Paljud, kellest me eelmistel lehekülgedel lugesime, on noored, kes on pidanud meeles oma vägevat Loojat. (Kog. 12:1.) Üks kolmandik 3197 pioneerist Gruusias on 25-aastased või nooremad. Mis põhjusel tegutsevad paljud noored tões niivõrd innukalt?

Põhjusi on mitu. Üks on see, et Gruusia pered hoiavad väga kokku. Konstantine, kelle viis last teenivad Jehoovat, ütleb: „Piiblis räägitakse Jehoovast kui armastavast isast ja see tunne kütkestas mind. Kui ise isaks sain, oli mulle oluline, et lapsed tunneksid end minuga vabalt.”

Malhazil on kolm last ja nad naisega peavad väga tähtsaks tugevaid peresidemeid. Malhazi räägib: „Palume aeg-ajalt lastel mõelda, miks nad meid ja  oma venda-õde armastavad, ja pere piibliõhtul sellest rääkida. Tänu sellele oskavad nad näha teistes head ja neid kalliks pidada.”

„Nüüd elan mõttekalt”

Lapsevanemate toetamiseks püüavad kogudusevanemad kaasata noori koguduse tegevusse võimalikult varakult. Nestori, kes ristiti 11-aastaselt, räägib: „Kogudusevanemad andsid mulle maast madalast väikesi ülesandeid ja ma oli usin neid täitma. See andis mulle tunde, et olen osa kogudusest.”

Head eeskujud ja kogudusevanemate tugi on samuti väga olulised. Nestori vend Koba jutustab: „Erinevalt mu vendadest ja õdedest oli minu teismeliseiga väga tormiline. Üks noor kogudusevanem,  kes oli mulle eeskujuks, püüdis mind mitte hukka mõista, vaid mõista. Tal oli otsustav roll selles, et tulin tagasi Jehoova juurde.”

Praegu teenivad Nestori, Koba ja nende õde Mari üheskoos kõrvalisel territooriumil. Koba lausub: „Nüüd elan mõttekalt.”

„Ma kuulen oma lapsi tõeteel käivat”

Harubüroo toetab lapsevanemate püüdlusi õpetada oma lapsi ja kaasab noori teokraatlikesse tegevustesse. Üks harubüroo komitee liige märgib: „Peame noori väga kalliks, seetõttu oleme neile igapidi toeks vaimsete sihtide saavutamisel.”

Gruusia Jehoova tunnistajad ehitasid koos teistest riikidest tulnud tunnistajatega Thbilisis kokkutulekusaali

Tihe läbikäimine ja koos töötamine küpsete vendade-õdedega võib noort väga tugevalt mõjutada. Mamuka, kes töötas Thbilisi kokkutulekusaali juures koos teistest riikidest tulnud ehitajatega, räägib: „Rahvusvahelistes projektides osaledes õppisin väga palju – uusi oskusi ja seda, kuidas olla parem kristlane.”

Lähedased peresuhted, kogudusevanemate tugi ja head eeskujud on mõjutanud paljusid Gruusia noori. Nende vanemad tunnevad samamoodi nagu apostel Johannes, kes kirjutas: „Miski ei tee mulle suuremat rõõmu kui see, et ma kuulen oma lapsi tõeteel käivat.” (3. Joh. 4.)

Uued keeled

2013. aastal palus juhtiv kogu kõigil harubüroodel uurida, kas väljaandeid oleks vaja tõlkida veel  mõnda keelde, mida nende territooriumil räägitakse. Soov oli levitada head sõnumit veelgi laiemalt.

Gruusia harubüroo otsustas tõlkida mõned väljaanded svani ja megreli keelde, mis on nii sarnased gruusia keelega, et neid peetakse selle murreteks.

Hakkajad pioneerid Svanethi piirkonnast kirjutasid: „Svaanid hindavad kõrgelt vaimseid asju ja neil on sügav lugupidamine Piibli vastu. Isegi need, kes algul eriti ei tahtnud, võtsid meie väljaanded vastu, kui nägid neid oma emakeeles.”

Megreli keelt kõnelevad kuulutajad olid liigutatud, kui koosolekuid hakati pidama nende  emakeeles. Noor pioneer Giga tunnistab: „Nüüd saan koosolekul vastata oma sõnadega. Ma ei pea oma mõtteid teise keelde tõlkima.”

Tkaias asuva megrelikeelse koguduse vanem Zuri väljendab oma tundeid: „Mu elus on olnud nii rõõmsaid kui ka kurbi hetki, kuid liigutuspisaraid pole ma valanud. Kui aga kuningriigilaule lauldi esimest korda megreli keeles, ei suutnud keegi pisaraid tagasi hoida, ka mina mitte.”

Uued verstapostid

Üks verstaposte Gruusia Jehoova tunnistajate ajaloos oli 6. aprillil 2013, kui vend David Splane juhtivast kogust esitas kõne, et pühendada Jehoovale  harubüroo laiendus, kokkutulekusaal ja uus piiblikoolikompleks. Paljud kohalikud Jehoova tunnistajad avasid oma kodu ja südame 338 külalisele, kes olid kohale tulnud 24 riigist.

Järgmisel päeval esitas vend Splane erikõne, mis kanti üle kuningriigisaalidesse kogu maal, ja mida kuulas ühtekokku 15 200 inimest. See oli suurim rahvusvaheline teokraatlik sündmus Gruusia Jehoova tunnistajate ajaloos. Julgustus ja rõõm, mida vennad-õed üksteisele jagasid, liigutas kõiki. Üks noor vend lausus: „Nüüd ma tean, milline on elu uues maailmas.”

Harubüroo pühendamine Jehoovale Thbilisis aastal 2013

Abielupaaride piiblikool, mida nüüd nimetakse kuningriigi kuulutajate kooliks, on õnnistus Jehoova rahvale Gruusias. Alates aastast 2013 on selle lõpetanud üle 200 õpilase. Nad on väga tänulikud saadud hariduse eest ja teenivad innukalt seal, kuhu neid on määratud.

„Sirutun selle poole, mis on ees”

Tänu esimeste kuningriigikuulutajate vaprusele ja tööle on hea sõnum levinud üle kogu Gruusia. Jehoova on rikkalikult õnnistanud nende isetut armastust Jumala ja kaasinimeste vastu, samuti nende usku, julgust ja algatusvõimet.

Rohkem kui 18 000 Gruusia venda-õde osalevad rõõmuga töös, millele panid aluse nende eelkäijad. Nad aitavad kaasinimestel kogeda, kuidas Jumala sõna vägi muudab elusid. (Filipl. 3:13; 4:13.)

Gruusia harubüroo komitee: Wayne Tomchuk, Levani Kopaliani, Joni Šalamberidze, Michael E. Jones