„Ärge olge loiud oma tegemistes. . . . Orjake Jehoovat.” (ROOML. 12:11)

1. Mille poolest erineb kirjakohas Roomlastele 12:11 mainitud orjus sellest, mida üldiselt peetakse orjuseks?

KRISTLIK orjus erineb märkimisväärselt sellest, mida üldiselt peetakse orjuseks. Sõna „ori” manab paljude silme ette pildi kellestki, kelle üle julmalt võimutsetakse ning keda rõhutakse ja ebaõiglaselt koheldakse. Ent Jumala Sõna räägib orjusest, mille puhul orjad teenivad meeleldi armastavat Isandat. Kui apostel Paulus ütles esimese sajandi kristlastele: „Orjake Jehoovat”, innustas ta neid Jumalat teenima ajendatuna armastusest (Rooml. 12:11). Mida selline orjus hõlmab? Mida meil tuleks teha, et me ei satuks Saatana ja tema maailma orjusesse? Ja milliseid õnnistusi me võime kogeda, kui oleme Jehoova ustavad orjad?

„MA ARMASTAN OMA ISANDAT”

2. a) Miks võis ori vana aja Iisraelis loobuda võimalusest saada vabaks? b) Miks väärib tähelepanu see, et teenistusvalmi orja kõrv torgati läbi?

2 Seaduskogust, mille Jumal andis Iisraeli rahvale, saame teada, mil viisil meil tuleks Jehoovat orjata. Heebrea ori pidi vabastatama seitsmendal teenistusaastal (2. Moos. 21:2). Ent selleks puhuks, kui ori tõesti armastas oma isandat ja soovis jääda tema teenistusse, oli Jehoova seaduses ette näinud midagi märkimisväärset. Isand pidi panema orja seisma vastu ust või uksepiita ja torkama tema kõrva naaskliga läbi (2. Moos. 21:5, 6). See, et selle protseduuriga oli seotud kõrv, ei ole juhuslik. Heebrea keeles väljendatakse kuulekuse mõtet tavaliselt sõnaga, mis viitab kuulmisele ja kuulamisele. Teenistusvalmis ori tahtis oma isandat edasi teenida ja talle kuuletuda. See aitab mõista, mida tähendab meie pühendumine Jehoovale: me kuuletume talle meeleldi armastusest tema vastu.

3. Mis on Jumalale pühendumise ajendiks?

3 Kui lasime end ristida, olime juba otsustanud  teenida Jehoovat, olla tema orjad. Me pühendusime Jehoovale, kuna soovisime talle kuuletuda ja täita tema tahet. Keegi ei sundinud meid selleks. Ka noored lähevad ristimisele sellepärast, et nad on isiklikult pühendunud Jehoovale, mitte soovist oma vanematele meele järele olla. Meie pühendumise ajendiks on armastus oma taevase isanda Jehoova vastu. „Armastus Jumala vastu tähendab seda, et me peame kinni tema käskudest,” kirjutas Johannes (1. Joh. 5:3).

VABAD, KUID OMETI ORJAD

4. Mida on tarvis selleks, et olla „õiguse orjad”?

4 Me oleme Jehoovale väga tänulikud, et saame teda teenida tema orjadena. Tänu usule Kristuse lunastusohvrisse oleme vabanenud patu ikke alt, see tähendab, et patt ei kontrolli meid enam täielikult. Hoolimata ebatäiusest oleme vabatahtlikult võtnud enda peale hoopis Jehoova ja Jeesuse ikke. Paulus selgitas seda hästi ühes oma kirjas, mille ta Jumala vaimu mõjutusel kirjutas. Ta sõnas: „Arvake end olevat küll surnud patule, aga elavat Jumalale Kristus Jeesuse läbi.” Seejärel ta hoiatas: „Kas te ei tea, et kui te annate end kellelegi orjaks, et talle kuuletuda, siis selle orjad te olete, kuna te kuuletute talle — kas patu orjad surmaks või kuulekuse orjad õiguseks? Kuid tänu olgu Jumalale, et te olite küll patu orjad, aga olete saanud südamest kuulekaks sellist laadi õpetusele, millele teid üle anti. Jah, kuna teid vabastati patu käest, siis olete saanud õiguse orjadeks” (Rooml. 6:11, 16—18). Pane tähele, et apostel viitab siin südamest tulevale kuulekusele. Niisiis kui me pühendume Jehoovale, saavad meist „õiguse orjad”.

5. Millist sisemist võitlust me kõik peame ja miks?

5 Ometi on ka Jumalale pühendunud kristlasel tarvis ületada takistusi. Meil tuleb pidada kahte võitlust. Esimene on selline, nagu oli Paulusel. „Sisemise inimese poolest on mul Jumala seaduse üle tõesti hea meel,” kirjutas ta, „aga oma kehaliikmetes näen ma teist seadust, mis sõdib mu mõistuse seaduse vastu ja viib mind vangi patu seaduse alla, mis on mu liikmetes” (Rooml. 7:22, 23). Päritud ebatäius mõjutab tugevalt ka meid. Seega peame pidevalt oma patuste kalduvuste vastu võitlema. Apostel Peetrus kutsub meid üles: „Elage kui vabad inimesed, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse katteks, vaid olge kui Jumala orjad” (1. Peetr. 2:16).

6., 7. Mida teeb Saatan selleks, et näidata maailma ligitõmbavana?

6 Teiseks tuleb meil võidelda deemonite mõju all oleva maailma vastu. Selle valitseja Saatan ammub meid nooltega, et murda meie ustavust Jehoovale ja Jeesusele. Ta püüab meid orjastada sellega, et ahvatleb meid järele andma tema tahtele. (Loe Efeslastele 6:11, 12.) Muu hulgas teeb ta seda nii, et näitab maailma ligitõmbavana ja lummavana. Johannes hoiatas: „Kui keegi armastab maailma, siis pole tal armastust Isa vastu, sest kõik, mis on maailmas — lihalik himu ja silmahimu ja varaga uhkeldamine —, ei lähtu Isast, vaid maailmast” (1. Joh. 2:15, 16).

7 Maailma on vallutanud soov saada rikkaks. Saatan püüab panna inimesi uskuma, et õnn peitub rahas. Kaubanduskeskusi on külluses. Reklaamitööstus edendab elustiili, mille keskmes on  vara hankimine ja vaba aja veetmine. Reisibürood pakkuvad reise eksootilistesse sihtkohtadesse inimeste seltsis, kelle eesmärk on tihti vaid pidutseda. Tõepoolest, kõikjal meie ümber õhutatakse meid oma elujärge üha parandama, kuid seda maailma mõõdupuu järgi.

8., 9. Milline oht meid varitseb?

8 Viidates neile esimese sajandi kristlastele, kes olid võtnud omaks maailma inimeste hoiaku, ütles Peetrus: „Nad peavad lõbuks priiskamist päise päeva ajal. Nad on mustuse- ja häbiplekid, kes oma eksiõpetuste varal ohjeldamatult lõbutsevad, pidutsedes koos teiega. Sest nad räägivad ülespuhutud sõnu, millest pole kasu, ning ahvatlevad lihalike himude ja häbitute kommetega neid, kes on vaevalt jõudnud pääseda eksiteel olijate seast. Nad tõotavad neile vabadust, olles ise kaduvuse orjad. Sest kes on teisele alistatud, on saanud tema orjaks” (2. Peetr. 2:13, 18, 19).

9 „Silmahimule” järeleandmine ei tee inimest vabaks. Selle asemel saab ta hoopis praeguse maailma nähtamatu isanda Saatana orjaks (1. Joh. 5:19). Oht sattuda materialismi orjusesse on vägagi reaalne — ja sellest vabaks saada ei ole lihtne.

AMETIALANE EDUKUS

10., 11. Kes on tänapäeval Saatana eriliseks sihtmärgiks ja miks võib maailma pakutav haridus neile takistuseks saada?

10 Nagu Eedenis, ründab Saatan ka tänapäeval kogenematuid. Tema lemmikmärklauaks on noored. Saatanal ei ole hea meel, kui noor, või tegelikult ükskõik kes, hakkab vabatahtlikult Jehoova orjaks. See Jumala vaenlane soovib, et kõik, kes on pühendanud oma elu Jehoovale, pööraksid talle selja.

11 Pöördugem tagasi näite juurde orjast, kes lasi oma kõrva läbi torgata. Ori tundis kahtlemata valu, kuid see möödus peagi ja talle jäi alatiseks märk tema orjapõlve kohta. Samamoodi võib noorel olla raske või vahel isegi valulik eakaaslastest erineda. Saatan propageerib ideed, et rahulolu toob ametialane edukus, kuid kristlased peaksid hoidma meeles, et tegelikult toovad rahulolu vaimsed asjad. „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et neil on vaimsed vajadused,” õpetas Jeesus (Matt. 5:3). Pühendunud kristlane elab selleks,  et täita Jumala, mitte Saatana tahet. Tal on hea meel Jehoova seadusest ning ta mõtiskleb selle üle päeval ja ööl. (Loe Laul 1:1—3.) Kuid paljude kõrgkoolide õppekava on väga mahukas ja see jätaks Jehoova teenijale vähe aega, et mõtiskleda vaimsete asjade üle ja teenida Jehoovat.

12. Millise valiku ees seisavad paljud noored?

12 Ilmalik isand võib teha Jumala orja elu raskeks. Esimeses kirjas korintlastele esitas Paulus küsimuse: „Kas sind kutsuti orjana?” Seejärel andis ta nõu: „Ära muretse selle pärast; aga kui sa võid vabaks saada, siis pigem kasuta seda võimalust” (1. Kor. 7:21). Parem oli olla orjusest vaba. Tänapäeval on paljudes maades kohustuslik teatud vanuseni koolis käia. Seejärel seisavad õpilased valiku ees. Kui kristlane jätkab haridusteed karjääri tegemise eesmärgil, võib see talle olla takistuseks, et alustada täisajalist teenistust. (Loe 1. Korintlastele 7:23.)

Millist isandat orjad sina?

KÕRGHARIDUS VÕI KÕRGEIM HARIDUS?

13. Millisest haridusest on Jehoova teenijatele kõige rohkem kasu?

13 Paulus hoiatas Kolossa kristlasi: „Vaadake ette, et keegi ei võtaks teid saagiks filosoofia ja tühja pettuse abil, mis vastavad inimeste traditsioonidele, maailma põhiprintsiipidele ega vasta Kristusele” (Kol. 2:8). „Filosoofia ja tühi pettus . . . , mis vastavad inimeste traditsioonidele” avalduvad tänapäeva ilmalikus mõtteviisis, mida kujundavad paljud intellektuaalid. Kõrghariduse keskmeks on enamasti puhtteoreetilised teadmised ning sellise hariduse omandanutel on tihtipeale vähe või pole üldse praktilisi oskusi, mida on vaja tegeliku eluga hakkama saamiseks. Jehoova teenijad valivad aga sellise hariduse, mis annab neile vajalikud oskused, nii et nad võivad elada Jumalat teenides lihtsat elu. Nad suhtuvad tõsiselt nõuandesse, mille Paulus andis Timoteosele: „Muidugi on Jumalale andumus suur tuluallikas, kui inimene rahuldub sellega, mis tal on. Niisiis, kui meil on olemas toit, riided ja peavari, siis olgem nendega rahul” (1. Tim. 6:6, 8). Selle asemel et omandada teaduskraadi ja saada mingi tiitel oma nime ette, püüavad tõelised kristlased hankida „soovituskirju”. Selleks teevad nad kuulutustööd nii palju kui võimalik. (Loe 2. Korintlastele 3:1—3.)

14. Mida arvas Paulus Jumala ja Kristuse orjamisest, kui võtta aluseks kirjakoht Filiplastele 3:8?

 14 Mõelgem Paulusele. Ta sai hariduse juudi seaduseõpetaja Gamaalieli käe all. Seda võib võrrelda tänapäeva ülikooliharidusega. Ent kuidas Paulus suhtus oma haridusse, võrreldes eesõigusega olla Jumala ja Kristuse ori? Ta kirjutas: „Ma tõesti pean kõike kahjuks oma Isanda Kristus Jeesuse tundmise ülima väärtuse pärast.” Seejärel ta lisas: „Tema pärast olen ma loobunud kõigest ja pean seda rämpsuks, et saada kasuks Kristust” (Filipl. 3:8). Need sõnad aitavad noortel kristlastel ja nende jumalakartlikel vanematel langetada targa otsuse seoses haridusega. (Vaata pilte.)

OMANDA KÕRGEIMAT HARIDUST

15., 16. Millist haridust Jehoova organisatsioon pakub ja mis on selle keskmeks?

15 Milline õhkkond valitseb paljudes maailma kõrgkoolides? Kas pole need mitte vahel poliitiliste ja sotsiaalsete rahutuste kasvulavaks? (Efesl. 2:2.) Seevastu Jehoova organisatsioon pakub kõrgeimat haridust rahumeelses kristlikus koguduses. Meil kõigil on võimalik saada õpetust iganädalases teokraatlikus teenistuskoolis. Peale selle on olemas kursused pioneeridena teenivatele vallalistele vendadele (vallaliste vendade piiblikool) ja abielupaaridele (abielupaaride piiblikool). Selline haridus aitab meil kuuletuda oma taevasele isandale Jehoovale.

16 Me saame otsida vaimseid pärleid Jehoova tunnistajate väljaannete registri ja arvutiprogrammi Watchtower Library abil. Niisuguse hariduse keskmeks on Jehoova teenimine. Me õpime, kuidas aidata teistel Jumalaga lepitatud saada (2. Kor. 5:20). Ja nemad omakorda saavad õpetada teisi (2. Tim. 2:2).

ORI SAAB PALJU ÕNNISTUSI

17. Mida me võime kogeda, kui valime kõrgeima hariduse?

17 Jeesuse tähendamissõnas talentidest said kaks ustavat orja kiita ning rõõmutsesid koos oma isandaga, kes usaldas neile rohkem vastutust. (Loe Matteuse 25:21, 23.) Kui valime kõrgeima hariduse, kogeme palju rõõmu ja õnnistusi. Näiteks Michaelil olid koolis nii head hinded, et õpetajad kutsusid ta koosolekule, kus arutati tema ülikooli minekut. Nende üllatuseks tegi aga Michael otsuse hoopis kutsehariduse kasuks ja tänu sellele oli tal peagi võimalik alustada üldpioneerteenistust. Kas ta tunneb, et on millestki ilma jäänud? „Haridus, mida olen Jumala organisatsioonis saanud pioneerina — ja nüüd ka kogudusevanemana —, on suurepärane,” ütleb ta. „Õnnistused ja eesõigused, mida olen saanud, kaaluvad üles ükskõik kui suure rahasumma, mida oleksin võinud teenida. Mul on tõesti hea meel, et ma ei läinud ülikooli.”

18. Miks oled sina valinud kõrgeima hariduse?

18 Kõrgeimat haridust omandades õpime tundma Jehoova tahet ja teda orjama. Tänu sellele võime tulevikus vabaneda „kaduvuse orjusest” ning saada lõpuks „Jumala laste aulise vabaduse” (Rooml. 8:21). Kuid mis kõige tähtsam, me õpime, kuidas parimal viisil väljendada armastust oma taevase isanda Jehoova vastu (2. Moos. 21:5).