Lihavõtete kohta öeldakse „Eesti Entsüklopeedias”: „Vanimaid ja tähtsaimaid ristiusu pühi, tähistavad ristilöödud Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist.” Kas need on aga ikka kristlikud pühad?

Selleks et veenduda mingi ajaloolise eseme ehtsuses, on väga oluline uurida seda üksikasjalikult. Nii tasub uurida ka lihavõttepühadega seotud üksikasju, et teada saada, kas tegu on kristlike pühadega.

Esiteks ei käskinud Jeesus oma järelkäijatel mälestada mitte tema ülestõusmist, vaid surma. Apostel Paulus nimetas tema surma mälestamist „Isanda õhtusöömaajaks”. (1. Korintlastele 11:20; Luuka 22:19, 20.)

Teiseks ei ole mitmed lihavõttekombed seotud Jeesuse ülestõusmisega, vaid „tulenevad rahvakommetest”, nagu öeldakse entsüklopeedias „Britannica”. Üks religioonientsüklopeedia ütleb populaarsete lihavõttesümbolite muna ja jänese kohta: „Muna sümboliseerib uut elu, mis murrab läbi näiliselt surnud (kõva) munakoore. ... Jänes kui hea sigimisvõimega loom sümboliseerib kevade saabumist.” („The Encyclopedia of Religion”.)

Keskaja kirjanduse professor Philippe Walter selgitab, kuidas sellised tavad leidsid tee lihavõttekombestikku. Ta kirjutab, et paganausuliste kristlusse pööramise käigus oli väga lihtne ühendada Jeesuse ülestõusmisega paganlik püha, millega tähistati „üleminekut talvest ehk surmast kevadesse ehk ellu”. Walter ütleb veel, et see oli üks tähtsamaid samme selles suunas, et „kristlikud pühad” lisati paganlikku kalendrisse, ja see sillutas teed massilisele kristlusse pöördumisele.

Selline kristlusse pööramine ei toimunud aga apostlite eluajal, sest nemad takistasid paganluse levikut. (2. Tessalooniklastele 2:7.) Apostel Paulus hoiatas, et pärast tema äraminekut „tõusevad mehed, kes väänavad tõde, et vedada jüngreid enda järele”. (Apostlite teod 20:29, 30.) Esimese sajandi lõpul kirjutas apostel Johannes, et mõned juba eksitasidki kristlasi. (1. Johannese 2:18, 26.) Nii hakkasid paganlikud kombed kristlusse imbuma.

„Ärge siduge end uskmatutega.” (2. Korintlastele 6:14)

Mõned võivad mõelda, et paganlike lihavõttekommete lubamine kristlusse polnudki halb, sest nii oli paganatel võimalus mõista paremini Jeesuse ülesäratamise tähendust. Kuid apostel Paulus poleks kunagi sellega nõustunud. Rooma impeeriumis ringi rännates puutus ta kokku paljude paganlike kommetega, kuid ta ei võtnud neist ühtegi omaks, et aidata inimestel Jeesuse rolli paremini mõista. Vastupidi, ta hoiatas kristlasi: „Ärge siduge end uskmatutega. Sest mida ühist on õigusel seadusetusega? Või mida ühist on valgusel pimedusega? ... „Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist, ütleb Jehoova, ning ärge enam puudutage rüvedat.”” (2. Korintlastele 6:14, 17.)

Millisele järeldusele me jõuame, olles lühidalt uurinud mõningaid üksikasju? Lihavõtted ei ole kristlik püha.