Alljärgnev on näide vestlusest Jehoova tunnistajaga. Kujutlegem, et Jehoova tunnistaja Albert vestleb Tomi-nimelise mehega tema kodus.

USK JEESUSESSE ON VÄGA OLULINE

Albert: Tere, Tom! Tore sind näha.

Tom: Tere! Sind samuti.

Albert: Tõin sulle meie uued ajakirjad. Ma usun, et need meeldivad sulle.

Tom: Aitäh! Väga hea, et sa tulid. Tahtsingi sinult midagi küsida.

Albert: Hästi, mida siis?

Tom: Rääkisin ükspäev oma töökaaslasega. Mainisin talle, et sa tood mulle ajakirju ja et need on väga huvitavad. Kuid tema ütles, et ma ei peaks neid lugema, kuna Jehoova tunnistajad ei usu Jeesusesse. On see tõsi? Ütlesin talle, et ma küsin seda sinult.

Albert: Mul on hea meel, et sa küsid seda minu käest, mitte kellegi teise käest, kes pole Jehoova tunnistaja. Kuidas siis veel teada saada, mida inimene tegelikult usub, kui mitte küsida seda tema enda käest?

Tom: Jah, seda minagi.

Albert: Fakt on see, et Jehoova tunnistajad usuvad Jeesusesse. Me leiame, et see on pääste saamiseks väga oluline.

Tom: Nii ma arvasingi, aga kui mu töökaaslane väitis vastupidist, hakkas see teema mind huvitama. Ma ei mäleta, et me oleksime sellest sinuga rääkinud.

Albert: Kui sulle sobib, siis ma näitaksin sulle mõnda piiblisalmi, mis kinnitavad, et Jeesusesse uskumine on väga tähtis. Me kasutame neid salme tihti, kui vestleme inimestega Piiblist.

Tom: Okei.

Albert: Vaatame kõigepealt, mida Jeesus ütles kirjakohas Johannese 14:6. Need sõnad lausus ta ühele oma apostlile. Siin on kirjas: „Jeesus ütles talle: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Keegi ei tule Isa juurde muidu kui minu kaudu.”” Kuidas sulle selle salmi järgi tundub, milline on ainuke õige viis Isa poole pöörduda?

Tom: Jeesuse kaudu.

Albert: Õige. Jehoova tunnistajad usuvad seda kindlalt. Kui me palvetame, teeme seda alati Jeesuse nimel.

Tom: Huvitav.

Albert: Teine piiblikoht, mida võiksime vaadata, on Johannese 3:16. See salm on nii tähtis, et seda on nimetatud minievangeeliumiks. Seda seepärast, et selle ühe salmiga võiks võtta kokku kõik, mida on kirjutatud Jeesuse elu ja kuulutustöö kohta maa peal. Kas sa tahaksid selle ette lugeda?

Tom: Olgu. Siin öeldakse: „Sest Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usku üles näitab, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.”

 Albert: Aitäh. Kas see salm on sulle tuttav?

Tom: Jah, ma olen seda kirikus kuulnud.

Albert: Seda salmi teavad paljud. Jeesus ütles siin, et tänu Jumala armastusele võivad inimesed saada igavese elu. Kuid kas sa panid tähele, mida peab selleks tegema?

Tom: Peab usku üles näitama.

Albert: Just. Tuleb näidata üles usku ainusündinud pojasse, Jeesus Kristusesse. See, et usk Jeesusesse teeb võimalikuks igavese elu, on kirjas ka selles ajakirjas, mis ma sulle tõin. Vahitorni teisel leheküljel öeldakse selle eesmärgi kohta: „See kasvatab ka usku Jeesus Kristusesse, kes valitseb praegu Jumala kuningriigi kuningana, ja kes suri selleks, et meie võiksime saada igavese elu.”

Tom: Näed siis, isegi teie enda ajakirjas on tõend selle kohta, et Jehoova tunnistajad usuvad Jeesusesse.

Albert: Täpselt.

Tom: Miks siis arvatakse, et te ei usu temasse?

Albert: Selleks on ilmselt mitu põhjust. Vahel ütlevad inimesed seda lihtsalt sellepärast, et nad on kuulnud seda kelleltki teiselt. Või siis on nende kirikuõpetaja seda väärarusaama levitanud.

Tom: Aga äkki mõned arvavad seda sellepärast, et te nimetate end Jehoova tunnistajateks, mitte Jeesuse tunnistajateks?

Albert: Võib-olla.

Tom: Miks te räägite nii palju Jehoovast?

„MA OLEN ANDNUD NEILE TEADA SINU NIME”

Albert: Esiteks me oleme veendunud, et on oluline kasutada Jumala nime Jehoova, just nagu tema poeg Jeesus seda tegi. Vaata, mida ütles Jeesus palves oma Isale. See on kirjas Johannese 17:26. Kas sa loeksid selle ette?

Tom: Okei. „Ma olen andnud neile teada sinu nime ja annan veelgi seda teada, et nad ilmutaksid sellist armastust, millega sina mind oled armastanud, ning et ma oleksin nendega ühtne.”

Albert: Suur tänu. Jeesus ütles siin, et ta on andnud teada Jumala nime. Mis sa arvad, miks ta seda tegi?

Tom: Hm, ma ei tea.

Usk Jeesusesse on pääste saamiseks väga oluline

Albert: Loeme ühte teist kirjakohta, mis seda selgitab. Apostlite teod 2:21 ütleb: „Igaüks, kes hüüab appi Jehoova nime, päästetakse.” Kas sa oled nõus, et kui Jehoova nime appihüüdmine on päästeks vajalik, siis Jeesus kahtlemata teadis seda?

Tom: Jah, muidugi.

Albert: Seega on pääste saamine üks põhjus, miks Jeesus pidas oluliseks seda, et tema järelkäijad teavad ja kasutavad Jumala nime. See ongi peamine põhjus, miks me räägime Jehoovast nii palju. Meie arvates on tähtis teha teatavaks Jumala nime ja aidata ka teistel seda nime appi hüüda.

Tom: Aga isegi kui inimesed ei tea Jumala nime või ei kasuta seda, saavad nad siiski aru, kellest jutt käib, kui räägitakse Jumalast.

Albert: Seda küll, ent kuna Jumal on meile teatavaks teinud oma nime, on meil lihtsam temaga lähedaseks saada.

Tom: Mis mõttes?

Albert: Ma toon sulle ühe näite. Meil poleks otsest vajadust teada Moosese nime. Me võiksime temast rääkida lihtsalt kui mehest, kes lõhestas Punase mere või kellele anti kümme  käsku. Sama lugu on Noaga. Miks on vaja teada tema nime? Talle võiks viidata kui mehele, kes ehitas suure laeva ja päästis oma pere ja loomad. Samuti võiks rääkida Jeesus Kristusest kui kellestki, kes tuli taevast alla ja suri meie pattude eest. Kas pole nii?

Tom: Vist küll.

Albert: Kuid Jumal tahtis, et me tunneksime neid isikuid nimepidi. Ehkki me ei ole kunagi kohtunud Moosese, Noa või Jeesusega, muutuvad need mehed meile palju tõelisemaks tänu sellele, et teame nende nime.

Tom: Niiviisi ma ei olegi mõelnud, aga see tundub loogiline.

Albert: See on teine põhjus, miks Jehoova tunnistajad kasutavad Jumala nime nii palju. Me tahame aidata inimestel kasvatada usku Jehoovasse kui isikusse, kellega neil on võimalik lähedaseks saada. Samal ajal paneme suurt rõhku Jeesuse rollile meie pääste saamises. Loeme selle kohta veel ühe kirjakoha.

Tom: Olgu.

Albert: Enne lugesime piiblikohta Johannese 14:6, kus Jeesus ütles, et tema on „tee ja tõde ja elu”. Vaatame samast peatükist esimest salmi. Kas sa loeksid, mida Jeesus ütles selle salmi teises pooles?

Tom: Okei. „Uskuge Jumalasse, uskuge ka minusse.”

Albert: Aitäh. Kas see tähendab siis, et me peaksime valima, kas me usume Jeesusesse või Jehoovasse?

Tom: Ei. Jeesus ütles, et me peaksime uskuma mõlemasse.

Albert: Väga õige. Kindlasti oled sa nõus, et ei piisa vaid sellest, kui me ütleme, et usume Jumalasse ja Jeesusesse. Meil on vaja usku ka tegudega tõendada.

Tom: Muidugi.

Albert: Kuidas me aga saame näidata, et me tõesti usume Jumalasse ja Jeesusesse? Seda küsimust võiksime mõni teine kord arutada. *

Tom: Miks mitte.

Kas sul mõlgub meeles mingi konkreetne piibliteemaline küsimus? Või kas tunned huvi mõne Jehoova tunnistajate uskumuse või tava vastu? Kui sa järgmine kord Jehoova tunnistajaga kohtud, ära pelga huvipakkuvat teemat üles võtta. Ta vastab meeleldi sinu küsimustele.

^ lõik 58 Rohkem infot leiab raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” 12. peatükist; väljaandjad Jehoova tunnistajad.