„Ma mõtisklen kõigi su tööde üle.” (LAUL 77:12)

LAULUD: 18, 61

1., 2. a) Miks oled sina veendunud, et Jehoova armastab oma teenijaid? b) Millise vajadusega on kõik inimesed loodud?

MIKS oled sa veendunud, et Jehoova armastab oma rahvast? Enne sellele küsimusele vastamist mõtle järgmistele näidetele. Aastaid õhutasid usukaaslased Taylene’i-nimelist õde olema tasakaalukas ja mitte ootama endalt liiga palju. Taylene ütleb: „Kui Jehoova mind ei armastaks, ei annaks ta nii järjepidevalt nõu.” Brigitte, kes kasvatas pärast abikaasa surma üksinda kaht last, jutustab: „Laste kasvatamine Saatana maailmas on üks raskemaid ülesandeid ja seda iseäranis üksikvanemale. Ent ma olen veendunud, et Jehoova armastab mind, sest ta on juhatanud mind läbi mu pisarate ja südamevalu ega ole kunagi lasknud mulle osaks saada suuremaid katsumusi, kui ma suudan kanda.” (1. Kor. 10:13.) Sandra peab toime tulema ravimatu haigusega. Ühel kokkutulekul tuli temaga südamlikult rääkima ühe vastutava venna abikaasa. Sandra mees sõnab: „Kuigi me ei tundnud teda isiklikult, valmistas tema siiras huvi meile suurt rõõmu. Igasugune armastav tähelepanu, mida vennad ja õed meile osutavad, kinnitab mulle, kui väga Jehoova meid armastab.”

 2 Inimesed on loodud vajadusega armastada ja olla armastatud. Mõne ootamatu sündmuse, pettumuse, tervisehäda, rahaprobleemide või vähese edu tõttu kuulutustööl võime aga kergesti masenduda ja hakata kahtlema, kas Jehoova ikka armastab meid. Kui selline tunne tekib, siis oleks hea endale meelde tuletada, et me oleme talle kallid ja et ta on alati meiega, ta hoiab kinni meie käest ja aitab meid. Ta ei unusta meid kunagi, kui oleme talle ustavad. (Jes. 41:13; 49:15.)

3. Mis aitab meil tugevdada oma veendumust, et Jehoova armastab meid?

3 Eelmistes lõikudes tsiteeritud inimesed on kindlad, et Jumal on olnud nendega nende raskustes. Meiegi võime olla kindlad, et Jumal on meie kõrval. (Laul 118:6, 7.) Selles artiklis räägitakse neljast kingitusest, mis kinnitavad meile, et Jumal armastab meid. Nendeks on tema loomistöö, Piibel, võimalus palvetada ja lunastus. Kui mõtiskleme kõige hea üle, mida Jehoova on teinud, kasvab meie tänulikkus tema igikestva armastuse vastu. (Loe Laul 77:11, 12.)

MÕTISKLE JEHOOVA LOOMISTÖÖ ÜLE

4. Mida Jehoova loomistöö üle mõtisklemine meile näitab?

4 Kas me näeme Jehoova igikestvat armastust meie vastu tema loomistöös? Jah, sest juba loomises endas väljendub Jumala armastus. (Rooml. 1:20.) Ta kavandas maa ja selle ökosüsteemi selliselt, et meil on võimalik elada ja ka elu nautida. Näiteks me peame sööma, et elus püsida. Jehoova on aga hoolitsenud selle eest, et maal kasvaks lõputul hulgal erisuguseid taimi, millest saab valmistada tervislikku ja maitsvat toitu. Mõelda vaid, ka söömise on ta teinud meile äärmiselt nauditavaks! (Kog. 9:7.) Ühele Kanadas elavale õele nimega Catherine valmistab suurt rõõmu looduse vaatlemine, seda eriti kevadisel tärkamisajal. Ta jutustab: „On tõesti hämmastav, kuidas kõik ellu ärkab: maa seest võrsuvad lilled; talvituspaigast lendavad tagasi linnud, sealhulgas koolibrid, kes leiavad tee mu köögiakna taga oleva linnutoiduni. Jehoova peab meid tõesti armastama, et on valmistanud meile nii palju rõõmu!” Meie armastav taevane isa tunneb heameelt oma loomistöö üle ja ta soovib, et meiegi naudiksime seda. (Ap. t. 14:16, 17.)

5. Kuidas ilmneb Jehoova armastus sellest, milliseks ta on inimesed loonud?

5 Jehoova lõi meid võimega tulemuslikult ja mõttekalt töötada ning see teeb meie elu veel meeldivamaks. (Kog. 2:24.) Tema eesmärgi kohaselt pidid inimesed täitma maa, seda harima ning valitsema kalade, lindude ja loomade üle. (1. Moos. 1:26—28.) Ja kui armastav on Jehoovast ka see, et ta on andnud meile võime teda jäljendada. (Efesl. 5:1.)

PEA KALLIKS JUMALA SÕNA

6. Miks me peaksime Jumala sõna üle mõtisklema?

6 Jumal on väljendanud oma suurt armastust meie vastu sellega, et on andnud meile Piibli. Selle kaudu me võime teda tundma õppida ja saame teada, kuidas ta inimestesse suhtub. Näiteks räägib Piibel sellest, mida Jehoova tundis iisraellaste vastu, kes olid talle sageli sõnakuulmatud. Laul 78:38 ütleb: „Tema aga oli halastav, andestas nende patu ega hävitanud neid. Korduvalt hoidis ta tagasi oma viha, ei paisanud välja kogu oma raevu.” Selle salmi üle mõtisklemine  aitab sul mõista, kui väga Jehoova sind armastab ja sinust hoolib. Võime tõesti olla kindlad, et Jehoova armastab meid väga. (Loe 1. Peetruse 5:6, 7.)

7. Miks on Piibel nii väärtuslik?

7 Me peaksime Piiblit väärtustama eelkõige seepärast, et Jumal suhtleb meiega peamiselt just selle kaudu. Sisukas ja avatud suhtlemine vanemate ja laste vahel on oluline, et kasvaks vastastikune usaldus ja armastus. Ent mida me võime oodata Jehoovalt? Kuigi me pole teda kunagi näinud ega ole kuulnud tema häält, räägib ta meiega oma sõna kaudu ning meil tuleb teda kuulata. (Jes. 30:20, 21.) Jehoova soovib meid, oma pühendunud teenijaid, juhatada ja kurja eest kaitsta. Tema soov on ka see, et me tunneksime ja usaldaksime teda. (Loe Laul 19:7—11; Õpetussõnad 1:33.)

Kuigi Jehu pidi Joosafatti noomima, leidis Jehoova Joosafatis ka midagi head (Vaata lõike 8, 9)

8., 9. Mida soovib Jehoova, et me teaksime? Too näide Piiblist.

8 Jehoova soovib, et me teaksime, et ta armastab meid. Ta vaatab kaugemale meie ebatäiusest ja otsib meis head. (2. Ajar. 16:9.) Nii suhtus ta näiteks Joosafatti, kes oli Juuda kuningas. Kord tegi Joosafat rumala otsuse, nõustudes saatma Iisraeli kuningat Ahabit ühel sõjaretkel, et saada Gileadi-Raamot süürlaste käest tagasi. Kuigi 400 valeprohvetit kinnitasid ustavusetule Ahabile, et teda saadab edu, ennustas Jehoova prohvet Miikaja nende kindlat lüüasaamist. Ahab hukkus lahingus ja Joosafat pääses vaevu eluga.  Kui Joosafat oli Jeruusalemma naasnud, noomis nägija Hanani poeg Jehu teda selle eest, et ta oli teinud liidu Ahabiga. Siiski ütles Jehu Joosafatile: „Sinust on leitud ka midagi head.” (2. Ajar. 18:4, 5, 18—22, 33, 34; 19:1—3.)

9 Oma valitsuse algusajal oli Joosafat andnud käsu peameestele, leviitidele ja preestritele käia läbi kõik Juuda linnad ning õpetada oma alamatele Jehoova seadust. See oli nii edukas ettevõtmine, et ümbruskonna rahvad hakkasid Jehoova ees hirmu tundma. (2. Ajar. 17:3—10.) On tõsi, et Joosafat oli toiminud rumalalt, kuid Jehoova ei unustanud ka seda, mida head ta oli teinud. See piiblijutustus aitab meil meeles hoida, et kui me püüame Jehoovale kogu südamest meele järele olla, siis hoolimata meie inimlikust ebatäiusest ta ikkagi armastab meid.

PEA KALLIKS VÕIMALUST PALVETADA

10., 11. a) Miks on võimalus palvetada otsekui eriline kingitus Jehoovalt? b) Kuidas võib Jumal meie palvetele vastata? (Vaata pilti artikli alguses.)

10 Armastav isa võtab aega, et kuulata oma last, kui see soovib temaga rääkida. Isa tahab teada, mis mure lapsel on, sest ta hoolib temast. Ka meie taevane isa Jehoova kuulab meid, kui pöördume tema poole palves.

11 Me saame rääkida Jehoovaga igal ajal. Ta pole teinud selles osas meile mingeid piiranguid. Jumal on meie sõber, kes on alati valmis meid ära kuulama. Artikli algul tsiteeritud Taylene sõnab: „Sa võid rääkida talle kõigest.” Kui väljendame Jumalale palves oma sisimaid mõtteid, võib ta vastata meile näiteks mõne piiblisalmi, artikli või usukaaslase julgustava sõna kaudu. Jehoova kuulab meie palveid ja mõistab meid ka siis, kui keegi teine meid ei mõista. Vastates meie palvetele väljendab ta meie vastu oma igikestvat armastust.

12. Miks oleks hea uurida palveid, mis on kirjas Piiblis? Too mõni näide.

12 Me saame palju õppida palvetest, mis on kirjas Piiblis. Mõnikord võib olla päris kasulik arutada neid palveid pere piibliõhtul. Kui mõtiskleda selle üle, kuidas Jehoova teenijad ammustel aegadel väljendasid Jumalale oma sisimaid mõtteid, rikastab see meie endi palveid. Loe näiteks Joona ahastavat palvet, mille ta esitas hiigelsuure kala kõhus. (Joona 1:17—2:10.) Uuri ka Saalomoni südamlikku palvet Jehoovale templi pühitsemisel. (1. Kun. 8:22—53.) Mõtiskle Jeesuse näidispalve üle. (Matt. 6:9—13.) Ja mis kõige tähtsam, pöördu ise korrapäraselt palves Jumala poole. Siis kaitseb „Jumala rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata”, sinu südant ja mõtteid. Nii kasvab su tänulikkus Jehoova igikestva armastuse vastu. (Filipl. 4:6, 7.)

OLE TÄNULIK LUNASTUSE EEST

13. Milline võimalus on avanenud inimestele tänu lunastusele?

13 Jehoova andis oma poja Jeesuse lunastusohvriks, et „me saaksime tema kaudu elu”. (1. Joh. 4:9.) Osutades sellele Jumala armastuse ülimale väljendusele, kirjutas apostel Paulus: „Jumala määratud ajal suri Kristus jumalatute eest, kui me alles nõrgad olime. Vaevalt läheb ju keegi surma seaduskuuleka inimese eest, kuigi hea inimese eest oleks mõni ehk isegi valmis surema. Ent Jumal pakub meile oma armastust sellega,  et Kristus suri meie eest, kui me olime veel patustajad.” (Rooml. 5:6—8.) See suurim armastuse väljendus andis inimestele võimaluse olla Jehoovaga lähedastes suhetes.

14., 15. Mida tähendab lunastus a) võitud kristlastele? b) neile, kel on väljavaade elada maa peal?

14 Väike grupp kristlasi kogeb Jehoova armastust ühel täiesti erilisel viisil. (Joh. 1:12, 13; 3:5—7.) Jumal on võidnud nad püha vaimuga ja nad on saanud tema lasteks. (Rooml. 8:15, 16.) Paulus kirjutas võitud kristlaste kohta: „Jumal on äratanud meid üles koos Kristus Jeesusega ja pannud meid kui Kristuse jüngreid istuma taevastesse paikadesse ühes temaga.” (Efesl. 2:6.) Kuna Paulus suunas oma sõnad võitutele, kes olid tol ajal veel maa peal, siis kuidas sai ta öelda, et nad istuvad „taevastes paikades”? Sest võitud on märgistatud püha vaimuga, mis on nende „pärandi tagatiseks”, ja neil on lootus elada igavesti taevas. (Efesl. 1:13, 14; Kol. 1:5.)

15 Ka kõigil teistel inimestel, kes väljendavad usku lunastusohvrisse, on võimalik saada Jehoova sõbraks. Tulevikus võivad nad saada Jumala lasteks ja elada igavesti paradiisis maa peal. Seega väljendab Jehoova lunastuse kaudu oma armastust kogu inimkonna vastu. (Joh. 3:16.) Kui me teenime Jehoovat ustavalt, siis võime olla kindlad, et ta tagab meile ülimeeldiva elu uues maailmas. Olgem siis tänulikud lunastuse eest, mis on Jumala igikestva armastuse suurim väljendus!

VASTA JEHOOVA ARMASTUSELE

16. Kuidas mõjutab meid see, kui mõtiskleme Jehoova armastuse eri avaldusviiside üle?

16 On võimatu loetleda kõiki neid viise, kuidas avaldub Jehoova armastus meie vastu. Taavet laulis: „Kui kallid on mulle su mõtted! Oo, Jumal, neid on määratult palju! Kui püüaksin neid ära lugeda, oleks neid rohkem kui liivateri.” (Laul 139:17, 18.) Kui mõtiskleme Taaveti kombel nende paljude viiside üle, kuidas Jehoova on väljendanud meile oma armastust, ajendab see meid talle vastuarmastust osutama ja andma talle oma parima.

17., 18. Mis on mõned viisid, kuidas meie saame Jehoovale vastuarmastust osutada?

17 On palju võimalusi, kuidas me saame väljendada oma armastust Jehoova vastu. Me saame osutada armastust Jumala ja ligimeste vastu näiteks sellega, et teeme innukalt kuulutustööd. (Matt. 24:14; 28:19, 20) Me väljendame oma siirast armastust Jehoova vastu ka siis, kui jääme usuproovides laitmatuks. (Loe Laul 84:11; Jaakobuse 1:2—5.) Isegi kui meid tabavad rängad katsumused, võime olla kindlad, et Jumal näeb meie kannatusi ja aitab meid, sest me oleme talle kallid. (Laul 56:8.)

18 Armastus Jehoova vastu ajendab meid mõtisklema tema loomistöö ja teiste imeliste tegude üle. Me väljendame oma armastust Jumala vastu ja näitame, et peame kalliks tema sõna, kui uurime hoolega Piiblit. Kuna me armastame Jehoovat, siis räägime temaga korrapäraselt palves ja saame nii temaga järjest lähedasemaks. Meie armastus Jumala vastu süveneb üha, kui mõtleme lunastusohvrile, mille ta lasi tuua meie pattude eest. (1. Joh. 2:1, 2.) Need on vaid mõned viisid, kuidas me osutame Jehoovale vastuarmastust tema igikestva armastuse eest.