„Hea on Jehoova kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude!” (LAUL 145:9)

1., 2. Milline võimalus on Jehoova sõpradel?

„OLEME olnud abielus peaaegu 35 aastat,” ütleb kristlik õde Monika. „Tunneme abikaasaga üksteist väga hästi. Siiski õpime ka pärast kõiki neid aastaid teineteise kohta asju, mida me varem ei teadnud!” Kahtlemata võib sama öelda lugematute abielude ja sõprussuhete puhul.

2 Meile valmistab rõõmu see, kui õpime paremini tundma neid, keda kalliks peame. Kuid kõigist sõprussuhetest, mida me võime arendada, on kõige tähtsam meie sõprus Jehoovaga. Me ei saa tema kohta kunagi kõike teada (Rooml. 11:33). Meil on terve igaviku vältel imetore võimalus õppida Jehoova omadusi veel paremini tundma (Kog. 3:11).

3. Mille me selles artiklis vaatluse alla võtame?

3 Eelmine artikkel aitas meil süvendada hindamist Jehoova ligipääsetavuse ja erapooletuse vastu. Võtkem nüüd vaatluse alla veel kaks Jehoova kütkestavat omadust, milleks on tema heldekäelisus ja mõistlikkus. Seda teinud, tajume veelgi selgemini, et „hea on Jehoova kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude” (Laul 145:9).

JEHOOVA ON HELDEKÄELINE

4. Milles seisneb tõeline heldekäelisus?

4 Mida tähendab olla heldekäeline? Vastuse leiame Jeesuse sõnadest kirjakohas Apostlite teod 20:35: „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine.” Selle lihtsa mõttega tõi Jeesus esile tõelise heldekäelisuse olemuse. Heldekäeline inimene annab lahkelt oma aega, energiat ja vara teiste heaks ning ta teeb seda rõõmuga. Heldekäelisust ei mõõdeta mitte kingi suuruse, vaid andja motiivi järgi.  (Loe 2. Korintlastele 9:7.) Keegi ei ole nii heldekäeline kui meie „õnnelik Jumal” Jehoova (1. Tim. 1:11).

5. Milles ilmneb Jehoova heldekäelisus?

5 Milles ilmneb Jehoova heldekäelisus? Ta hoolitseb kõigi inimeste, ka nende vajaduste eest, kes teda veel ei teeni. Võib tõesti öelda, et „hea on Jehoova kõigile”. Ta „laseb oma päikesel tõusta kurjade ja heade üle ning vihmal sadada õigete ja ülekohtuste peale” (Matt. 5:45). Seepärast võiski apostel Paulus uskmatutega rääkides öelda, et Jehoova ’tegi head, andes neile vihma taevast, viljarikkaid aegu ja külluslikult toitu ning täites nende südame rõõmuga’ (Ap. t. 14:17). On täiesti ilmne, et Jehoova on heldekäeline kõigi inimeste vastu (Luuka 6:35).

6., 7. a) Kelle vajaduste eest Jehoova iseäranis soovib hoolitseda? b) Too näide selle kohta, kuidas Jumal oma ustavate teenijate eest hoolitseb.

6 Jehoova soovib hoolitseda iseäranis oma ustavate teenijate vajaduste eest. Kuningas Taavet täheldas: „Ma olin noor ja sain vanaks; aga ma pole näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba otsivat!” (Laul 37:25). Paljud ustavad kristlased on kogenud, et Jehoova on nende eest hoolitsenud. Toome ühe näite.

7 Mõned aastad tagasi oli täisajaline teenija Nancy täbaras olukorras. „Vajasin 66 dollarit, et maksta järgmiseks päevaks üüriraha ära,” jutustab Nancy. „Mul polnud aimugi, kust ma selle raha saan. Palvetasin olukorra pärast ja seejärel läksin tööle. Töötasin ettekandjana. Ma ei lootnud tol õhtul palju jootraha saada, kuna üldjuhul ei olnud sel nädalapäeval palju kliente. Minu üllatuseks tuli aga tol õhtul restorani päris palju inimesi. Kui mu vahetus lõppes ja ma saadud jootraha kokku liitsin, sain summaks 66 dollarit!” Nancy on veendunud, et Jehoova andis talle heldekäeliselt täpselt nii palju, kui ta vajas (Matt. 6:33).

8. Mis on Jehoova kõige heldekäelisem kingitus?

8 Jehoova kõige heldekäelisemast kingitusest võivad kasu saada kõik. Mis see on? Tema Poja lunastusohver. Jeesus ütles: „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usku üles näitab, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu” (Joh. 3:16). Siin viitab „maailm” inimsoole. Niisiis on Jehoova kõige heldekäelisem kingitus mõeldud kõigile, kui inimene vaid tahab seda vastu võtta. Need, kes Jeesusesse usku üles näitavad, saavad ’elu, mida on külluslikult’ — igavese elu (Joh. 10:10). Kas võiks olla veel suuremat tõendit selle kohta, et Jehoova on heldekäeline?

 JÄLJENDA JEHOOVA HELDEKÄELISUST

Iisraellasi õhutati Jehoova heldekäelisust jäljendama (Vaata lõiku 9)

9. Kuidas me saame jäljendada Jehoova heldekäelisust?

 9 Kuidas me saame jäljendada Jehoova heldekäelisust? Jehoova „annab meile rikkalikult kõike, et me seda naudiksime”; seepärast peaksime meiegi olema „valmis jagama”, et teha teistele rõõmu (1. Tim. 6:17—19). Me kasutame meeleldi oma ainelist vara, et teha lähedastele kingitusi ja aidata abivajajaid. (Loe 5. Moosese 15:7.) Mis võib meid aidata, et meil oleks meeles olla heldekäeline? Mõned kristlased on otsustanud, et iga kord, kui nad saavad mõne kingituse, püüavad nemad omakorda teha kingituse kellelegi teisele. Lugematud vennad ja õed, kes ilmutavad heldekäelisuse vaimu, on kristlikule kogudusele suureks õnnistuseks.

10. Mis on üks hea viis, kuidas olla heldekäeline?

10 Üks parimaid viise olla heldekäeline on öelda või teha midagi head. Milliseid võimalusi selleks on? Me saame kasutada oma aega ja energiat, et teisi aidata ja julgustada (Gal. 6:10). Et end selles valdkonnas läbi uurida, võiksime endalt küsida: kas teised tajuvad, et olen valmis endast andma ja kuulama nende muresid? Kui keegi palub mult abi mõne töö tegemiseks või ülesande täitmiseks, siis kas olen valmis aitama, kui vähegi võimalik? Millal ma viimati kiitsin südamest mõnd oma pereliiget või usukaaslast? Kui järgime Piibli juhtnööri „andke jätkuvalt”, saame kindlasti lähedasemaks nii Jehoova kui ka oma sõpradega (Luuka 6:38; Õpet. 19:17).

11. Mismoodi me saame heldekäeliselt Jehoovale anda?

 11 Samuti on meil võimalik heldekäeliselt Jehoovale anda. „Austa Jehoovat oma varandusega,” paneb Pühakiri meile südamele (Õpet. 3:9). Selle varanduse  hulka kuulub meie aeg, energia ja vara, mida me saame kasutada tema teenistuses. Isegi väiksed lapsed võivad õppida Jehoovale heldekäeliselt andma. „Kui meie pere teeb kuningriigisaalis annetuse, siis laseme lastel raha annetuskasti panna,” ütleb pereisa Jason. „Neile meeldib see väga, kuna nii nad tunnevad, et annavad midagi Jehoovale.” Lapsed, kes annavad hea meelega Jehoovale noores eas, teevad seda tõenäoliselt heldesti ka täiskasvanuna (Õpet. 22:6).

JEHOOVA ON MÕISTLIK

12. Mida tähendab olla mõistlik?

12 Veel üks Jehoova kütkestav omadus on tema mõistlikkus. Mida tähendab olla mõistlik? Algkeelne sõna, mis on „Uue maailma tõlkes” tavaliselt tõlgitud vastega „mõistlik”, tähendab sõna-sõnalt „järeleandlik, paindlik” (Tiit. 3:1, 2, allm). See, kes on mõistlik, ei nõua alati ranget seadusetähe järgimist ega ole liiga vali või karm. Ta püüab teistega suheldes olla hoopis leebe ning arvestada nende olukorraga. Ta tahab teisi kuulata ning kui on kohane, siis tuleb nende soovidele vastu ja muudab oma otsust.

13., 14. a) Milles ilmneb Jehoova mõistlikkus? b) Mida me võime Jumala kohta õppida sellest, kuidas ta tegeles Lotiga?

13 Milles ilmneb Jehoova mõistlikkus? Jehoova võtab meeleldi arvesse oma teenijate tundeid ja tuleb tihti nende soovidele vastu. Mõelgem näiteks, kuidas Jehoova tegeles õiglase mehe Lotiga. Kui Jehoova otsustas hävitada Soodoma ja Gomorra, andis ta Lotile selge juhtnööri põgeneda mägedele. Mingil põhjusel anus aga Lott Jehoovat, et ta võiks põgeneda teise kohta. Mõelda vaid, Lott palus Jehooval muuta oma juhtnööri! (Loe 1. Moosese 19:17—20.)

14 Väga kerge oleks Lotti hukka mõista ja öelda, et ta oli nõrk või sõnakuulmatu. Pole ju mingit kahtlust, et Jehoova oleks suutnud Lotti elus hoida ükskõik kus. Niisiis polnud Loti kartustel mingit alust. Ometi tundis ta seda, mida ta tundis — ta kartis ja Jehoova tuli talle vastu. Ta lubas Lotil põgeneda linna, mille ta oli kavatsenud hävitada. (Loe 1. Moosese 19:21, 22.) Ilmselgelt pole Jehoova karm ega järeleandmatu. Ta on paindlik ja mõistlik.

15., 16. Kuidas peegeldus Jehoova mõistlikkus Moosese seaduses? (Vaata pilti artikli alguses.)

15 Vaadelgem üht näidet ka sellest, kuidas Jehoova mõistlikkus väljendus Moosese seaduse kaudu. Kui iisraellane oli liiga vaene, et tuua ohvriks lammas või kits, võis ta selle asemel ohverdada kaks turteltuvi või kaks muud tuvi. Ent mis sai siis, kui iisraellane oli nii vaene, et ta ei suutnud ohverdada isegi kaht tuvi? Sellisel juhul lubas Jehoova puudustkannataval iisraellasel tuua ohvriks natuke jahu. Kuid väärib märkimist, et see ei tohtinud olla ükskõik milline jahu, vaid see pidi olema „peen jahu” (P 1938—40), mida kasutati auväärsete külaliste kostitamisel (1. Moos. 18:6). Miks on see nii märkimisväärne? (Loe 3. Moosese 5:7, 11.)

16 Kujuta ette, et sa oled iisraellane ja üsna vaene. Jõudes kogudusetelgi juurde, käes jaopärast jahu, märkad sa, kuidas jõukamad kaasmaalased toovad ohverdamiseks kariloomi. Võib-olla tunned sa piinlikkust oma pealtnäha tähtsusetu ohvri pärast. Siis meenutad aga, et Jehoova silmis on sinu ohver väga tähtis. Miks võid sa selles kindel olla? Jehoova ootas, et jahu oleks kvaliteetne. Sisuliselt lausus Jehoova vaesematele iisraellastele: „Ma mõistan, et te ei saa ohverdada nii palju kui teised, ent  ma tean ka seda, et te annate mulle oma parima.” Jah, Jehoova on mõistlik ja võtab arvesse oma teenijate piire ja olusid (Laul 103:14).

17. Millisel juhul tunneb Jehoova heameelt meie teenistuse üle?

 17 Me võime leida lohutust teadmisest, et Jehoova on mõistlik ja tal on hea meel, kui teenime teda kogu hingest (Kol. 3:23). Itaaliast pärit eakas õde Constance ütles: „Mulle on alati üle kõige meeldinud rääkida teistele oma Loojast. Seepärast teen siiani kuulutustööd ja juhatan piibliuurimisi. Mõnikord olen kurb, et ei suuda oma tervise tõttu rohkem teha. Ent ma adun, et Jehoova teab mu piire, armastab mind ja hindab seda, mida ma suudan teha.”

JÄLJENDA JEHOOVA MÕISTLIKKUST

18. Mis on üks viis, kuidas lapsevanemad saavad järgida Jehoova eeskuju?

18 Kuidas me saame Jehoova mõistlikkust jäljendada? Mõelgem veel kord sellele, mismoodi Jehoova kohtles Lotti. Kuigi Jehoova oli see, kel oli õigus asjade üle otsustada, kuulas ta lahkelt Loti arvamust. Ja ta tuli Lotile vastu. Kui sa oled lapsevanem, siis kas saaksid Jehoova eeskuju järgida? Kas võiksid kuulata oma laste soove ja kui on kohane, anda neile järele? Seoses sellega märkis 2007. aasta 1. septembri „Vahitorn”, et mõned vanemad arutavad koos lastega koduste reeglite üle. Näiteks võivad vanemad panna paika kojutulekuaja ja kahtlemata on vanematel õigus seda teha. Sellegipoolest võivad kristlikud lapsevanemad küsida oma lastelt, mida nemad seatud ajast arvavad. Mõnel juhul võivad vanemad otsustada kojutulekukellaaega veidi muuta, kui see on kohane. Mõned vanemad on märganud, et kui nad arvestavad oma laste mõtetega koduseid reegleid kehtestades, siis on tõenäoline, et lapsed saavad neist reeglitest aru ja järgivad neid.

19. Mil moel püüavad kogudusevanemad jäljendada Jehoova mõistlikkust?

19 Kogudusevanemad püüavad jäljendada Jehoova mõistlikkust nõnda, et arvestavad usukaaslaste olukorraga. Tuleta meelde, et Jehoova pidas väärtuslikuks isegi vaesemate iisraellaste ohvreid. Ka tänapäeval on vendi ja õdesid, kellele näiteks terviseprobleemid või kõrge iga seavad tõsiseid piire selles, kui palju nad saavad või suudavad teenistuses teha. Mis siis, kui need armsad kaasteenijad on oma piiratuse pärast masendunud? Sel juhul võivad kogudusevanemad neile lahkelt kinnitada, et Jehoova peab neid väga kalliks, kuna nad teevad oma parima (Mark. 12:41—44).

20. Kas mõistlikkus tähendab enda tagasi hoidmist Jumala teenistuses? Selgita.

20 Loomulikult ei tohiks mõistlikkust kunagi segamini ajada sellega, kui inimene hoiab end Jumala teenistuses tagasi, et end säästa (Matt. 16:22). Me ei taha muutuda liiga mugavaks ega vabandada siis oma suhtumist sõnadega, et me oleme lihtsalt mõistlikud. Meil kõigil tuleb hoopis ’pingutada kõigest jõust’, et kuningriigitööd toetada (Luuka 13:24). Õigupoolest on meil vaja hoida tasakaalu kahe põhimõtte vahel. Ühest küljest me pingutame kõvasti ega hoia end teenistuses tagasi. Teisest küljest on meil meeles, et Jehoova ei oota meilt kunagi midagi üle jõu käivat. Kui anname talle oma parima, võime olla kindlad, et tal on selle üle hea meel. Kas pole tore teenida sellist mõistlikku Jumalat, kes meid nii väga hindab? Järgmises artiklis käsitleme veel kaht Jehoova kütkestavat omadust (Laul 73:28).

„Austa Jehoovat oma varandusega.” (Õpet. 3:9) (Vaata lõiku 11)

„Mida iganes te teete, töötage selle kallal kogu hingest.” (Kol. 3:23) (Vaata lõiku 17)