„Siis seame tema vastu seitse karjast ja kaheksa inimeste juhti.” (MIIKA 5:4)

1. Miks oli Süüria ja Iisraeli plaan määratud nurjumisele?

MILLALGI ajavahemikul 762 kuni 759 e.m.a kuulutasid Iisraeli ja Süüria kuningas Juuda kuningriigile sõja. Mis oli nende eesmärk? Tungida Jeruusalemma, tõugata troonilt kuningas Ahas ja seada valitsema keegi teine, kes ei pruukinud olla kuningas Taaveti järeltulija (Jes. 7:5, 6). Kuid Iisraeli kuningas oleks pidanud teadma, et see plaan on määratud nurjumisele. Jehoova oli kinnitanud, et tema troonil valitseb alaliselt Taaveti järeltulija, ja Jumala sõna täitub alati (Joosua 23:14; 2. Saam. 7:16).

2.—4. Selgita, kuidas täitus ennustus kirjakohas Jesaja 7:14, 16 a) 8. sajandil e.m.a b) 1. sajandil m.a.j.

2 Algul tundus, et Süüria ja Iisrael võidavad selle sõja. Ainuüksi ühes lahingus kaotas Ahas 120 000 vaprat võitlejat. Tapeti ka kuningapoeg Maaseja (2. Ajar. 28:6, 7). Kuid Jehoova jälgis asjade käiku. Ta ei unustanud oma tõotust Taavetile, niisiis saatis ta prohvet Jesaja teatama üht väga julgustavat sõnumit.

3 Jesaja ütles: „Ennäe, neitsi saab käima peale ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel! . . . enne kui poeglaps mõistab põlata halba ja valida head, on see mahajäetud maa, mille kahe kuninga [Süüria ja Iisraeli] ees sa tunned hirmu!” (Jes. 7:14, 16). Sageli on selle ennustuse esimest osa õigustatult seostatud Messia sünniga (Matt. 1:23). Ent kuna need „kaks kuningat” 1. sajandil m.a.j Juudat enam ei ohustanud, siis pidi prohvetiennustus Immaanuelist algselt täituma Jesaja päevil.

 4 Varsti pärast Jesaja tähelepanuväärset teadaannet jäi tema naine lapseootele ja sünnitas talle poja, kellele pandi nimeks Maher-Saalal-Haas-Bas. On võimalik, et see laps oligi Immaanuel, kellest Jesaja ennustus rääkis. * Piibli aegadel võidi lapsele panna sündides üks nimi, võib-olla seoses mingi erilise sündmusega, kuid tema vanemad ja sugulased võisid kutsuda teda hiljem teise nimega (2. Saam. 12:24, 25). Pole mingeid tõendeid, et Jeesust oleks kutsutud nimega Immaanuel. (Loe Jesaja 7:14; 8:3, 4.)

5. Millise rumala otsuse tegi kuningas Ahas?

5 Samal ajal kui Iisrael ja Süüria olid võtnud sihikule Juuda, olid ka ühel teisel sõjakal rahval selle piirkonnaga omad kavatsused. See oli tõusev maailmavõim Assüüria. Nagu nähtub tekstist Jesaja 8:3, 4, pidi Assur ehk Assüüria enne lõunapoolse Juuda kuningriigi ründamist röövima „Damaskuse varanduse” ja „Samaaria saagi”. Selle asemel et usaldada Jesaja kaudu öeldud Jumala sõna, sõlmis ustavusetu Ahas hukatusliku liidu Assüüriaga, mille tagajärjel sattus Juuda lõpuks Assüüria rõhumise alla (2. Kun. 16:7—10). Milliseks pettumuseks Ahas Juuda karjasena küll oli! Kui meil tuleb langetada tähtis otsus, siis kas usaldame Jumalat või inimesi? (Õpet. 3:5, 6.)

UUS KARJANE VALIB TEISE TEE

6. Kirjelda Ahase ja Hiskija valitsuse erinevusi.

6 Ahas suri aastal 746 e.m.a ja tema poeg Hiskija päris nii majanduslikult kui ka vaimselt laostunud Juuda kuningriigi. Mis oli sellele noorele kuningale kõige tähtsam, kui ta oli troonile asunud? Kas hoolitseda Juuda kehvas seisus oleva majanduse eest? Ei. Hiskija oli vaimne mees ja seega oma rahvale just õige karjane. Tema esmasteks tegudeks olid taastada puhas jumalateenimine ja selle tõrksa rahva purunenud suhted Jehoovaga. Kui ta mõistis, mida Jumal temalt ootas, tegutses ta otsustavalt. Kui hea eeskuju meile! (2. Ajar. 29:1—19.)

7. Miks oli leviitidele oluline uue kuninga kinnitus, et ta toetab neid?

7 Puhta jumalateenimise taastamises oli vastutusrikas roll leviitidel. Seepärast kutsus Hiskija nad kokku ja kinnitas neile, et toetab neid. Kujuta ette sel kokkusaamisel olnud ustavaid leviite, kelle silmadesse valgusid rõõmupisarad, kui nad kuulsid oma kuningat teatamas: „Jehoova on teid valinud seisma tema ees, teda teenima” (2. Ajar. 29:11). Jah, leviitidel oli täielik volitus aidata inimestel teenida tõelist Jumalat.

8. Mida Hiskija veel tegi, et rahva vaimsust taastada, ja milline oli tulemus?

8 Hiskija kutsus kõik juudalased ja iisraellased suurejoonelisele paasapüha tähistamisele, millele järgnes seitsmepäevane hapnemata leibade püha. Rahvale tõi see püha nii suurt rõõmu, et seda peeti veel seitse päeva. Piibel teatab: „Jeruusalemmas oli rõõm suur, sest Iisraeli kuninga Saalomoni, Taaveti poja päevist saadik ei olnud midagi niisugust Jeruusalemmas sündinud” (2. Ajar. 30:25, 26). See vaimne pidu andis rahvale tõepoolest palju indu. Tekstist 2. Ajaraamat 31:1 võib lugeda: „Kui see kõik oli lõpetatud, siis . . . nad purustasid ebaususambad, raiusid  katki viljakustulbad ja kiskusid maha ohvrikünkad ja altarid” (2. Ajar. 31:1). Niisiis asus Juuda võimsasti tegutsema, et pöörduda tagasi Jehoova juurde. Kui pidada silmas, mis ootas ees, oli selline vaimne puhastustöö väga tähtis.

KUNINGAS VALMISTUB HÄDAAJAKS

9. a) Miks Iisraeli plaanid nurjusid? b) Milline edu Sanheribi esialgu Juudas saatis?

9 Kooskõlas Jesaja sõnadega vallutas Assüüria põhjapoolse Iisraeli kuningriigi ja viis vangi selle elanikud, nurjates nii Iisraeli kavatsuse anastada Taaveti troon. Kuid mida tegi Assüüria edasi? Assüüria võttis järgmiseks sihikule Juuda. „Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja vallutas need.” Sanherib vallutas ühtekokku 46 Juuda linna. Kujuta ette, kuidas sina oleksid end sel ajal Jeruusalemmas elades tundnud. Võimas Assüüria armee aina lähenes ja vallutas oma teel ühe Juuda linna teise järel (2. Kun. 18:13).

10. Miks võis ennustus tekstis Miika 5:4, 5 Hiskijale jõudu anda?

10 Muidugi oli Hiskija teadlik lähenevast ohust, kuid selle asemel, et oma ärataganejast isa Ahase eeskujul meeleheitlikult mõne teise rahva abi otsida, usaldas Hiskija Jehoovat (2. Ajar. 28:20, 21). Ta võis teada, mida tema kaasaegne prohvet Miika oli ennustanud seoses Assüüriaga: „Kui Assur tuleb meie maale . . . , siis seame tema vastu seitse karjast ja kaheksa inimeste juhti! Nemad karjatavad mõõgaga Assuri maad” (Miika 5:4, 5). Need Jumala inspireeritud sõnad andsid kahtlemata Hiskijale jõudu, kuna need näitasid, et üks ebatavaline sõjavägi saadetakse Assüüria vastu ja lõpuks lüüakse see vaenulik kallaletungija puruks.

11. Millal leiab aset seitsme karjase ja kaheksa juhi kohta käiva ennustuse peamine täitumine?

11 Seitsme karjase ja kaheksa juhi kohta käiva ennustuse peamine täitumine pidi aset leidma kaua aega pärast seda, kui sündis Jeesus, kes pidi saama  „valitsejaks Iisraelis ja kelle põlvnemine on muistseist päevist”. (Loe Miika 4:14; 5:1.) See toimub siis, kui Jehoova rahvast ohustab nüüdisaja „Assüüria”. Millised jõud koondab Jehoova oma valitseva Poja kaudu selle hirmuäratava vaenlase vastu? Seda näeme artikli lõpupoole. Kuid esmalt arutagem, mida me võime õppida Hiskija tegudest, kui Assüüria ründas Juudat.

HISKIJA TEGUTSEB TARGALT

12. Mida võttis Hiskija koos teiste vaprate meestega ette, et kaitsta Jumala rahvast?

12 Jehoova on alati valmis aitama meid selles, mida me ise ei suuda teha. Siiski ootab ta, et ka meie teeksime oma osa. Hiskija „pidas nõu oma vürstide ja võitlejatega” ning nad tegid koos otsuse „veeallikate sulgemiseks, mis olid väljaspool linna . . . Siis ta kindlustas ennast ja ehitas üles kõik mahakistud müüriosad, püstitas tornid ja väljapoole veel teise müüri . . . ja valmistas palju viskodasid ja kilpe” (2. Ajar. 32:3—5). Et kaitsta ja karjatada oma rahvast, kasutas Jehoova tervet hulka vapraid mehi: Hiskijat, vürste ehk rahva juhte ja ustavaid prohveteid.

13. Mis oli Hiskija tegudest kõige tähtsam, et valmistada rahvast ette tulevaseks rünnakuks? Selgita.

13 See, mida Hiskija järgmisena tegi, oli veelgi tähtsam kui veeallikate sulgemine või linnamüüride kindlustamine. Hooliva karjasena kogus ta rahva kokku ja kinnitas neid sõnadega: „Ärge kartke ja ärge kohkuge Assuri kuninga ees . . . Sest see, kes on meiega, on suurem kui see, kes on temaga! Temaga on lihane käsivars, aga meiega on Jehoova, meie Jumal meid aitamas ja meie võitlusi võitlemas!” Kui uskutugevdav meeldetuletus — Jehoova võitleb oma rahva eest! Seda kuuldes „rahvas toetus Juuda kuninga Hiskija sõnadele”. Pane tähele, et just „Hiskija sõnad” olid need, mis rahvast julgustasid. Hiskija, rahva juhid ja teised vaprad mehed, sealhulgas prohvetid Miika ja Jesaja, osutusid tublideks karjasteks, justnagu Jehoova oli ennustanud. (2. Ajar. 32:7, 8; loe Miika 5:4, 5.)

Hiskija sõnad julgustasid rahvast (Vaata lõike 12, 13)

14. Mida tegi ülemjoogikallaja ja kuidas rahvas reageeris?

14 Assüüria kuningas asus laagrisse Jeruusalemmast edela poole Laakisesse. Sealt läkitas ta kolm saadikut sõnumiga, et linn alistuks. Üks saadik, ülemjoogikallaja, kasutas rahva mõjutamiseks erinevaid taktikaid. Rääkides heebrea keeles, õhutas ta rahvast hülgama oma kuningat ja alistuma Assüüriale ning tõotas neile valelikult, et nad saavad ümber asuda maale, kus neid ootab hea elu. (Loe 2. Kuningate 18:31, 32.) Seejärel väitis ülemjoogikallaja, et nii nagu teiste rahvaste jumalad pole suutnud kaitsta oma teenijaid, ei suuda ka Jehoova päästa juute Assüüria haardest. Kuid rahvas tegi targasti ega vastanud sellele salakavalale propagandale. Samamoodi toimivad Jehoova teenijad sageli ka tänapäeval. (Loe 2. Kuningate 18:35, 36.)

15. Mida pidid tegema Jeruusalemma elanikud ja mil viisil päästis Jehoova selle linna?

15 Mõistagi oli Hiskija ärevil, kuid ta ei otsinud abi mõnelt teiselt rahvalt, vaid hoopis prohvet Jesajalt. Jesaja ütles Hiskijale: „Sellesse linna ta [Sanherib] ei tule ja ta ei ammu siia nooli” (2. Kun. 19:32). Kõik, mida Jeruusalemma elanikelt oodati, oli see, et nad oleksid vaprad ega annaks alla.  Jehoova pidi võitlema Juuda eest ja seda ta ka tegi. „Sel ööl sündis, et Jehoova ingel läks välja ning lõi maha Assuri leeris sada kaheksakümmend viis tuhat” (2. Kun. 19:35). Juuda ei pääsenud mitte seeläbi, et Hiskija sulges veeallikad ja kindlustas müüre, vaid Jehoova abil.

ÕPETUS MEILE

16. Kes on tänapäeval a) Jeruusalemma elanikud b) Assüüria c) „seitse karjast ja kaheksa inimeste juhti”?

16 Seitsme karjase ja kaheksa juhi kohta käiva ennustuse peamine täitumine toimub meie päevil. Muistse Jeruusalemma elanikke ründas Assüüria. Lähitulevikus ründab pealtnäha kaitsetut Jehoova rahvast nüüdisaja „Assüüria”, kelle kavatsus on see hävitada. Lisaks sellele rünnakule räägib Pühakiri ka „Maagoogi maalt” tuleva Googi, „Põhja kuninga” ning „maa kuningate” rünnakust (Hes. 38:2, 10—13; Taan. 11:40, 44, 45; Ilm. 17:14; 19:19). Kas need on erinevad rünnakud? Mitte tingimata. Piibel võib viidata samale rünnakule erinevate väljendite abil. Milline salarelv on Miika prohvetiennustuse järgi Jehooval varuks selle julma vaenlase, nüüdisaja „Assüüria” vastu? Väga ebaharilik — „seitse karjast ja kaheksa inimeste juhti” (Miika 5:4). Karjased ja juhid selles ebatavalises sõjaväes on kogudusevanemad (1. Peetr. 5:2). Praegu on Jehoova seadnud ametisse arvukalt vaimseid mehi, kes karjatavad tema kalleid lambaid ja aitavad neil olla tugevad, valmis nüüdisaja „Assüüria” rünnakuks. * Miika ennustus ütleb, et nad „karjatavad mõõgaga Assuri maad” (Miika 5:5). Nende „sõjapidamise relvade” hulgas on „vaimumõõk”, Jumala Sõna (2. Kor. 10:4; Efesl. 6:17).

17. Mis on need neli olulist mõtet, mida kogudusevanemad saavad äsjakäsitletud loost õppida?

17 Kogudusevanemad, kes seda artiklit loevad, saavad käsitletud loost mõndagi olulist õppida. 1) Parim, mida vanemad „Assüüria” rünnakuks valmistumiseks saavad ette võtta, on tugevdada usku Jumalasse ja aidata oma õdedel-vendadel teha sedasama. 2) Kui „Assüüria” ründab, tuleb vanematel olla täielikult veendunud selles, et Jehoova päästab meid. 3) Sel ajal võivad Jehoova organisatsioonilt tulevad elupäästvad juhendid tunduda inimese seisukohast ebapraktilised. Igaüks meist peab olema valmis järgima mistahes juhendit, ükskõik, kas see tundub inimlikust vaatepunktist mõistlik või mitte. 4) Praegu on aeg muuta oma suhtumist kõigil, kes on ehk pannud oma lootuse ilmalikule haridusele, ainelisele varale või inimorganisatsioonidele. Kogudusevanemad peavad olema valmis aitama kõiki, kelle usk on löönud kõikuma.

18. Kuidas võib käsitletud loo üle mõtisklemine meid tulevikus aidata?

18 Tuleb aeg, kui praegusaja jumalateenijad tunduvad olevat sama kaitsetus olukorras kui Jeruusalemmas lõksus olnud juudid Hiskija päevil. Sel ajal saame ammutada jõudu Hiskija sõnadest. Pidagem meeles, et meie vaenlasega on „lihane käsivars, aga meiega on Jehoova, meie Jumal meid aitamas ja meie võitlusi võitlemas”! (2. Ajar. 32:8.)

^ lõik 4 Tekstis Jesaja 7:14 olev heebrea sõna, mis on tõlgitud vastega „neitsi”, võib käia ka abielunaise kohta. Seega võib seda sõna kasutada nii Jesaja naise kui ka juudi neitsi Maarja kohta.

^ lõik 16 Arv seitse sümboliseerib Pühakirjas tihti täielikkust. Arvuga kaheksa, mis on seitsmest ühe võrra suurem, väljendatakse mõnikord küllust.