Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jehoova tunnistajad

Vali keel eesti

Roomlastele 9:1–33

9  Ma räägin tõtt Kristuses; ma ei valeta, kuna mu südametunnistus tunnistab koos minuga pühas vaimus,  et mul on suur kurbus ja lakkamatu valu südames.  Sest ma sooviksin, et mind ennast lahutataks Kristusest otsekui neetut mu vendade, mu lihaste sugulaste asemel,  kes on iisraellased, kes lapsendati Jumala poegadeks ja kellele kuuluvad auhiilgus ja lepingud ning kellele anti Seadus ja püha teenistus ja tõotused;  kellele kuuluvad esiisad ja kellest Kristus põlvnes liha poolest. Jumal, kes on üle kõige, olgu õnnistatud igavesti. Aamen.  Kuid see pole nii, nagu oleks Jumala sõna tühjaks osutunud. Sest mitte kõik, kes põlvnevad Iisraelist, pole tegelikult ”Iisrael”.  Samuti pole nad kõik seetõttu lapsed, et nad on Aabrahami seeme, vaid: ”’Sinu seemneks’ nimetatakse teda, kes tuleb Iisaki kaudu.”  See tähendab, et lihased lapsed pole tegelikult Jumala lapsed, vaid seemneks arvatakse need, kes on lapsed tõotuse järgi.  Sest tõotuse sõna oli selline: ”Sel ajal ma tulen ja Saaral saab olema poeg.” 10  Kuid mitte üksnes tol korral, vaid ka siis, kui Rebeka üsas eostusid kaksikud ühest mehest, Iisakist, meie esiisast: 11  sest kui need polnud veel sündinud ega teinud midagi head või halba — et Jumala eesmärk valiku suhtes ei sõltuks tegudest, vaid Temast, kes kutsub —, 12  öeldi talle: ”Vanem saab noorema orjaks.” 13  Nagu on kirjutatud: ”Ma armastasin Jaakobit, aga Eesavit ma vihkasin.” 14  Mida me siis ütleme? Kas Jumala juures on ebaõiglust? Mitte mingil juhul! 15  Sest ta ütleb Moosesele: ”Ma halastan, kelle peale ma halastan, ja olen kaastundlik, kelle vastu ma olen kaastundlik.” 16  Seega ei sõltu valik siis sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast, kes halastab. 17  Ütleb ju pühakiri vaaraole: ”Just sel põhjusel lasin ma sul jääda, et võiksin seoses sinuga näidata oma jõudu ja et mu nime kuulutataks kogu maa peal.” 18  Seega ta halastab, kellele tahab, kuid laseb muutuda kangekaelseks, kellel tahab. 19  Selle peale sa ütled mulle: ”Miks ta siis veel laidab? Sest kes on suutnud vastu panna tema tahtele?” 20  Oh inimene, kes sa õigupoolest oled, et räägid vastu Jumalale? Kas voolitud asi ütleb oma voolijale: ”Miks sa mind selliseks tegid?” 21  Kas siis pottsepal pole savi üle voli, et teha samast kamakast üks anum auväärseks kasutuseks, aga teine mitteauväärseks kasutuseks? 22  Kui nüüd Jumal, ehkki ta tahtis näidata oma viha ja teha tuntuks oma jõudu, sallis suure kannatlikkusega vihaanumaid, mis olid valmistatud hävituse jaoks, 23  et ta võiks teha teatavaks oma auhiilguse rikkuse halastusanumatele, mis ta juba enne valmistas au jaoks, 24  nimelt meile, keda ta ei kutsunud mitte ainult juutide seast, vaid ka rahvaste seast, mis siis sellest? 25  See on nii, nagu ta ka Hooseas ütleb: ”Ma nimetan ’oma rahvaks’ neid, kes polnud mu rahvas, ja ’armsaks’ teda, kes polnud mulle armas; 26  ja selles paigas, kus neile öeldi: ’Teie ei ole minu rahvas’, nimetatakse neid ’elava Jumala poegadeks’.” 27  Lisaks hüüab Jesaja Iisraeli kohta: ”Isegi kui Iisraeli poegade arv oleks nagu mereliiv, pääseb vaid jääk. 28  Sest Jehoova korraldab maa peal arunõudmise, mis on lõplik ja kiire.” 29  Samuti, nagu Jesaja on varem öelnud: ”Kui vägede* Jehoova poleks jätnud meile seemet, oleksime saanud Soodoma sarnaseks ja meid oleks tehtud Gomorra sarnaseks.” 30  Mida me siis ütleme? Seda, et ehk küll teistest rahvastest inimesed ei taotlenud õigust, said nad õiguse kätte, selle õiguse, mis tuleneb usust; 31  ent Iisrael, kes küll taotles õiguse seadust, ei ulatunud seaduseni. 32  Mis põhjusel? Kuna ta ei taotlenud seda usu kaudu, vaid otsekui tegude kaudu. Nad komistasid vastu ”komistuskivi”, 33  nagu on kirjutatud: ”Vaata, ma panen Siionisse komistuskivi ja pahameelekalju, kuid kes rajab oma usu sellele, ei pea pettuma.”

Allmärkused

See viitab taevastele väehulkadele.