Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jehoova tunnistajad

Vali keel eesti

2. Korintlastele 4:1–18

4  Seepärast, kuna meil on selline teenistus halastuse järgi, mida meile on osutatud, ei anna me alla,  vaid oleme loobunud salajastest tegudest, mida tuleks häbeneda; me ei käi kavaluses ega moonuta Jumala sõna, vaid tõe avalikuks tegemisega me soovitame end Jumala ees igale inimesele, nii et see on heaks eeskujuks nende südametunnistusele.  Kui nüüd hea sõnum, mida me kuulutame, on siiski kinni kaetud, on see kinni kaetud nende seas, kes hukkuvad,  kelle seas selle maailma* jumal on pimestanud uskmatute meeled, et nendeni ei paistaks see valgus, mida annab hiilgav hea sõnum Kristusest, kes on Jumala kuju.  Sest me ei kuuluta mitte iseendid, vaid Kristust Jeesust kui Isandat ja endid kui teie orje Jeesuse pärast.  Sest Jumal on see, kes ütles: ”Paistku valgus pimedusest”, ja ta on hakanud särama meie südames, et valgustada seda Jumala hiilgava tundmisega Kristuse näo kaudu.  Ent meil on see aare savinõudes, et jõud, mis ületab tavapärase, oleks Jumalalt ja mitte meist endist.  Meid rõhutakse igal viisil, aga me pole nurka surutud; me oleme segaduses, aga mitte täielikult ilma väljapääsuta;  meid kiusatakse taga, aga me pole hätta jäetud; meid paisatakse maha, aga me pole hävitatud. 10  Kõikjal, kuhu me läheme, kannatame alati oma kehas surmatoovat kohtlemist, mis sai osaks Jeesusele, et ka Jeesuse elu saaks avalikuks meie kehas. 11  Sest meid, kes elame, seatakse Jeesuse pärast alatasa surmaga silmitsi, et ka Jeesuse elu saaks avalikuks meie surelikus lihas. 12  Järelikult on surm tegev meis, elu aga teis. 13  Et meil nüüd on sama usu vaim kui see, millest on kirjutatud: ”Ma uskusin, seepärast ma rääkisin”, siis meiegi usume ja seepärast me räägime, 14  teades, et see, kes äratas üles Jeesuse, äratab üles ka meid koos Jeesusega ja seab meid tema ette koos teiega. 15  Sest kõik see on teie pärast, et külluslik ärateenimata heldus kasvaks veelgi paljude inimeste tänu tõttu Jumala austuseks. 16  Seetõttu me ei anna alla, vaid isegi kui meie väline inimene kulub, siis meie sisemist inimest uuendatakse kindlasti päev-päevalt. 17  Sest ehkki see viletsus on hetkeline ja kerge, saavutab see meile au, mille kaalukus aina kasvab ja mis on igavene, 18  kuna me ei pea silmas mitte nähtavaid, vaid nähtamatuid asju. Sest nähtavad asjad on ajutised, nähtamatud aga on igavesed.

Allmärkused

Või ”asjadesüsteemi”; kr ai·on′. Vt lisa 18 ”ajastu, asjadesüsteem”.