Miks olid esimese sajandi juudid „täis ootust” Messia tuleku suhtes?

Ristija Johannese päevil olid inimesed „täis ootust ja kõik arutlesid oma südames seoses Johannesega: „Võib-olla tema ongi Kristus?”” (Luuka 3:15). Miks ootasid juudid sel ajal Messia saabumist? Selleks oli mitu põhjust.

Kui Jeesus oli sündinud, ilmus Jehoova ingel karjastele, kes Petlemma lähistel väljadel oma karju hoidsid. Ingel kuulutas: „Teile sündis täna Taaveti linnas Päästja, kes on Isand Kristus” (Luuka 2:8—11). Pärast seda ühinesid selle ingliga „taevased väehulgad, kes kiitsid Jumalat ja ütlesid *: „Au olgu Jumalale ülal kõrgustes ja rahu maa peal inimeste seas, keda ta heaks kiidab!”” (Luuka 2:13, 14).

Kahtlemata avaldas kuuldud teadaanne neile alandlikele karjastele suurt mõju. Nad asusid jalamaid Petlemma poole teele. Kui nad leidsid Joosepi, Maarja ja pisikese Jeesuse, „andsid nad teada, mida neile selle väikse lapse kohta oli räägitud”. Tulemuseks oli see, et „kõik, kes kuulsid, imestasid selle üle, mida karjased neile rääkisid” (Luuka 2:17, 18). Sõnad „kõik, kes kuulsid” näitavad, et karjased andsid kuuldust teada rohkematele kui vaid Joosepile ja Maarjale. Seejärel läksid karjased tagasi, „ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud, just nagu neile oli räägitud” (Luuka 2:20). Need karjased ei hoidnud enda teada häid uudiseid, mida nad Kristuse kohta kuulnud olid.

Kui Maarja tõi oma esmasündinud poja Jeruusalemma, et viia ta Jehoova ette, nagu Moosese seadus nõudis, siis naisprohvet Hanna „hakkas Jumalat tänama ning kõnelema sellest lapsest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma vabastust”. (Luuka 2:36—38; 2. Moos. 13:12.) Seega levis uudis Messia ilmumisest üha edasi.

Mõni aeg hiljem „tulid astroloogid idast Jeruusalemma ja ütlesid: „Kus on see juutide kuningas, kes on sündinud? Sest me nägime tema tähte, kui olime idas, ja oleme tulnud talle austust avaldama”” (Matt. 2:1, 2). Seda kuuldes „sattus kuningas Herodes ärevusse ja kogu Jeruusalemm koos temaga. Ja kui ta oli kõik rahva peapreestrid ja kirjatundjad kokku kutsunud, hakkas ta neilt uurima, kus Kristus pidi sündima.” (Matt. 2:3, 4.) Niisiis  sai suur hulk inimesi teada, et tulevane Messias on sündinud. *

Eespool tsiteeritud Luuka 3:15 näitab, et osa juute arutles, kas Ristija Johannes mitte polegi Kristus. Ent Johannes kummutas selle arusaama, öeldes: „Kes tuleb pärast mind, on minust vägevam, kelle sandaalegi ma pole väärt jalast võtma. Tema ristib teid püha vaimu ja tulega” (Matt. 3:11). Need Johannese tagasihoidlikud sõnad tõenäoliselt kasvatasid inimestes Messia tuleku ootust veelgi.

Kas esimese sajandi juudid olid arvutanud Messia saabumise aja välja 70 aastanädalat puudutava prohvetiennustuse põhjal, mis on kirjas tekstis Taaniel 9:24—27? Kuigi seda võimalust ei saa välistada, ei saa seda ka kinnitada. Tõsiasi on see, et Jeesuse päevil tõlgendati eeltoodud ennustust väga erinevalt ja vastuoluliselt ning ükski tollane teooria ei lähe kokku meie praeguse arusaamaga. *

Esseenid (arvatavasti ühiskonnast eraldunud judaistlik usulahk) õpetasid, et 490 aastase perioodi lõpu poole ilmub kaks Messiat, ent me ei saa olla kindlad, et nad tuginesid oma arvutustes Taanieli ennustusele. Isegi kui nad seda tegid, on vähe tõenäoline, et juudi ühiskonda oleks mõjutanud nii erakliku rühmituse ajaarvestus.

Mõned 2. sajandil m.a.j elanud juudid uskusid, et 70 aastanädalat käivad ajavahemiku kohta, mis kestis esimese templi hävitamisest aastal 607 e.m.a kuni teise templi hävitamiseni aastal 70 m.a.j. Teised aga seostasid selle ennustuse täitumise Makabeide ajaga 2. sajandil e.m.a. Seega puudus üksmeel selles, millise ajavahemiku kohta käib ennustus 70 aastanädalast.

Oleks loogiline arvata, et kui seda ennustust oleks 1. sajandil õigesti mõistetud, siis oleksid apostlid ja teised 1. sajandi kristlased viidanud sellele kui tõendile, et Jeesus Kristus tuli tõotatud Messiana just õigel ajal. Kuid miski ei kinnita, et varased kristlased oleksid seda teinud.

On veel üks oluline tegur. Evangeeliumikirjutajad juhtisid sageli tähelepanu sellele, kuidas Piibli heebreakeelse osa ennustused Jeesus Kristuse puhul täitusid (Matt. 1:22, 23; 2:13—15; 4:13—16). Kuid mitte ükski neist kirjutajatest ei seostanud Jeesuse tulemist maa peale ennustusega 70 aastanädalast.

Niisiis, meil pole tõendeid, et Jeesuse päevil oleksid inimesed õigesti aru saanud prohvetiennustusest 70 aastanädala kohta. Siiski on evangeeliumites ülestähendusi, mis aitavad mõista, miks olid inimesed tol ajal „täis ootust” Messia tuleku suhtes.

^ lõik 4 Piibel ei ütle, et inglid oleksid pärast Jeesuse sündi laulnud.

^ lõik 7 Võib tekkida küsimus, kuidas oskasid astroloogid seostada „tähe” ilmumist idas „juutide kuninga” sünniga. On võimalik, et nad kuulsid Jeesuse sünnist ajal, kui nad rändasid tähe järel läbi Iisraeli.

^ lõik 9 Meie praegune arusaam 70 aastanädala kohta käiva prohvetiennustuse täitumisest on toodud raamatu „Pane tähele Taanieli prohvetikuulutust!” 11. peatükis.