Kui Nebukadnetsar Juuda ülikute järeltulijad Babüloni viis, määras ta nende ülemaks õukonnaametniku Aspenase. Nebukadnetsar käskis Aspenasel valida nende hulgast välja tugevamad ja targemad poisid. Neile noortele anti kolm aastat väljaõpet, mis pidi valmistama nad ette tööks tähtsatel Babüloni ametipostidel. Noored pidid õppima akadi keeles lugema, kirjutama ja rääkima. Söögiks pakuti neile sama toitu, mida kuningale ja tema õukonnale. Nende hulgas oli neli poissi, kelle nimed olid Taaniel, Hananja, Miisael ja Asarja. Aspenas pani neile babülonipärased nimed: Beltsassar, Sadrak, Meesak  ja Abednego. Kas nad lõpetasid väljaõppe tõttu Jehoova teenimise?

Poisid olid otsustanud kuuletuda Jehoovale. Nad teadsid, et nad ei tohi süüa kuninga pakutud toitu, sest Jehoova seaduse järgi oli mõningate loomade söömine keelatud. Poisid ütlesid Aspenasele: „Palun ära sunni meid sööma kuninga toitu.” „Kui te ei söö ja kuningas märkab, et te näete haiglased välja, siis ta tapab mu,” kostis Aspenas.

Taanielil tuli hea mõte. Ta ütles oma järelevaatajale: „Palun anna meile kümme päeva ainult taimetoitu ja vett. Ja siis võrdle meid teiste poistega, kes söövad kuninga toitu.” Järelevaataja nõustus.

Kümnepäevase katse järel nägid Taaniel ja tema kolm sõpra välja palju tervemad kui teised poisid. Jehoova oli rõõmus, et nad tema sõna kuulasid. Ta andis Taanielile tarkust, et see oskaks seletada nägemusi ja unenägusid.

Kui väljaõppeaeg läbi sai, viis Aspenas poisid Nebukadnetsari ette. Kuningas rääkis nendega ja nägi, et Taaniel, Hananja, Miisael ja Asarja olid palju teravama ja kiirema taibuga kui teised poisid. Ta valis need neli noort oma õukonda tööle. Kuningas küsis neilt sageli nõu tähtsates asjades. Jehoova tegi nad targemaks kui kõik kuninga targad ja maagid kokku.

Kuigi Taaniel, Hananja, Miisael ja Asarja elasid võõral maal, ei unustanud nad, et nad on Jehoova rahva liikmed. Kas ka sina mõtled Jehoova peale isegi siis, kui sa pole koos oma vanematega?

„Keegi ei peaks suhtuma sinusse su nooruse tõttu üleolevalt. Ole ustavatele eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus ja kõlbelises puhtuses.” (1. Timoteosele 4:12)