Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jehoova tunnistajad

Vali keel eesti

Ilmutus 12:1–17

12  Ja taevas ilmus nähtavale võimas sümboolne pilt: naine, kes oli riietatud päikesega, ja tema jalgade all oli kuu ja tal oli peas kroon kaheteistkümnest tähest,  ja ta oli lapseootel. Ja ta karjus valudes ja sünnitamise vaevas.  Ja taevas ilmus nähtavale veel üks sümboolne pilt, ja vaata, tulipunane lohe, kellel oli seitse pead ja kümme sarve, ja tema peade peal seitse diadeemi;*  ja tema saba tõmbas kaasa kolmandiku taeva tähtedest ja ta heitis nad alla maa peale. Ja lohe jäi seisma naise ette, kellel oli sünnitus algamas, et kui ta on sünnitanud, tema laps ära neelata.  Ja ta sünnitas poja, poisslapse, kes hakkab karjatama raudkepiga kõiki rahvaid. Ja naise laps haarati Jumala ja tema trooni juurde.  Ja naine põgenes kõrbesse, kus Jumal oli valmistanud talle paiga, et teda toidetaks seal tuhat kakssada kuuskümmend päeva.  Ja taevas puhkes sõda: Miikael ja tema inglid sõdisid lohega ning lohe ja selle inglid sõdisid,  aga see ei saanud võitu, samuti ei leitud neile taevas enam kohta.  Nii visati see suur lohe alla, see algne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu asustatud maad; ta heideti alla maa peale ja tema inglid heideti alla koos temaga. 10  Ja ma kuulsin valju häält taevas ütlevat: ”Nüüd on jõudnud kätte meie Jumala pääste ja vägi ja kuningriik ning tema Kristuse võim, sest alla on heidetud meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid päevad ja ööd meie Jumala ees! 11  Ja nad võitsid ta ära Talle vere tõttu ja oma tunnistussõna tõttu ning nad ei armastanud oma hinge* isegi surmaga silmitsi olles. 12  Seepärast olge rõõmsad, taevad, ja teie, kes neis elate! Häda maale ja merele, sest Kurat on tulnud alla teie juurde ja tal on suur viha, kuna ta teab, et talle on jäänud vähe aega.” 13  Kui nüüd lohe nägi, et ta on alla maa peale heidetud, siis ta kiusas taga naist, kes oli sünnitanud poeglapse. 14  Aga naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta lendaks kõrbesse oma paika; seal toidetakse teda aeg ja ajad* ja pool aega, eemal mao palge eest. 15  Ja madu purskas oma suust naisele järele vett otsekui jõe, et ta jões ära upuks. 16  Kuid maa tuli naisele appi ning maa avas oma suu ja neelas ära jõe, mille lohe oma suust välja purskas. 17  Ja lohe sai naise peale vihaseks ning läks pidama sõda nendega, kes olid naise seemnest järele jäänud, kes peavad kinni Jumala käskudest ja kellel on Jeesusest tunnistamise töö.

Allmärkused

S.t valitseja peaehe.
Või ”elu”. Vt lisa 7.
Või ”ja kaks aega”.