„Kui keegi armastab Jumalat, siis teda Jumal tunneb.” (1. KOR. 8:3)

1. Jutusta piiblilugu, mis näitab, kuidas mõned Jumala teenijad on end vale mõtteviisiga eksitanud. (Vaata pilti artikli alguses.)

ÜHEL hommikul seisis ülempreester Aaron Jehoova kogudusetelgi sissekäigu ees ja hoidis käes suitsutuspanni. Tema lähedal põletas ka Korah ühes 250 mehega suitsutusrohtu (4. Moos. 16:16—18). Esmapilgul võib jääda mulje, et kõik need mehed on Jehoova ustavad teenijad. Kuid erinevalt Aaronist, oli kõigi teiste meeste näol tegemist ülbete mässajatega, kes ihkasid preestriametit endale haarata (4. Moos. 16:1—11). Nad olid eksitanud end mõttega, et Jumalale on nende teenistus vastuvõetav. Selline tegu oli aga solvav Jehoova silmis, kes näeb inimeste südamesse ja kes nägi läbi ka nende silmakirjalikkuse (Jer. 17:10).

2. Mida Mooses ennustas ja kas tema sõnad täitusid?

2 Kõigest päev varem oli Mooses ennustanud: „Homme ilmutab Jehoova, kes on tema oma” (4. Moos. 16:5). Jehoova näitas selgelt, kes on tema silmis õiged jumalateenijad ja kes võltsid, kui tuli väljus ning „põletas [Korahi ja] need kakssada viiskümmend meest, kes olid ohverdanud suitsutusrohtu” (4. Moos. 16:35; 26:10). Samas jättis Jehoova ellu Aaroni, millest ilmnes, et Aaron on õige preester ja tõeline  jumalakummardaja. (Loe 1. Korintlastele 8:3.)

3. a) Milline olukord kerkis Pauluse päevil? b) Milles võisid kristlased kindlad olla?

3 Sarnane olukord kerkis umbes 1500 aastat hiljem Pauluse päevil. Tollal leidus samuti neid, kes pidasid end kristlasteks ja käisid kogudusega läbi, kuid kes olid võtnud omaks valeõpetused. Pealiskaudsete kõrvalseisjate silmis ei pruukinud ärataganejad teistest koguduseliikmetest millegi poolest erineda. Kuid ärataganejad kujutasid ustavatele kristlastele tõsist ohtu. Need hundid lambanahas hakkasid mõningate usku õõnestama (2. Tim. 2:16—18). Jehoova aga pole mingi suvaline kõrvalseisja ja Paulusele oli see tõsiasi hästi teada. Ta oli kursis sellega, mida Jehoova oli sajandeid varem mässulise Korahi ja tema toetajatega ette võtnud. Uurime nüüd selle loo valguses lähemalt ühte huvitavat piiblisalmi ja seda, mida me sellest õppida võime.

„MINA OLEN JEHOOVA, MINA EI MUUTU”

4. Milles oli Paulus veendunud ja milliste sõnadega ta oma veendumust Timoteosele väljendas?

4 Paulus oli kindel, et Jehoova näeb läbi selle, kui keegi teda silmakirjaks teenib, samuti oli ta veendunud, et Jehoova tunneb neid, kes talle kuuletuvad. Pauluse kindlat usku sellesse on näha tema sõnadest, mis ta Timoteosele Jumala vaimu juhatusel kirjutas. Pärast seda, kui ta oli rääkinud, millist vaimset kahju olid ärataganejad mõningatele koguduses juba põhjustanud, märkis ta: „Ometi seisab Jumala rajatud tugev vundament kindlana ja sellel on pitser „Jehoova tunneb neid, kes talle kuuluvad” ja „Igaüks, kes nimetab Jehoova nime, loobugu ülekohtust”” (2. Tim. 2:18, 19).

5., 6. a) Mida tähelepanuväärset on Pauluse kasutatud väljendis „Jumala rajatud tugev vundament”? b) Millist mõju Pauluse sõnad Timoteosele tõenäoliselt avaldasid?

5 Miks pakub Pauluse sõnavalik selles piiblisalmis meile huvi? Kuna see on ainus kord, kus Piibel kasutab sõnu „Jumala rajatud tugev vundament”. Piiblis on sõna „vundament” („alusmüür”) kasutatud eri nähtuste kohta, sealhulgas sõnasõnalise Jeruusalemma kui muistse Iisraeli pealinna kohta (Laul 87:1, 2). Ka Jeesuse rolli Jehoova eesmärgi täitumises on võrreldud vundamendi ja nurgakiviga (1. Kor. 3:11; 1. Peetr. 2:6). Mida Paulus silmas pidas, kui ta kasutas väljendit „Jumala rajatud tugev vundament”?

6 Paulus mainib neid sõnu samas kontekstis, kus ta tsiteerib Moosese sõnu Korahile ja tolle toetajatele. Need sõnad on kirjas 4. Moosese 16:5. Arvatavasti viitas Paulus Moosese päevil asetleidnud sündmustele, et Timoteost kinnitada ning talle meelde tuletada, et Jehoova näeb mässuliste inimeste tegusid ja paljastab need. Nii nagu Korah ei suutnud sajandeid varem Jehoova eesmärki nurjata, ei suutnud seda ka esimesel sajandil kogudusse poetunud ärataganejad. Paulus ei selgitanud, mida ta sõnadega „Jumala rajatud tugev vundament” täpselt mõtles, ent ta sõnad aitasid Timoteosel veel kindlamalt Jumalale loota.

7. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova tegutseb alati õiglaselt ja ustavalt?

7 Jehoova ülevad põhimõtted on muutumatud. Näiteks öeldakse Laulus 33:11: „Jehoova nõu püsib igavesti, tema südame mõtted põlvest põlve!” Teised kirjakohad räägivad Jehoova valitsemisest, truust armastusest, õiglusest ja ustavusest kui millestki, mis kestvad igavesti (2. Moos. 15:18; Laul 106:1; 112:9; 117:2).  Malakia 3:6 (UM) ütleb: „Mina olen Jehoova, mina ei muutu.” Kirjakohas Jaakobuse 1:17 on mõte, et Jehoova pole muutlik nagu vari.

PITSER, MIS KINNITAB USKU JEHOOVASSE

8., 9. Mida õpetlikku me võime leida Pauluse näitest seoses pitseriga?

8 Pauluse kasutatud sõnapilt kirjakohas 2. Timoteosele 2:19 kujutab vundamenti, millel on sõnum — justkui pitser. Muistsel ajal polnud see sugugi tavatu, et maja vundamendile oli midagi graveeritud, näiteks võis seal olla kirjas maja ehitaja või omaniku nimi. Paulus oli esimene piiblikirjutaja, kes sellisele tavale viitas. * „Jumala rajatud tugeval vundamendil” on kaks sõnumit: „Jehoova tunneb neid, kes talle kuuluvad” ja „Igaüks, kes nimetab Jehoova nime, loobugu ülekohtust”. See toob meelde sõnad, mis on kirjas 4. Moosese 16:5 (loe).

9 Mida me võime õppida Pauluse sõnapildist seoses pitseriga? Jehoova väärtused ja põhimõtted tuginevad kahele põhitõele: 1) Jehoova armastab neid, kes on talle ustavad, ja 2) Jehoova vihkab ülekohut. Kuidas on see õppetund seotud olukorraga, kus koguduses olid saanud ilmsiks ärataganejad?

10. Kuidas mõjutasid ärataganejad ustavaid kristlasi Pauluse päevil?

10 Võib arvata, et Timoteost ja teisi Jumalale ustavaid kristlasi häirisid nende keskel tegutsevate ärataganejate teod. Mõned kristlased võisid murda pead, miks küll sellistel inimestel lubatakse kogudusse jääda. Samuti võisid nad mõelda sellele, kas Jehoova ikka teeb vahet nende vahel, kes on otsustanud talle ustavaks jääda, ja nende vahel, kes on temast ära taganenud ja teda silmakirjaks teenivad (Ap. t. 20:29, 30).

Timoteos ei lasknud end mõjutada sellistest inimestest, kes ilmutasid ärataganejatele omast mõtteviisi (Vaata lõike 10—12)

11., 12. Miks võib väita, et Pauluse kiri tugevdas Timoteose usku?

11 Pauluse kiri kahtlemata tugevdas Timoteose usku, tuletades talle meelde sündmust, kui Jumal kinnitas ustava Aaroni õigust tegutseda ülempreestrina, samal ajal kui ta silmakirjaliku Korahi ühes tema kaaslastega paljastas, hülgas ja surmas. Paulus ütles, et kuigi koguduses oli võltskristlasi, tundis  Jehoova ära omad, justnagu ta oli need ära tundnud Moosese päevil.

12 Jehoova ei muutu kunagi. Ta on väga usaldusväärne. Ta vihkab ebaõiglust ja karistab omal ajal mittekahetsevaid patustajaid. Timoteos oli üks neist, kelle kohta võis tollal öelda, et ta „nimetab Jehoova nime”. Seepärast tuletas Paulus talle meelde kohustust võidelda võltskristlaste halva mõju vastu. *

TÕELINE JUMALATEENISTUS POLE EALES ASJATU

13. Milles me võime kindlad olla?

13 Meiegi võime Pauluse sõnadest jõudu ammutada. On nii julgustav, et Jehoovale on meie ustavus hästi teada. Kuid ta ei võta seda lihtsalt teadmiseks. Ta on isiklikult huvitatud kõigist, kes talle kuuluvad. Piibel ütleb: „Jehoova silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole” (2. Ajar. 16:9). Niisiis võime olla täiesti kindlad, et kõik see, mida me Jehoova heaks puhtast südamest teeme, pole eales asjatu (1. Tim. 1:5; 1. Kor. 15:58).

14. Milline jumalateenistus on Jehoova silmis jäle?

14 Samas on nii kainestav teada, et Jehoova ei salli seda, kui teda silmakirjaks teenitakse. Kui tema „silmad uitavad kogu maal”, märkab ta ka neid, kelle süda ei hoia tema poole. „Jehoova jälestab salalikku,” öeldakse piiblisalmis Õpetussõnad 3:32 (UM). Salalik inimene võib teised oma käitumisega ära petta, kuid mitte Jehoovat. Ta võib küll mõnda aega teisi eksitada, kuid Jehoova, kes on kõikvõimas ja õiglane, kinnitab meile, et inimesel, kes oma üleastumisi varjab, ei lähe hästi. (Õpet. 28:13; loe 1. Timoteosele 5:24; Heebrealastele 4:13.)

15. Millest meil tuleks hoiduda ja miks?

15 Muidugi teenib enamik tõsikristlasi Jehoovat siira südamega. Väga harvad on juhtumid, kui keegi lakkab seda tegemast. Ent, kui ärataganemist esines Moosese päevil ja algkristlikus koguduses, võib seda ette tulla ka tänapäeval (2. Tim. 3:1, 5). Kas me peaksime siis oma kaaskristlasi umbusaldama ja nende ustavust Jehoovale kahtluse alla seadma? Mitte mingil juhul! Oleks väga vale alusetult oma venda või õde kahtlustada. (Loe Roomlastele 14:10—12; 1. Korintlastele 13:7.) Kui seaksime teiste koguduseliikmete ustavuse kahtluse alla, kahjustaksime tegelikult iseendi vaimsust.

16. a) Mida me saame teha, et me südames ei võtaks võimust silmakirjalikkus? b) Mida me võime õppida kastis „ Kontrollige pidevalt, . . . uurige pidevalt . . . ” toodud mõtetest?

16 Iga kristlane peaks uurima läbi omaenda teod (Gal. 6:4). Kuna me oleme patused, on alati olemas oht, et võtame tahtmatult omaks mõne väära hoiaku (Heebr. 3:12, 13). Seepärast tuleks meil aeg-ajalt ennast läbi uurida ja mõelda sellele, kas teenime Jehoovat puhastel ajenditel. Võiksime endalt küsida: „Kas ma teenin Jehoovat armastusest ja soovist alluda talle kui kõrgeimale valitsejale? Või kas mu silme ees on peamiselt õnnistused, mis meid tulevases paradiisis ees ootavad?” (Ilm. 4:11.) Kahtlemata tasub meil kõigil mõelda, miks me midagi teeme, ning juurida oma südamest välja iga väiksemgi silmakirjalikkuse alge.

USTAVUS TEEB ÕNNELIKUKS

17., 18. Miks teenida Jehoovat siira südamega?

17 Jehoova õnnistab meid rohkelt, kui püüame teda siira südamega teenida.  „Õnnis on inimene, kellele Jehoova pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust!” ütles laulik (Laul 32:2). Kristlased, kes juurivad oma südamest välja igasuguse silmakirjalikkuse, on juba praegu õnnelikumad, ning tulevikus ootab neid ees täiuslik õnn.

18 Väga lähedal on aeg, kui Jehoova paljastab kõik sellised inimesed, kes teevad kurja või elavad kaksikelu. Siis võib selgelt näha „vahet õige ja õela vahel, selle vahel, kes teenib Jumalat, ja selle vahel, kes teda ei teeni” (Mal. 3:18). Seni aga on lohutav teada, et „Jehoova silmad on õigete peal ja tema kõrvad nende anumiste poole” (1. Peetr. 3:12).

^ lõik 8 Piiblisalm Ilmutuse 21:14, mis on kirjutatud mitu aastakümmet pärast Pauluse kahte kirja Timoteosele, mainib 12 aluskivi, mille peal on kaheteistkümne apostli nimed.

^ lõik 12 Järgmine artikkel käsitleb seda, kuidas meie võime jäljendada Jehoovat ja loobuda ülekohtust.