„Prokonsul ... hakkas ... Isandasse uskuma, sest ta oli Jehoova õpetusest hämmastunud.” (AP. T. 13:12)

1.—3. Miks polnud Jeesuse jüngritel lihtne kuulutada head sõnumit „kõigile rahvastele”?

JEESUS KRISTUS andis oma järelkäijatele väga ulatusliku ülesande. Ta ütles neile: „Minge ja õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks.” „Hea sõnum kuningriigist” pidi lõpuks saama kuulutatud „kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvastele”. (Matt. 24:14; 28:19.)

2 Jüngrid armastasid nii Jeesust kui ka head sõnumit. Siiski võisid nad mõelda, kuidas nad küll suudavad selle ülesande täita. Oli neid ju päris vähe. Nad olid inimestele õpetanud, et Jeesus on Jumala poeg, kuid nüüd oli Jeesus hukatud. Tema jüngreid peeti „koolitamata ja tavalisteks inimesteks”. (Ap. t. 4:13.) Samas pidid nad levitama sõnumit, mis oli vastuolus juudi traditsioonidega, mida tunnustatud usujuhid olid õpetanud juba sajandeid. Jeesuse jüngreid ei austatud nende endi kodumaal. Ja mis  oli üldse Iisrael võrreldes kogu vägeva Rooma impeeriumiga!

3 Pealegi oli Jeesus oma jüngreid hoiatanud, et neid hakatakse vihkama ja taga kiusama ning et mõned neist tapetakse. (Luuka 21:16, 17.) Neil tuli rinda pista reetmise, valeprohvetite ja järjest kasvava seadusetusega. (Matt. 24:10—12.) Ja kuidas oleks nad saanud viia selle sõnumi „maailma otsani”, isegi kui see oleks hästi vastu võetud? (Ap. t. 1:8.) Sellised väljakutsed võisid neid küll heidutada!

4. Mis tulemused olid Jeesuse jüngrite kuulutustööl esimesel sajandil?

4 Mistahes muremõtteid jüngritel ka polnud, kuulutasid nad innukalt head sõnumit Jeruusalemmas, Samaarias ja mujal kogu neile teada-tuntud maailmas. Hoolimata raskustest sai hea sõnum 30 aastaga „kuulutatud kogu loodu seas taeva all” ning see oli kandnud vilja ja levinud „terves maailmas”. (Kol. 1:6, 23.) Näiteks tänu apostel Pauluse sõnadele ja tegudele Küprose saarel hakkas Rooma prokonsul Sergius Paulus „Isandasse uskuma, sest ta oli Jehoova õpetusest hämmastunud”. (Loe Apostlite teod 13:6—12.)

5. a) Mida tõotas Jeesus oma jüngritele? b) Mida on öeldud esimese sajandi olude kohta?

5 Jeesuse jüngrid teadsid, et nad ei saa kuulutustööd lõpule viia omaenda jõuga. Jeesus oli öelnud, et ta on nendega ja et püha vaim aitab neid. (Matt. 28:20.) Kuningriigi kuulutamisele võisid mingil määral kaasa aidata ka tolleaegses maailmas valitsenud olud. Üks ajalooraamat teatab: „Ilmselt mitte ükski periood ajaloos poleks paremini sobinud algkirikut vastu võtma kui esimene sajand anno Domini ... Teiseks sajandiks olid kristlased ... jõudnud seisukohale, et Jumal oli maailma kristluse tulekuks ette valmistanud.” („Evangelism in the Early Church”.)

6. Mida me uurime selles ja mida järgmises artiklis?

6 Piibel ei näita, mil määral sekkus Jumal esimese sajandi sündmustesse, et panna käima laiaulatuslik kuulutustöö. Üks on aga kindel: Jehoova soovis, et hea sõnum saaks kuulutatud, ning Saatan ei suutnud seda peatada. Selles artiklis me vaatleme mõningaid asjaolusid, mis esimesel sajandil kuulutustööd hõlbustasid. Järgmises artiklis käsitleme tegureid, mis aitavad meil tänapäeval kuulutada head sõnumit kogu maailmas.

ROOMA RAHU

7. Mis oli Rooma rahu ja miks see oli tähelepanuväärne?

7 Esimese sajandi Rooma impeerium lõi kristlastele teatud mõttes soodsad olud. Näiteks valitses siis Rooma rahu (pax Romana). Tohutu Rooma impeerium tagas stabiilsuse kõigile rahvastele oma valdustes. Aeg-ajalt küll sõditi ja oli kuulda „sõnumeid sõdadest”, nagu Jeesus oli ennustanud. (Matt. 24:6.) Aastal 70 m.a.j hävitas Rooma armee Jeruusalemma ning impeeriumi piirialadel oli kokkupõrkeid. Kuid umbes kaks sajandit pärast Jeesuse aega oli Vahemere maades suhteliselt rahulik. Ühe  teatmeteose sõnul polnud „mitte kunagi inimkonna ajaloos olnud nii pikka rahuaega ja mitte kunagi hiljem pole sellist rahu kogenud nii paljud rahvad”. („The Horizon Book of Ancient Rome”.)

8. Mis kasu oli algkristlastel oma aja rahulikust õhkkonnast?

8 Kolmandal sajandil elanud teoloog Origenes kirjutas: „Kui maailmas oleks olnud tol ajal palju riike, oleks see Jeesuse õpetuse levikut takistanud, ... kuna mehi oleks kõikjalt sõjaväkke värvatud ja oma maa eest võitlema sunnitud. ... Kuidas oleks siis õpetusel, mis jutlustab rahu ja keelab isegi vaenlasele kätte maksta, olnud mingitki võimalust, kui rahvusvaheline olukord polnuks kõikjal muutunud ja Jeesuse saabumise ajal poleks valitsenud leebem vaim?” Kuningriigi kuulutajaid kiusati Rooma impeeriumis küll taga, kuid nad olid rahumeelsed ja kasutasid hästi ära tolle aja suhteliselt rahulikku õhkkonda. (Loe Roomlastele 12:18—21.)

HEAD REISIMISVÕIMALUSED

9., 10. Miks oli Jeesuse jüngritel Rooma impeeriumis suhteliselt lihtne reisida?

9 Kristlaste tegevust lihtsustas ka Rooma teedevõrgustik. Roomlastel oli tugev ja tõhus armee, et kaitsta oma territooriumi ja säilitada kontroll riigi alamate üle. Vägede kiireks ümberpaigutamiseks oli vaja häid teid ning roomlased olid osavad neid ehitama. Rooma insenerid ehitasid üle 80 000 kilomeetri teid, mis ulatusid peaaegu igasse provintsi. Teed lõikasid läbi metsade, läbisid kõrbi ja ületasid mägesid.

10 Lisaks maanteevõrgule oli roomlastel ka 27 000 kilomeetri ulatuses laevatatavaid jõgesid ja kanaleid. Rooma laevad seilasid rohkem kui 900 mereteel, mis ühendasid omavahel sadu sadamaid. Kristlased said tänu sellele reisida ringi kogu Rooma riigis. Nendel rännakutel võis kohata küll raskusi, kuid samas said apostel Paulus ja teised reisida kogu impeeriumis ilma passi, viisa ja tollidokumentideta. Kuna lindpriiks kuulutatud kurjategijad kartsid Rooma karistussüsteemi, oli sel ajal vähe teeröövleid. Merereisid olid samuti suhteliselt turvalised, sest Rooma laevastik hoidis mereteed piraatidest vabad. Kuigi Paulus elas üle mitu laevahukku ja oli korduvalt merehädas, ei näita pühakiri, et tema merereisidel oleks toimunud piraatide rünnakuid. (2. Kor. 11:25, 26.)

KREEKA KEEL

Koodeksi kasutamine tegi kirjakohtade leidmise lihtsamaks (Vaata lõiku 12)

11. Miks tarvitasid Jeesuse jüngrid kreeka keelt?

11 Kreeka ühiskeel koinee aitas kristlikes kogudustes kaasa suhtlemisele ja edendas ühtsust. Tänu Aleksander Suure vallutustele oli kreeka keel laialt levinud. Nii said jumalateenijad rääkida igasuguste inimestega ja see soodustas hea sõnumi levikut. Peale selle olid Egiptuses elavad juudid tõlkinud pühakirja heebreakeelse osa kreeka keelde. Seda Septuaginta-nimelist tõlget tunti hästi ja algkristlased kasutasid seda sageli. Kristlased kirjutasid ka ise oma kirjutisi kreeka  keeles, kuna sellel oli ulatuslik sõnavara ja rikkalik terminoloogia, mis võimaldas usuküsimusi selgitada.

12. a) Mis on koodeks ja mis eelised olid sel kirjarulli ees? b) Millal hakkasid kristlased koodeksit laialdaselt kasutama?

12 Mille abil kristlased pühakirja õpetasid? Kirjarullid olid üsna ebamugavad, kuna neid tuli muudkui edasi-tagasi kerida ning kiri oli tavaliselt vaid ühel poolel. Ainuüksi Matteuse evangeelium täitis terve kirjarulli. Siis aga võeti kasutusele raamatu eelkäija koodeks. Selle moodustasid kokkuköidetud lehed. Lehekülgi keerates oli lugejal lihtne koodeksis kirjakohti üles leida. Kuigi pole täpselt teada, millal kristlased koodeksile üle läksid, ütleb üks teos: „Koodeks oli teisel sajandil kristlaste seas nii laialt levinud, et see võeti kasutusele ilmselt juba enne aastat 100 m.a.j.” („The Birth of the Codex”.)

ROOMA ÕIGUS

13., 14. a) Mis kasu oli Paulusel Rooma kodakondsusest? b) Mis abi oli kristlastel Rooma õigusest?

13 Rooma õigus kehtis kogu impeeriumis ning Rooma kodakondsusega kaasnes palju eeliseid. Paulusel oli Rooma kodakondsusest mitmel korral kasu. Kui Paulust taheti Jeruusalemmas piitsutada, küsis ta ühelt Rooma sadakonnaülemalt: „Kas seadus lubab teil piitsaga peksta Rooma kodanikku, keda pole süüdi mõistetud?” Muidugi oli see seadusevastane. Kui Paulus ütles, et ta on sünni poolest Rooma kodanik, siis „mehed, kes pidid hakkama teda piinama ja üle kuulama, läksid kohe tema juurest ära. Kui tuhatkonnaülem sai teada, et Paulus on Rooma kodanik, lõi ta kartma, kuna ta oli tema ahelaisse pannud”. (Ap. t. 22:25—29.)

14 Pauluse kodakondsus Rooma õiguse järgi mõjutas seda, kuidas teda Filippis koheldi. (Ap. t. 16:35—40.) Efesoses viitas linnakirjutaja Rooma õigussüsteemile pärast seda, kui ta oli vaigistanud vihase rahvajõugu. (Ap. t. 19:35—41.) Kaisareas nõudis Paulus õigust kaitsta oma usku keisri ees. (Ap. t. 25:8—12.) Nii sai tänu Rooma  õigusele „head sõnumit kaitsta ja selle kuulutamist seadustada”. (Filipl. 1:7.)

JUUDI RAHVA HAJUTATUS

15. Kui laialdaselt paiknesid esimesel sajandil juudi kogukonnad?

15 Kristlaste kuulutustööd võis kergendada seegi, et juudi kogukonnad olid laiali pillutatud üle kogu Rooma impeeriumi. Sajandeid varem olid assüürlased ja hiljem babüloonlased juudid nende kodumaalt pagendanud. Juba viiendal sajandil e.m.a olid juutidel kogukonnad Pärsia impeeriumi 127 provintsis. (Ester 9:30.) Kui Jeesus oli maa peal, oli juutide kogukondi Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas, samuti Kreekas, Väike-Aasias ja Mesopotaamias. Arvestuste kohaselt oli Rooma impeeriumi 60 miljonist inimesest iga neljateistkümnes juut. Kuhu tahes juudid läksid, võtsid nad oma usu endaga kaasa. (Matt. 23:15.)

16., 17. a) Mis kasu oli juutide hajali elamisest paljudele mittejuutidele? b) Missugused juutide tavad Jeesuse jüngrid omaks võtsid?

16 Kuna juudid elasid nii hajutatult, õppisid ka paljud mittejuudid tundma pühakirja heebreakeelset osa. Nad said teada, et on olemas vaid üks tõeline Jumal ja et need, kes teda teenivad, peavad järgima kõrgeid eetika- ja moraalinorme. Lisaks oli heebrea pühakiri täis prohvetikuulutusi messia kohta. (Luuka 24:44.) Nii juudid kui ka kristlased olid seisukohal, et see pühakiri on Jumala inspireeritud Sõna. Tänu sellele leidis Paulus ühise aluse nendega, kelle süda hoidis õiguse poole. Paulusel oli tavaks käia juutide sünagoogides ja arutleda nendega pühakirja põhjal. (Loe Apostlite teod 17:1, 2.)

17 Juutidel oli kujunenud välja oma kindel jumalateenimise kord. Nad kogunesid korrapäraselt sünagoogides või vabas õhus. Nad laulsid, palvetasid ja arutasid pühakirja üle. Samasuguse tava järgi tegutseb tänapäeval ka kristlik kogudus.

JEHOOVA ABI

18., 19. a) Mis asjaolud aitasid esimesel sajandil kuulutustööd teha? b) Mida oled sa sellest artiklist õppinud Jehoova kohta?

18 Hea sõnumi kuulutamisele aitas niisiis kaasa terve rida tähelepanuväärseid asjaolusid. Rooma rahu, suhteliselt head reisimisvõimalused, ühine keel, Rooma õigus ja juutide hajutatus aitasid Jeesuse jüngritel teha Jumala antud tööd.

19 Neli sajandit varem oli kreeka filosoof Platon lasknud ühel oma kirjanduslikul tegelasel öelda: „On keeruline ülesanne teha kindlaks meie universumi valmistaja ja isa ning isegi kui me ta leiaksime, oleks võimatu rääkida temast kõigile.” Jeesus aga ütles: „Mis inimestele on võimatu, on Jumalale võimalik.” (Luuka 18:27.) Universumi looja soovib, et inimesed ta leiaksid ja teda tundma õpiksid. Lisaks ütles Jeesus oma jüngritele: „Minge ja õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks.” (Matt. 28:19.) Jumal Jehoova abiga on selle ülesande täitmine täiesti võimalik. Järgmine artikkel näitab, kuidas tehakse seda tööd meie päevil.