„Kui väga on küll Isa meid armastanud!” (1. JOH. 3:1)

LAULUD: 91, 13

1. Millele ergutas Johannes kristlasi mõtlema ja miks?

APOSTEL Johannese tõdemus, mis on kirjas 1. Johannese 3:1, on tõesti väärt mõtisklemist. Sõnadega „kui väga on küll Isa meid armastanud” ergutas Johannes kristlasi mõtlema tänumeeles sellele, kui suur on Jumala armastus nende vastu ja mil viisil see ilmneb. Kui mõtiskleme Jehoova armastuse üle, kasvab kahtlemata ka meie armastus tema vastu ja see tugevdab meie suhteid temaga.

2. Miks on mõnel raske uskuda, et Jumal armastab teda?

2 Mõnele tundub aga Jumala armastus inimeste vastu võõras mõte. Nende meelest tuleb Jumala ees hirmu tunda ja talle kuuletuda. Või siis tunnevad nad mingi kinnistunud väärõpetuse tõttu, et Jumal on julm ja teda pole võimalik armastada. Teisalt on ka neid, kes usuvad, et Jumal armastab kõiki tingimusteta, ükskõik mida nad teevad. Kui uurisime Piiblit, saime teada, et Jehoova tähtsaim omadus on armastus ja et see ajendas teda andma oma poega meie eest lunastuseks. (Joh. 3:16; 1. Joh. 4:8.) Siiski võib meil oma tausta või kasvatuse tõttu olla raske mõista, kui väga Jumal meid armastab.

3. Mille tunnustamine aitab meil mõista Jumala armastust meie vastu?

 3 Milline on siis Jehoova armastus meie vastu? Et seda mõista, on meil kõigepealt tarvis tunnustada seda, et ta on meie looja. (Loe Laul 100:3—5.) Seepärast nimetab Piibel Aadamat „Jumala pojaks” ning Jeesus õpetas oma järelkäijaid pöörduma Jumala kui taevase isa poole. (Luuka 3:38; Matt. 6:9.) Eluandjana on Jehoova meie isa. Seega võib tema suhet meiega võrrelda isa ja lapse vahelise suhtega. Lühidalt öeldes armastab Jehoova meid samamoodi, nagu hea isa armastab oma lapsi.

4. a) Mis mõttes erineb Jehoova inimisadest? b) Mida me arutame selles ja järgmises artiklis?

4 Inimisad on muidugi ebatäiuslikud. Kui palju nad ka ei püüaks, ei suuda nad täielikult jäljendada Jehoova isalikku armastust. Mõnel inimesel on oma lapsepõlvest üsna sünged mälestused nende peres valitsenud olukorra tõttu ja see on jätnud neile sügavad hingehaavad. See on valus ja kurb, lausa traagiline. Jehoova on aga parim isa! (Laul 27:10.) Kui teame, kuidas ta meie eest hoolitseb ja meid armastab, lähendab see meid temaga. (Jaak. 4:8.) Selles artiklis uurime nelja viisi, kuidas ilmneb Jehoova armastus meie vastu. Järgmises artiklis võtame aga vaatluse alla neli viisi, kuidas meie saame näidata oma armastust tema vastu.

JEHOOVA HOOLITSEB MEIE EEST ARMASTAVALT

5. Mida ütles Paulus ateenlastele Jumala kohta?

5 Kui apostel Paulus oli Ateenas, pani ta tähele, et linn oli täis ebajumalakujusid, mille kohta inimesed uskusid, et need on andnud neile elu ja kõik muu vajaliku. Paulus kirjutas: „Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin on, ... annab kõigile inimestele elu, õhu ja kõik muu. ... Tänu temale me elame, liigume ja oleme olemas.” (Ap. t. 17:24, 25, 28.) Tõepoolest, armastusest ajendatuna annab Jehoova meile kõik eluks vajaliku. Mõtle, mida see lihtne mõtteavaldus tähendab.

6. Miks võib öelda, et Maa on näide Jumala armastusest meie vastu? (Vaata pilti artikli alguses.)

6 Mõelgem kõigepealt maakerale, mille Jehoova kui looja on „andnud inimlastele”. (Laul 115:15, 16.) Teadlased on kulutanud tohutuid summasid universumi uurimiseks, et leida mõnda teist Maa-sarnast planeeti. Kuigi on avastatud sadu planeete, pole teadlaste pettumuseks ühelgi neist inimeluks vajalikke tingimusi. Maa on kogu Jumala loomistöös ainulaadne. Mõelda vaid, lugematu hulga planeetide seas Linnutee galaktikas ja kaugemal on Jehoova loonud just Maa selliseks, et see pole mitte lihtsalt elamiskõlblik, vaid ka mugav, imeilus ja turvaline elukoht! (Jes. 45:18.) See näitab, kui palju Jehoova meid armastab. (Loe Iiob 38:4, 7; Laul 8:3—5.)

7. Kuidas näitab see, milliseks Jumal meid on loonud, et ta tõesti armastab meid?

7 Kuigi Jehoova on loonud meile imelise kodu, teab ta, et õnneks ja rahuloluks on meil vaja enamat kui vaid ainelisi asju. Laps tunneb end turvaliselt siis, kui tajub vanemate armastust ja tähelepanu. Jehoova on loonud inimesed enda sarnaseks, nii et meil on võimalik tunda tema armastust ja hoolt ning osutada talle vastuarmastust. (1. Moos. 1:27.)  Lisaks ütles Jeesus, et „õnnelikud on need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust”. (Matt. 5:3.) Armastava isana annab Jehoova „meile külluslikult kõike head, mida nautida”, seda nii ainelises kui ka vaimses mõttes. (1. Tim. 6:17; Laul 145:16.)

JEHOOVA ÕPETAB MEILE TÕDE

8. Miks on ootuspärane, et „tõe Jumal” osutab meile armastust?

8 Isa armastab oma lapsi ja tahab neid kaitsta eksiteele sattumise ja pettuse eest. Ent paljud vanemad ei suuda anda oma lastele häid juhendeid, sest nad ise ei järgi Jumala sõnas leiduvat juhatust. Tagajärjeks on tihti segadus ja masendus. (Õpet. 14:12.) Jehoova on aga „tõe Jumal”. (Laul 31:5.) Ta armastab oma lapsi ja laseb rõõmuga oma tõevalgusel nende üle särada, andes neile juhatust igas eluvaldkonnas, eriti selles, mis puudutab tema teenimist. (Loe Laul 43:3.) Milliseid tõdesid siis on Jehoova teada andnud ja kuidas näitab see tema armastust meie vastu?

Kristlikud isad jäljendavad Jehoovat, kui õpetavad oma lastele tõde ja aitavad neil rajada lähedasi suhteid taevase isaga (Vaata lõike 8—10)

9., 10. Kuidas näitab Jehoova armastust meie vastu see, et ta on andnud teada a) tõe iseenda kohta, b) oma eesmärgi seoses inimestega?

9 Eelkõige on Jehoova avaldanud tõe iseenda kohta. Ta on andnud teada oma nime, mida esineb Piiblis rohkem kui ühtki teist nime. Sel viisil ta läheneb meile, lastes meil end tundma õppida. (Jaak. 4:8.) Samuti on ta rääkinud, millised omadused tal on, milline Jumal ta on. Kui universum annab tunnistust tema jõust ja tarkusest, siis pühakirja kaudu annab ta teada oma õiglusest ja eriti oma suurest armastusest. (Rooml. 1:20.) Ta on nagu isa, kes pole lihtsalt tugev ja tark, vaid ka õiglane ja armastav, tänu millele on tema lastel kerge luua temaga lähedasi suhteid.

10 Jehoova on meile teada andnud ka selle, mis on tema eesmärk seoses inimestega. Me oleme osa tema suurest perest. Ta on meile selgitanud, mida ta meilt ootab, nii et saaksime teda teenida koos ühtsuses ja rahus. Piiblist saame teada, et inimesele pole antud õigust ise otsustada, mis on hea ja mis halb; ta pole loodud Jumalast sõltumatuks. Need, kes seda põhitõde ignoreerivad, kogevad kurbi tagajärgi. (Jer. 10:23.) Selle põhitõe tunnustamine on meie heaoluks hädavajalik. Vaid allumine Jumala ülemvõimule tagab rahu ja kooskõla. Kui armastav Jehoovast, et ta on meile selle tähtsa tõe teada andnud!

11. Milline Jehoova tõotus näitab tema armastust ja hoolt meie vastu?

11 Armastav isa on väga huvitatud oma laste tulevikust, ta tahab, et neil oleks mõttekas elueesmärk. Kahjuks on enamik inimesi tuleviku suhtes teadmatuses või siis taotlevad nad eesmärke, mis ei too kestvat õnne. (Laul 90:10.) Meie aga tunneme Jumala isalikku armastust, sest ta on tõotanud meile imelist tulevikku. See annab meie elule tõelise mõtte ja eesmärgi.

JEHOOVA JUHATAB JA MANITSEB OMA LAPSI

12. Kuidas näitavad Kainile ja Baarukile antud nõuanded, et Jehoova armastas neid ja hoolis neist?

12 „Miks sa oled nii vihane ja morn? Kui sa nüüd head teed, eks ole sa siis taas mulle meelepärane? ... kuid kas sina alistad ta [patu]?” (1. Moos. 4:6, 7.) See oli õigeaegne ja hea nõuanne. Nii hoiatas Jehoova Kaini, kui ilmnes, et too on väga ohtlikul teel. Paraku  ei võtnud Kain seda hoiatust kuulda ja tagajärjed olid kurvad. (1. Moos. 4:11—13.) Kui Jeremija kirjutaja Baaruk oli väsinud ja masenduses, andis Jehoova talle nõu, et aidata tal näha tema probleemi tegelikku olemust. Erinevalt Kainist võttis Baaruk nõu kuulda ja jäi seetõttu ellu. (Jer. 45:2—5.)

13. Miks on Jehoova lubanud oma ustavatel teenijatel kogeda katsumusi?

13 Paulus kirjutas: „Keda Jehoova armastab, seda ta manitseb. Ta karistab igaüht, kelle ta kui poja vastu võtab.” (Heebr. 12:6.) Ent manitsus ei hõlma üksnes karistamist. Sellel on erinevaid vorme. On palju Piibli näiteid ustavatest jumalateenijatest, kel oli äärmuslikke katsumusi, millega võis kaasneda ka manitsemine ja millest nad said nii mõndagi õppida. Mõtle näiteks Joosepile, Moosesele ja Taavetile. Jutustused nende elust on Piiblis ühed üksikasjalikumad ja elavamad. Kui loeme, kuidas Jehoova neid katsumustes toetas ja kui võimsalt ta neid kasutas, kinnitab see meile, et Jehoova armastab oma teenijaid ja hoolitseb nende eest. (Loe Õpetussõnad 3:11, 12.)

14. Kuidas ilmneb manitsemisest Jehoova armastus meie vastu?

14 Jehoova manitsused aitavad meil näha veel üht tema armastuse tahku. Kui Jehoova on patustanuid manitsenud ja need on seepeale tehtut kahetsenud, siis ta „annab heldelt andeks”. (Jes. 55:7.) Mida see tähendab? Taavet kirjeldas südamlikult Jehoova andestust: „Ta annab andeks kõik su  eksimused, tervendab su kõigist tõbedest, vabastab su hauasügavusest, kroonib sind oma truu armastuse ja halastusega. ... Nii kaugele, kui ida on läänest, viib ta meist meie üleastumised.” (Laul 103:3, 4, 12.) Võtkem siis alati Jehoova nõuanded varmalt vastu, isegi kui sellega kaasneb manitsemine, ja tehkem kiiresti vajalikud muudatused, teades, et nõuandmisega väljendab Jehoova oma piiritut armastust meie vastu. (Laul 30:5.)

JEHOOVA KAITSEB MEID

15. Mis näitab seda, et Jehoovale on tema teenijad väga kallid?

15 Kahtlemata püüab armastav isa kaitsta oma peret võimaliku kahju või ohu eest. Seda enam kaitseb meid meie taevane isa Jehoova. Laulik kirjutas: „Tema valvab oma ustavate elu, vabastab nad jumalatute käest.” (Laul 97:10.) Mõtle näiteks sellele, kui väärtuslikud on meile meie silmad. Sama väärtuslikud on Jehoovale tema teenijad ja ta kaitseb neid. (Loe Sakarja 2:8.) Nad on talle tõesti kallid!

16., 17. Kirjelda, kuidas on Jehoova kaitsnud oma rahvast, ja seda ka meie päevil.

16 Jehoova kaitseb oma rahvast näiteks inglite abil. (Laul 91:11.) Üksainus ingel tappis ühe ööga 185 000 Assüüria sõjameest, päästes niimoodi Jumala rahva Jeruusalemmas. (2. Kun. 19:35.) Peetrus, Paulus ja ka teised vabanesid inglite abiga vanglast. (Ap. t. 5:18—20; 12:6—11.) Ka tänapäeval pole Jehoova käsi meie aitamiseks lühike. Peakorteri esindaja, kes külastas üht Aafrika harubürood, teatas, et poliitilised ja religioossed konfliktid on seda maad laastanud. Sõdimise, rüüstamiste, vägistamiste ja tapmiste tagajärjel valitses seal kaos ja anarhia. Kuigi ükski meie vendadest ei kaotanud oma elu, kaotasid paljud neist kogu oma vara ja elatise. Kui küsiti, kuidas neil on läinud, vastas igaüks neist laia naeratuse saatel: „Kõik on hästi. Tänu Jehoovale!” Nad tundsid, et Jumal armastab neid.

17 Jehoova on mõnikord lubanud vaenlastel surmata mõne oma ustava teenija, näiteks Stefanose. Kuid ta kaitseb oma rahvast tervikuna, hoiatades õigeaegselt Saatana salakavalate sepitsuste eest. (Efesl. 6:10—12.) Piibli ja sellel põhinevate väljaannete abil hoiatab Jehoova organisatsioon meid rikkuse petliku veetluse, ebamoraalse ja vägivaldse meelelahutuse, interneti väärkasutuse ja palju muu eest. Tõepoolest, Jehoova hoolitseb oma rahva turvalisuse ja heaolu eest nagu armastav isa.

SUUR AU

18. Mida sa tunned, kui mõtled Jehoova armastusele sinu vastu?

18 Oleme nüüd arutanud vaid mõnda silmapaistvat viisi, kuidas Jehoova näitab oma armastust meie vastu. Me soovime öelda Jehoovale samamoodi, nagu Mooses, kes mõeldes oma pika elu üle Jehoova teenistuses, ütles: „Kalla meile hommikul oma truud armastust, et võiksime hõisata ja rõõmutseda kõigil oma päevil.” (Laul 90:14.) Me oleme nii tänulikud, et võime mõista ja tunda Jehoova armastust meie vastu. Tema armastuse kogemine on suurim au ja õnnistus. Me nõustume täielikult apostel Johannesega, kes kirjutas: „Kui väga on küll Isa meid armastanud!” (1. Joh. 3:1.)