Igal aastal 14. niisanil tähistasid juudid paasapüha. See tuletas neile meelde, kuidas Jehoova oli nad vabastanud Egiptuse orjapõlvest ja toonud tõotatud maale. 33. aastal tähistas Jeesus oma apostlitega paasapüha Jeruusalemmas ühe maja ülemises toas. Õhtusöögi lõpus teatas Jeesus: „Üks teie seast reedab mu.” Apostlid olid rabatud ja küsisid: „Kes seda teeb?” „See, kellele ma annan leiva,” vastas Jeesus. Ta ulatas leivatüki Juudas Iskariotile. Juudas tõusis ja lahkus.

Seejärel esitas Jeesus palve, murdis leiva tükkideks ja andis apostlitele. „Sööge seda leiba. See sümboliseerib minu keha, mille ma annan teie eest,” ütles ta. Siis võttis ta veinikarika, esitas palve ning andis selle apostlitele. „Jooge seda. See sümboliseerib minu verd, mille ma annan selleks, et inimesed saaksid patud andeks. Ma luban, et teist saavad koos minuga taevas kuningad. Tehke seda igal aastal minu mälestuseks,” rääkis ta neile. Jeesuse järelkäijad tulevad tänini igal aastal sellel õhtul kokku. Tänapäeval nimetatakse seda sündmust Isanda õhtusöömaajaks.

Pärast õhtusööki hakkasid apostlid vaidlema selle üle, kes  neist on kõige tähtsam. Kuid Jeesus ütles neile: „Kõige tähtsam teie seast olgu nagu noorim, selline, kes ei pea ennast teistest tähtsamaks.

Te olete mu sõbrad. Ma räägin teile kõike, mida isa tahab, et ma teile räägiksin. Peagi lähen ma oma isa juurde taevasse. Teie jääte siia ning teie omavahelist armastust nähes teavad inimesed, et te olete minu jüngrid. Te peate üksteist armastama nii, nagu mina teid olen armastanud.”

Lõpuks esitas Jeesus palve ja palus, et Jehoova kaitseks kõiki tema jüngreid ning aitaks neil rahumeelselt koostööd teha. Samuti palus ta Jehoova nime pühitsemise eest. Siis laulsid nad üheskoos Jehoovale ülistuslaulu ja lahkusid. Peagi oli käes aeg, kui Jeesus võeti kinni.

„Ära karda, väike kari, sest teie Isa on otsustanud anda teile kuningriigi.” (Luuka 12:32)