Esimese sajandi kristlaste eluolu

”Puusepp”

”Kas ta pole mitte see puusepa poeg?” (MATTEUSE 13:55)

JEESUST ei tuntud mitte ainult ”puusepa pojana”, vaid ka ”puusepana” (Markuse 6:3). Tõenäoliselt õppis ta seda ametit oma kasuisalt Joosepilt.

Milliseid oskusi ja tööriistu Jeesus puusepana töötades vajas? Milliseid esemeid võis Jeesus Naatsareti elanikele valmistada ja milliseid töid nende heaks teha? Ja kuidas võis noorpõlves õpitud puumeistriamet tema hilisemale elule mõju avaldada?

Perekonna äri Alloleval pildil õpetab isa vanimale pojale, kuidas vibupuuri oskuslikult ja turvaliselt käsitseda. Noorem poeg kuulab ja jälgib suure huviga.

Poisid hakkasid tavaliselt ametit õppima 12—15 aasta vanuselt ning üldjuhul oli nende õpetajaks oma isa. Väljaõpe kestis mitu head aastat ning nad pidid tublisti vaeva nägema, kui tahtsid omandada oskusi, mida ühel puutöömeistril vaja läheb. Mõelda vaid, kui palju toredaid tunde võisid Joosep   ja Jeesus koos veeta! Nad töötasid õlg õla kõrval, vestlesid ning Joosep sai jagada oma kogemusi. Millist uhkust võis ta küll tunda Jeesuse üle, kui sellele amet selgeks sai!

Vaja läks teadmisi, jõudu ja osavust Puusepp pidi teadma töödeldava puidu omadusi. Tal oli võimalik kasutada kohalike puude, näiteks küpressi, tamme, seedri, sükamor-viigipuu ja õlipuu puitu. Kuid esimesel sajandil ei saanud puusepp lihtsalt minna saeveskisse või ehitustarvete poodi, et sealt endale paraja pikkusega laudu osta. Ta pidi hoopis minema metsa, sobivad puud välja valima, need langetama ja seejärel rasked palgid oma töökotta vedama.

Mida puusepp neist palkidest siis tegi? Ta võis pikki tunde väljas töötada ja aidata maju ehitada. Ta saagis katuste jaoks sarikaid, tegi siseruumidesse treppe ning valmistas uksi, aknaid ja seinasõrestikke.

Puusepp meisterdas ka mööblit. Nagu pildilt näha, võisid nende esemete seas olla sahtlite, riiulite või ustega kapid (1), mitmesuguse suuruse ja kujuga jalajärid (2), toolid (3) ja lauad (4), samuti hällid. Mõnda mööblieset võis ta ka puunikerdistega kaunistada. Et esemeid kaitsta ja ilusamaks teha, võis ta neid katta mesilasvaha, laki või õliga.

Puusepp valmistas ka kohalikele põllumeestele ja karjakasvatajatele tööriistu: kõvast puidust voolitud ikkeid (5), lisaks harke, rehasid ja labidaid (6). Adrad (7), millel oli rauast tera, pidid olema tugevad, sest vaod tuli ju ajada kivisesse pinnasesse. Ta tegi puust kaarikuid (8) ja vankreid ning meisterdas nende jaoks ketas- või kodarrattaid. Samuti pidi puusepp oskama kõiki endavalmistatud mööbliesemeid, tööriistu ja sõidukeid parandada ja korras hoida.

Kas Jeesuse välimusest võis kuidagi aimata, et ta on puusepp? Võib arvata, et tema nahk oli omandanud Lähis-Ida päikese all pronksja tooni, lihased muutunud aastatepikkusest füüsilisest tööst tugevaks ning käed karedast puidust ja kirveste, haamrite, saagide käsitsemisest parkunud.

Abiks näidete loomisel Jeesus oli meister õpetama lihtsate ja tuntud asjade kaudu sügavaid vaimseid tõdesid. Kas ta võis ammutada näiteid oma puusepatööst? Täiesti võimalik, kui mõelda järgmistele ütlustele. ”Miks sa siis näed pindu oma venna silmas, aga palki enda silmas ei pane tähele?” lausus ta rahvahulgale. Iga puusepp teadis, kui massiivne on palk (Matteuse 7:3). Hiljem ütles Jeesus teistele kuulajatele: ”Ükski, kes on pannud käe adra külge ja vaatab tagasi sellele, mis jäi maha, ei kõlba Jumala kuningriigile.” Ka tema käe all oli ilmselt valminud nii mõnigi ader (Luuka 9:62). Puusepa valmistatud tööriistaga oli seotud üks Jeesuse südamlikumaid kutseid. ”Võtke  endi peale minu ike ja õppige minust,” ütles ta. ”Minu ike on meeldiv ja minu kandam on kerge” (Matteuse 11:29, 30). Endastmõistetavalt teadis Jeesus, kuidas teha niisugust iket, mis ei hõõrunud, vaid oli ”meeldiv” ehk teisisõnu sobis hästi.

Kui Jeesuse vastased kutsusid teda ”selleks puusepa pojaks”, võis see väljendada nende põlgust. Kuid nagu esimesel sajandil, nii peavad kristlased ka nüüdsel ajal suureks auks järgida seda alandlikku meest, kes oli õppinud puusepaks.

[Kast/pildid lk 26]

Puusepa tööriistakast

Esimesel sajandil pidi puusepp, nagu näiteks Jeesus, oskama käsitseda siin kujutatud tööriistu. Tal oli raamsaag (1), mille saeleht oli kinnitatud puitraami. Saelehe hambad olid sätitud nii, et need lõikasid materjali, kui saagi enda poole tõmmati. Töö täisnurga kontrollimiseks kasutas ta nurgikut (2) ja et vertikaalsed pinnad oleksid otse, ripploodi (3). Tema tööriistakasti kuulusid veel rõhtlood (4), mõõdupulk (5), terava reguleeritava rauaga höövel (6), millega tasandada koredat puitu, ja kirves (7) puude raiumiseks.

Puusepp kasutas vibutreipinki (8) ja kumerpeitlit (9), et lõigata ja vormida silindrilisi detaile. Tööriistakasti kaanel näeme puuvasarat (10), millega taoti ühenduspunne sisse või löödi peitlit. Samuti on näha väikest käsisaagi (11), liimeistrit ehk koorimisrauda (12) ja naelu (13). Tööriistakasti ees on raudhaamer (14) ja soonekirves (15). Kaanel on veel nuga (16) ja eri laiusega peitlid (17). Tööriistakasti najal seisab vibupuur (18).