Jehoova vastu ei lase meil kunagi võtta vastu tööd, mida tehes rikuksime Jumala käske. (Loe 1. Johannese 5:3.)

 16 Kas selle töö tõttu saaksime ilmselgelt mingi väärteo kaasosaliseks või õhutajaks? Vaatleme üht näidet. Töö registraatorina pole iseenesest väär. Kuidas on aga lood siis, kui kristlasele pakutakse niisugust tööd mõnes verekeskuses? On tõsi, et tema tööülesanne ei oleks otseselt seotud doonorivere kogumisega. Kuid kas pole nii, et tema igapäevane töö toetaks verekeskuse tegevust, mille eesmärk on koguda verd vereülekanneteks? See oleks  vastuolus Jumala sõnaga. (Apostlite teod 15:29.) Armastusest Jehoova vastu ei soovi me teha midagi, mis on pühakirja järgi vale.

17. a) Mis tegureid tuleks kaaluda, kui valime töökohta? (Vaata kasti „ Kas peaksin selle töö vastu võtma?”.) b) Millisel juhul võib südametunnistus aidata meil langetada otsuseid, mis on Jumalale meelepärased?

17 Paljusid töö kohta tekkivaid küsimusi saab lahendada, kui analüüsida hoolikalt vastuseid kahele võtmeküsimusele lõikudes 15 ja 16. Peale selle on teisi tegureid, mida oleks hea kaaluda. * Me ei saa oodata, et ustav ori kehtestaks reeglid iga võimaliku olukorra jaoks. Siinkohal läheb meil tarvis vahetegemisoskust. Nagu nägime 2. peatükist, tuleb meil treenida oma südametunnistust,  uurides seda, kuidas rakendada Jumala sõna põhimõtteid igapäevaelus. Kui oleme „oma eristusvõimet harjutamise teel treeninud”, aitab südametunnistus meil langetada otsuseid, mis on Jumalale meelepärased ja võimaldavad meil olla sellised, keda ta armastab. (Heebrealastele 5:14.)

HOIA TASAKAALU TÖÖ JA JUMALATEENIMISE VAHEL

18. Miks pole kerge hoida tasakaalu töö ja jumalateenimise vahel?

18 Piibel ütleb, et me elame viimseil päevil, kui on karmid ajad. (2. Timoteosele 3:1.) Seepärast pole kerge hoida tasakaalu töö ja jumalateenimise vahel. Töö leidmine ja hoidmine võib olla keeruline. Tõeliste kristlastena me mõistame, kui tähtis on kõvasti tööd teha, et hoolitseda oma perekonna eest. Aga kui me pole hoolsad, võivad surve töökohal ja maailma nakatav materialistlik ellusuhtumine hakata segama meie jumalateenistust. (1. Timoteosele 6:9, 10.) Vaatame, kuidas selle kindlakstegemine, „mis on esmatähtis”, aitab meil hoida tasakaalu. (Filiplastele 1:10.)

19. Miks väärib Jehoova meie täit usaldust ja mida aitab selline usaldus meil vältida?

19 Usalda Jehoovat täielikult. (Loe Õpetussõnad 3:5, 6.) Kas ta mitte ei vääri sellist usaldust? Ta ju hoolib meist. (1. Peetruse 5:7.) Ta teab meie vajadusi paremini kui me ise ning tema käsi pole kunagi lühike. (Laul 37:25.) Seepärast oleks meil hea panna tähele järgmist Piibli meeldetuletust: „Teie elust ilmnegu, et teis pole rahaarmastust. Olge rahul sellega, mis teil on. Jumal on ju öelnud: „Ma ei hülga sind iial, ma ei jäta sind kunagi maha.”” (Heebrealastele 13:5.) Paljud täisajalised jumalateenijad võivad kinnitada, et Jehoova suudab hoolitseda  eluks vajaliku eest. Kui usume kindlalt, et ta hoolitseb meie eest, väldime liigset muretsemist selle pärast, kuidas oma perekonna eest hoolt kanda. (Matteuse 6:25–32.) Me ei lase tööl tõrjuda kõrvale selliseid tegevusi nagu hea sõnumi kuulutamine ja koosolekutel  käimine. (Matteuse 24:14; Heebrealastele 10:24, 25.)

20. Mida tähendab see, et kristlase pilk on kinnitunud ühele asjale, ja mida tuleks teha, et see nii ka jääks?

20 Olgu su pilk kinnitunud ühele asjale. (Loe Matteuse 6:22, 23.) See tähendab, et hoiame elu lihtsana. Kristlase pilk on kinnitunud ühele asjale – Jumala tahte täitmisele. Kui see on nii ka meie puhul, ei aja me taga kõrgepalgalist tööd ega luksuslikku elu. Samuti ei ürita me alalõpmata hankida kõige moodsamaid ja paremaid asju, mis reklaamijate sõnul on meie õnneks vajalikud. Mida teha, et su pilk oleks ka edaspidi kinnitunud ühele asjale? Ära koorma end tarbetute võlgadega ega kuhja kokku asju, mis nõuavad palju aega ja tähelepanu. Võta kuulda Piibli nõuannet olla rahul, „kui meil on olemas toit ja riided”. (1. Timoteosele 6:8.) Püüa oma elu lihtsustada nii palju kui võimalik.

21. Miks on meil vaja seada asjad tähtsuse järjekorda ja mida peaksime pidama kõige tähtsamaks?

21 Olgu Jumala teenimine sinu elus kõige tähtsam. Kuna meil pole piiramatult aega ja energiat, on oluline seada asjad tähtsuse järjekorda. Muidu võivad kogu meie väärtusliku aja neelata ebaolulised asjad. Mis peaks olema meie elus esmatähtis? Paljud inimesed panevad suurt rõhku kõrghariduse omandamisele, et nad saaksid teha hiilgavat karjääri. Jeesus aga õhutas oma järelkäijaid: „Pidage ... kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki.” (Matteuse 6:33.) Jah, tõeliste kristlastena seame Jumala kuningriigi oma elus esikohale. Meie eluviis – meie valikud, sihid ja teod – peaks näitama, et Jumala kuningriik ja tema tahe on meile palju tähtsamad kui raha, ainelised asjad ja ilmalikud püüdlused.

 TEE AGARALT TÄHTSAIMAT TÖÖD

Me saame tõendada oma armastust Jehoova vastu, kui peame kuulutustööd kõige tähtsamaks

22., 23. a) Mis on tõeliste kristlaste peamine töö ja millest on näha, et see töö on meile tähtis? (Vaata kasti „ Tänu oma otsusele tunnen elust rõõmu ja rahuldust”.) b) Mis on sinu kindel otsus seoses ilmaliku tööga?

22 Kuna me elame sügavas lõpuajas, on meie tähelepanu keskpunktis tõeliste kristlaste peamine töö: me kuulutame head sõnumit ja õpetame inimesi, et neist võiksid saada Jeesuse jüngrid. (Matteuse 24:14; 28:19, 20.) Nagu meie eeskuju Jeesus, soovime ka meie teha seda elupäästvat tööd agaralt. Millest on näha, et see töö on meile tähtis? Suurem osa Jumala rahvast teeb kogu hingest kuulutustööd koguduse kuulutajatena. Mõned on korraldanud oma elu nii, et saavad teenida pioneeride või misjonäridena. Mõistes, kui tähtis on Jehoova teenistuses eesmärke seada, on paljud lapsevanemad ergutanud oma lapsi alustama täisajalist teenistust. Kas innukad kuningriigikuulutajad tunnevad oma kõvast tööst rõõmu? Päris kindlasti! Kogu hingest Jehoova teenimine toob rõõmu, rahulolu ja loendamatuid õnnistusi. (Loe Õpetussõnad 10:22.)

23 Paljud meist peavad veetma pikki päevi ilmalikul tööl, et hoolitseda oma perekonna aineliste vajaduste eest. Jehoova soovib, et tunneksime oma kõvast tööst rõõmu. Kui suhtume töösse nii nagu Jehoova ja arvestame otsuste langetamisel tema põhimõtetega, võime leida tööst rahuldust. Ärgem aga kunagi laskem ilmalikul tööl segada meie peamist tööd – Jumala kuningriigi hea sõnumi kuulutamist. Kui peame seda tööd kõige tähtsamaks, tõendame oma armastust Jehoova vastu ja oleme sellised, keda ta armastab.

^ lõik 6 Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „puusepp”, arvatakse olevat „lai termin puutöölise kohta, kes ehitas maju või valmistas mööblit või muid puitesemeid”. (The Catholic Biblical Quarterly.)

^ lõik 17 Põhjalikuma arutelu töökohavalikuga seotud tegurite üle leiad ajakirjadest Vahitorn 1. märts 2008, lk 31 ning Vahitorn 15. aprill 1999, lk 28–30.