MATTEUSE 22:41–23:24 MARKUSE 12:35–40 LUUKA 20:41–47

  • KELLE POEG ON MESSIAS?

  • JEESUS PALJASTAB OMA VASTASTE SILMAKIRJALIKKUSE

Jeesuse vastastel ei õnnestu teda halba valgusse seada, sõnadest lõksu püüda ega roomlastele üle anda. (Luuka 20:20.) Jeesus, kes on 11. niisanil ikka veel templis, asub nüüd ise küsimusi esitama ning avaldab, kes ta on. Ta küsib neilt: „Mis te arvate, kelle poeg on messias?” (Matteuse 22:42.) On üldteada, et messias peab põlvnema Taavetist. Just nii nad vastavadki. (Matteuse 9:27; 12:23; Johannese 7:42.)

Jeesus küsib: „Kuidas siis Taavet püha vaimu mõjutusel teda isandaks nimetab, öeldes: „Jehoova ütles mu isandale: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalge alla””? Taavet nimetab teda isandaks. Kuidas siis messias on Taaveti poeg?” (Matteuse 22:43–45.)

Variserid ootavad inimest, kes põlvneb Taavetist ja vabastab nad Rooma ikke alt. Ent tsiteerides Taaveti sõnu kirjakohast Laul 110:1, 2, selgitab Jeesus, et messias pole mingi inimvalitseja. Ta on Taaveti isand ning pärast seda, kui ta istub Jumala paremale käele, antakse talle võim. Jeesuse vastus võtab tema vastased sõnatuks.

Jüngrid ja paljud teised on seda kõnelust pealt kuulanud. Nüüd pöördub Jeesus nende poole ning hoiatab neid kirjatundjate ja variseride eest. Need mehed on „istunud Moosese istmele”, et õpetada Jumala seadust. Jeesus paneb oma kuulajatele südamele: „Kõike, mida nad teile ütlevad, tehke ja pidage, aga nende tegude järgi ärge tehke, sest nad räägivad küll, aga ei tee oma sõnade järgi.” (Matteuse 23:2, 3.)

Seejärel toob Jeesus näiteid nende silmakirjalikkuse kohta, öeldes: „Nad teevad endale suured palvekarbikesed.” Osa juute kannab oma laubal ja käel amuletina väikest karpi, mis sisaldab katkeid Moosese seadusest. Variserid aga teevad endale suuremad karbikesed, et jätta endast mulje, nagu nad oleksid innukad Moosese seaduse täitjad. Ka „nende rõivaste narmad on pikad”. Iisraellased peavad tegema oma riiete alumisse äärde narmad, kuid variserid kannavad hoolt selle eest, et nende narmad oleksid eriti pikad. (4. Moosese 15:38–40.) Kõike seda „teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid”. (Matteuse 23:5.)

Jeesuse jüngritelgi võib tekkida soov silma paista, seepärast annab ta neile nõu: „Ärge laske end nimetada rabiks, sest üks on teie õpetaja, ent teie kõik olete vennad. Samuti ärge nimetage kedagi maa peal oma isaks, sest üks on teie Isa – see, kes on taevas. Ärge ka laske end nimetada juhiks, sest üks on teie juht – Kristus.” Kuidas peaksid siis jüngrid endasse suhtuma ning mida neil tuleks teha? Jeesus ütleb neile: „Suurim teie seas olgu teie teenija. Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, aga kes on alandlik, seda ülendatakse.” (Matteuse 23:8–12.)

Järgmisena ütleb Jeesus kirjatundjatele ja variseridele: „Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te sulgete inimeste ees tee taeva kuningriiki. Ise te ei lähe sinna ega lase ka neid, kes tahaksid minna.” (Matteuse 23:13.)

Ta mõistab variserid hukka, sest nad ei pea tähtsaks seda, mis on tõeliselt tähtis Jehoova silmis. Seda on hästi näha nende omavolilistest seaduse tõlgendustest. Näiteks ütlevad nad: „Kui keegi annab vande templi nimel, pole sel tähtsust, aga kui keegi annab vande templi kulla nimel, on ta kohustatud vannet pidama.” Nii paljastavad nad oma vildakad väärtushinnangud. Nad panevad templi kullale rohkem rõhku kui sellele, et templis saab kummardada Jehoovat ja talle läheneda. Nad „ei hooli sellest, mis on  Moosese seaduses kaalukam: õiglusest, halastusest ja ustavusest”. (Matteuse 23:16, 23; Luuka 11:42.)

Nimetades neid varisere pimedateks teejuhtideks, ütleb Jeesus neile: „Te kurnate välja sääse, aga neelate alla kaameli!” (Matteuse 23:24.) Nad kurnavad veinist välja sääse, sest see putukas on Moosese seaduse järgi ebapuhas. Kuna nad aga ei hooli sellest, mis on seaduses kaalukam, neelavad nad justkui alla kaameli, mis on samuti ebapuhas loom, ainult et kordades suurem. (3. Moosese 11:4, 21–24.)