Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jehoova tunnistajad

Vali keel eesti

Markuse 5:1–43

5  Siis jõudsid nad mere vastaskaldale gerasalaste maale.  Ja otsekohe, kui ta paadist välja astus, tuli talle mälestushaudade juurest vastu mees, kes oli ebapuhta vaimu meelevallas.  Tema eluase oli hauakoobastes; ja kuni selle ajani polnud veel mitte keegi teda isegi ahelaga suutnud kinni siduda,  sest teda oli küll sageli pandud jalaraudu ja ahelaisse, aga ta oli ahelad katki tõmmanud ning jalarauad purustanud; ja kellelgi polnud jõudu teda ohjeldada.  Ja ühtelugu, ööd ja päevad, karjus ta hauakoobastes ja mägedel ning tagus end kividega.  Kui ta aga märkas kaugelt Jeesust, jooksis ta ja kummardas tema ette,  ning ta karjus valju häälega ja ütles: ”Mis on mul sinuga tegemist, Jeesus, kõigekõrgema Jumala Poeg? Vannu Jumala nimel, et sa mind ei piina.”  Sest Jeesus oli talle öelnud: ”Tule välja sellest inimesest, sa ebapuhas vaim!”  Aga Jeesus küsis temalt: ”Mis su nimi on?” See vastas talle: ”Mu nimi on Leegion, sest meid on palju.” 10  Ja ta anus Jeesust palju kordi, et see neid sealt maalt välja ei saadaks. 11  Seal mäe juures sõi suur seakari. 12  Seepärast anusid nad teda: ”Saada meid sigade sisse, et me läheksime nendesse.” 13  Ja ta lubas neid. Seepeale tulid ebapuhtad vaimud välja ning läksid sigade sisse; ja kari tormas üle järsaku merre, kokku umbes kaks tuhat siga, ja nad uppusid üksteise järel meres. 14  Aga nende karjused põgenesid ning teatasid sellest linnas ja maal; ja inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud. 15  Nad tulid Jeesuse juurde ja nägid deemonitest vaevatud meest istumas riietatult ja täie mõistuse juures. See oli sama mees, kelles oli olnud leegion, ja nad hakkasid kartma. 16  Samuti need, kes olid seda näinud, jutustasid teistele, mis oli deemonitest vaevatud mehega juhtunud, ja ka sigadest. 17  Ja nad hakkasid teda anuma, et ta läheks nende aladelt ära. 18  Kui ta nüüd oli paati astumas, hakkas mees, keda deemonid olid vaevanud, teda anuma, et ta lubaks tal jääda temaga. 19  Kuid ta ei lubanud, vaid ütles talle: ”Mine koju oma sugulaste juurde ja teata neile, mida kõike Jehoova on sinu heaks teinud ja kuidas ta on sinu peale halastanud.” 20  Ja ta läks ära ning hakkas Dekapolises kuulutama, mida kõike Jeesus oli tema heaks teinud, ja kõik imestasid. 21  Kui Jeesus oli paadiga jälle teisele kaldale tagasi sõitnud, kogunes tema juurde suur rahvahulk; ja ta oli mere ääres. 22  Nüüd tuli üks sünagoogi ülematest, kelle nimi oli Jairus, ja langes teda märgates tema jalge ette 23  ning anus teda palju kordi, öeldes: ”Mu väike tütar on väga raskes seisundis. Palun, kas sa tuleksid ja paneksid oma käed tema peale, et ta saaks terveks ja jääks elama.” 24  Seejärel ta läkski koos temaga. Ja suur rahvahulk järgnes talle ning tungles tema ümber. 25  Seal aga oli üks naine, keda oli kaksteist aastat vaevanud verejooks, 26  ja paljud arstid olid teinud talle palju valu ja ta oli kulutanud kogu oma vara, kuid polnud saanud mingit abi, vaid asi oli hoopis halvemaks läinud. 27  Kui ta kuulis, mida Jeesusest räägiti, tuli ta rahva hulgas tema selja taha ja puudutas tema pealisrõivast; 28  sest ta kordas aina: ”Kui ma puudutaksin kas või tema pealisriideid, saaksin ma terveks.” 29  Ja otsekohe lakkas tal verejooks ja ta tundis oma kehas, et ta on sellest piinarikkast haigusest paranenud. 30  Otsekohe tundis Jeesus selgesti, et jõud läks temast välja, ja ta pöördus rahvahulga seas ümber ja küsis: ”Kes puudutas mu pealisriideid?” 31  Kuid tema jüngrid ütlesid talle: ”Sa näed, et rahvahulk trügib sulle peale, ja küsid veel: ’Kes puudutas mind?’” 32  Ent tema vaatas ringi, et näha naist, kes oli seda teinud. 33  Aga naine oli kohkunud ja värises, teades, mis temaga oli juhtunud, ning ta tuli ja langes tema ette maha ja rääkis talle kogu tõe. 34  Jeesus ütles talle: ”Tütar, sinu usk on sind terveks teinud. Mine rahuga ja ole terve oma piinarikkast haigusest.” 35  Kui ta alles rääkis, tulid sinna mõned sünagoogi ülema majast ja ütlesid: ”Su tütar on surnud! Milleks enam õpetajat tülitada?” 36  Ent Jeesus, kes kuulis pealt, mida räägiti, ütles sünagoogi ülemale: ”Ära karda, usu ainult.” 37  Ja ta ei lasknud endaga kaasa tulla kedagi peale Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese, Jaakobuse venna. 38  Nii tulid nad sünagoogi ülema maja juurde ning ta nägi käratsemist ja neid, kes nutsid ja kõvasti halisesid, 39  ning olles sisse astunud, ütles ta neile: ”Miks te käratsete ja nutate? See väike laps pole surnud, vaid magab.” 40  Seepeale hakkasid nad tema üle põlglikult naerma. Tema aga ajas nad kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ja need, kes olid koos temaga, ning läks sinna, kus see väike laps oli. 41  Ja lapse käest kinni võttes ütles ta temale: ”Talita kuumi”, mis tõlgituna tähendab: ”Neiuke, ma ütlen sulle: tõuse üles!” 42  Ja otsekohe tõusis neiuke üles ja hakkas kõndima, sest ta oli kaksteist aastat vana. Ja kohe valdas neid meeletu vaimustus. 43  Aga tema keelas neid korduvalt, et nad sellest kellelegi midagi ei räägiks, ning ütles, et tüdrukule tuleks midagi süüa anda.

Allmärkused