Miks Joosep ajas habeme, enne kui ta vaarao ette läks?

Muistne Egiptuse seinamaal, mis kujutab juuksurit tööhoos

Esimese Moosese raamatu jutustuse järgi käskis vaarao heebrealasest vangi Joosepi kiiresti enda ette tuua, et too seletaks, mida tähendavad tema ärevusttekitavad unenäod. Selleks ajaks oli Joosep aastaid vangis olnud. Kuigi käsu täitmisega oli rutt taga, võttis Joosep aega, et habe ära ajada. (1. Moosese 39:20–23; 41:1, 14.) See, et Mooses sellist näiliselt ebaolulist detaili mainib, näitab, et ta tundis hästi Egiptuse kombeid.

Paljudel vana aja rahvastel, nende hulgas juutidel, oli tavaks habet kasvatada. McClintocki ja Strongi entsüklopeedia („Cyclopedia of Biblical, Theological, and Ecclesiastical Literature”) ütleb: „Muistsed egiptlased olid ainus idamaade rahvas, kellele habemekandmine oli vastumeelt.”

Kas nad ajasid vaid habet? Ajakiri Biblical Archaeology Review ütleb, et mõne Egiptuse tava kohaselt tuli mehel valmistuda vaarao ette minekuks samamoodi nagu templisse minekuks. Sel juhul pidi Joosep raseerima kõik oma ihukarvad.

Apostlite tegude raamatu väitel oli Timoteose isa kreeklane. Kas see tähendab, et ta oli pärit Kreekast?

Mitte ilmtingimata. Vahel vastandas Paulus enda kirja pandud piibliraamatutes juute kreeklastele ehk hellenitele. Ilmselt nimetas ta kreeklasteks kõiki rahvaid peale juutide. (Roomlastele 1:16, allmärkus; 10:12.) Üks põhjus selleks oli kahtlemata see, et neil aladel, kus ta kuulutas, kõnelesid paljud kreeka keelt ja olid omaks võtnud kreeka kultuuri.

Keda peeti vanasti kreeklasteks? Neljandal sajandil e.m.a rääkis Ateena kõnemees Isokrates uhkusega, et kreeka kultuur on maailma vallutamas. Seepärast märkis ta: „Kreeklasteks nimetatakse eelkõige neid, kes on saanud meie hariduse, mitte neid, kes on Kreekast pärit.” Niisiis on võimalik – kuigi seda ei saa kindlalt väita –, et Timoteose mittejuudist isa ja teised, kellest Paulus kõneles kui kreeklastest, olid kreeklased kultuuri, mitte sünni poolest. (Apostlite teod 16:1.)