Laulu 51 kirjutas Taavet pärast seda, kui prohvet Naatan oli juhtinud tähelepanu tema rängale patustamisele Batsebaga. Taavetit haaras piinav süütunne ja ta tunnistas alandlikult oma tegu. (2Sa 12:1–14.)

Taavet oli patustanud, kuid siiski oli tal võimalik suhted Jumalaga korda seada

51:3, 4, 8–12, 17

  • Enne kui ta kahetses ja oma pattu tunnistas, röövisid süümepiinad talt rõõmu

  • Jumala hukkamõist oli viinud ta äärmise meeleheiteni, nii et ta tundis end nagu mees, kelle luud on puruks pekstud

  • Ta igatses andeksandi, vaimset paranemist ja selle rõõmu tagasisaamist, mida ta oli varem kogenud

  • Ta anus alandlikult Jehoovalt abi, et temas ärkaks soov talle kuuletuda

  • Ta uskus kindlalt, et Jehoova halastab ta peale