Taavet mõtiskles selle üle, kuidas Jumala loomistöödes avalduvad tema head omadused. Ta oli kindel, et võib oma elu täielikult Jehoova teenimisele pühendada.

Taavet mõtles sügavalt loomistöö üle ja see ajendas teda Jehoovat kiitma:

139:14

  • „Ma tänan sind, et olen nii aukartustäratavalt, nii imeliselt loodud”

139:15

  • „Mu luud polnud varjul su eest, kui mind salajas tehti, maasügavuses kooti”

139:16

  • „Su silmad nägid mind juba mu looteeas, su raamatusse pandi kirja kõik mu osad”