„Mul [on] Jumala seaduse üle tõesti hea meel.” (ROOML. 7:22)

1.—3. Miks lugeda Piiblit ja rakendada ellu selle nõuandeid?

„MA TÄNAN Jehoovat igal hommikul, et ta aitab mul Piiblist aru saada.” Eakas õde, kes seda ütles, on lugenud kogu Piibli läbi rohkem kui 40 korda ja ta loeb Piiblit ikka edasi. Üks noor õde kirjutas, et tänu Piibli lugemisele on ta mõistnud, et Jehoova on tõesti reaalne isik. Selle tulemusel on ta oma taevase isaga lähedasemaks saanud. Ta ütles: „Ma pole kunagi nii õnnelik olnud!”

2 Apostel Peetrus innustas kõiki: „Õppige himustama sõnas olevat rikkumata piima” (1. Peetr. 2:2). Neil, kes selle üleskutse kohaselt Piiblit uurivad ja selle õpetusi ellu rakendavad, on puhas südametunnistus ning nende elul on eesmärk. Neil on tõelised sõbrad, kes samuti armastavad ja teenivad Jumalat. Kõik need on suurepärased põhjused tunda „Jumala seaduse üle . . . head meelt” (Rooml. 7:22). Kuid Piibli lugemiseks on teisigi häid põhjuseid. Millised on mõned neist?

3 Mida rohkem sa õpid tundma Jehoovat ja tema Poega, seda rohkem kasvab sinu armastus nende ja ligimeste vastu. Tänu täpsetele teadmistele Pühakirjast mõistad, et peagi, kui sellele kurjale maailmale saabub lõpp, päästab Jumal kuulekad inimesed. Sul on hea ja positiivne sõnum, mida inimestele kuulutustööl jagada. Jehoova õnnistab sinu püüdeid õpetada teistele seda, mida sa ise oled Jumala Sõna lugedes õppinud.

LOE JA MÕTISKLE

4. Mida tähendab lugeda Piiblit „poolel häälel”?

4 Jehoova ei taha, et tema teenijad loeksid tema Sõna kiirustades. Muistsel ajal ütles ta Joosuale: „Ärgu lahkugu see käsuõpetuse raamat sinu suust,  vaid mõtle sellele [„loe seda poolel häälel”, UM] päeval ja öösel” (Joosua 1:8; Laul 1:2, UM). Kas see tähendab, et peaksid kogu Piibli alates 1. Moosese raamatust kuni Ilmutusraamatuni vaikse häälega läbi lugema? Ei. See tähendab hoopis seda, et peaksid lugema tempos, mis võimaldab sul mõtiskleda. Kui loed Piiblit „poolel häälel”, aitab see sul keskendada oma tähelepanu neile kohtadele, mis on sulle hetkel eriti kasulikud ja julgustavad. Loe selliseid fraase, salme või jutustusi aeglaselt, võib-olla isegi nii, et sinu huuled liiguvad. Nii võid avastada, kui otseselt mingi Pühakirja mõte sind puudutab. Miks on see tähtis? Kui mõistad Jumala nõuannete mõtet, annab see sulle tugeva ajendi neid ellu rakendada.

5.—7. Too näide, kuidas Jumala Sõna lugemine „poolel häälel” võib aidata sul a) jääda moraalselt puhtaks; b) olla teistega kannatlik ja lahke; c) õppida Jehoovat isegi raskel ajal usaldama.

5 „Poolel häälel” oleks hea lugeda siis, kui loed piibliraamatut, mis pole sulle nii tuttav. Kujutle kolme olukorda. Esiteks mõtle noore venna peale, kes on jõudnud Piibli lugemisega Hoosea prohvetiraamatuni. Pärast Hoosea 4. peatüki salmide 11—13 „poolel häälel” lugemist ta peatub. (Loe Hoosea 4:11—13.) Miks? Need salmid haaravad tema tähelepanu, kuna ta tunneb koolis tugevat survet tegutseda ebamoraalselt. Ta mõtleb nende salmide üle ja saab aru, et Jehoova näeb kõike halba, mida tehakse ka omaette olles. Ta ei taha Jehoovale meelepaha valmistada ja teeb otsuse jääda Jumala ees moraalselt puhtaks.

6 Teisel juhul loeb üks õde Joeli prohvetiraamatut ja jõuab 2. peatüki 13. salmini. (Loe Joel 2:13.) Seda salmi „poolel häälel” lugedes mõtleb ta sellele, kuidas ta saaks jäljendada Jehoovat, kes on „armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest”. Ta otsustab, et püüab edaspidi abikaasa ja teistega rääkides hoiduda sarkasmist ja vihast, mis mõnikord tema kõnet iseloomustasid.

7 Kolmandaks kujutle kristlikku perepead, kes on kaotanud töö ning muretseb oma naise ja laste heaolu pärast. Kirjakohast Nahum 1:7 loeb ta „poolel häälel”, et Jehoova „tunneb neid, kes tema juures pelgupaika otsivad” ja on neile kaitseks otsekui „varjupaik hädaajal”. See mõte lohutab teda. Ta tajub, et Jehoova hoolib temast, ega muretse enam üleliia. Seejärel loeb ta 2. peatüki 1. salmi. (Loe Nahum 2:1.) Meie vend mõistab, et kuulutades rasketel aegadel head sõnumit, tõendab ta, et peab tõesti Jehoovat oma varjupaigaks. Ta otsib tööd edasi, kuid käib nüüd ka nädala sees põlluteenistuses.

8. Millise vaimse kalliskivi oled sina Piiblit lugedes avastanud?

8 Need kasulikud mõtted, mida just arutasime, on pärit piibliraamatutest, millest mõningate arvates võib olla raske aru saada. Kui sul on Hoosea, Joeli ja Nahumi raamatut uurides eesmärk midagi õpetlikku leida, miks mitte sealt teisigi salme „poolel häälel” lugeda. Mõtle, kui palju tarkust ja julgustavaid mõtteid sa võid neist prohvetite kirjutistest ammutada! Tegelikult on kogu Jumala Sõna otsekui rikkalik teemantide leiukoht. Otsi neid hoolega! Loe kogu Piiblit eesmärgiga leida Jumalalt juhatust ja kinnitust, mis on otsekui kalliskivid.

PÜÜA LOETUST ARU SAADA

9. Kuidas me võime Jumala tahtest paremini aru saada?

9 Kuigi on tähtis iga päev Piiblit lugeda, tahad loetust kahtlemata aru  saada ja seda sügavamalt mõista. Kasuta Jehoova organisatsiooni väljaandeid, et saada lisainfot inimeste, paikade ja sündmuste kohta, millest oled lugenud. Või kui sa püüad aru saada, kuidas mingit Piibli õpetust ellu rakendada, võid küsida abi kogudusevanematelt või teistelt küpsetelt kristlastelt. Et ilmestada seda, kui tähtis on arusaamises kasvada, mõelgem ühele esimese sajandi kristlasele, kes just seda teha püüdis. Tema nimi oli Apollos.

10., 11. a) Millist abi sai Apollos, et saada paremaks hea sõnumi kuulutajaks? b) Mida me võime Apollose loost õppida? (Vaata kasti „Kas see, mida sa õpetad, on ajakohane?”)

10 Apollos oli juudikristlane, kes „tundis hästi pühakirja” ja „oli vaimu mõjul tuline”. Apostlite tegude raamat ütleb tema kohta, et ta „rääkis ja õpetas . . . õigesti Jeesusest, kuid tundis ainult Johannese ristimist”. Apollos ei taibanud, et see, mida ta ristimise kohta õpetas, oli aegunud. Pärast seda, kui kristlik abielupaar Priskilla ja Akvila olid kuulnud teda Efesoses õpetamas, nad „seletasid talle Jumala tee täpsemini ära” (Ap. t. 18:24—26). Kuidas see aitas Apollost?

11 Pärast Efesoses õpetamist läks Apollos Ahhaiasse. „Kui ta siis sinna jõudis, oli ta suureks abiks neile, kes olid Jumala ärateenimata helduse tõttu uskuma hakanud; sest ta tõestas innuga kõigi ees põhjalikult, et juudid eksivad, ja näitas pühakirja abil, et Jeesus on Kristus” (Ap. t. 18:27, 28). Nüüd oskas Apollos selgitada kristliku ristimise tähendust. Tänu kasvanud arusaamisele „oli ta suureks abiks” uutele ja aitas neil tões edeneda. Mida me võime sellest loost õppida? Me saame Apollost eeskujuks võtta, kui püüame mõista seda, mida me Piiblist loeme. Ja kui  kogenud usukaaslane annab meile nõu, kuidas olla veelgi parem õpetaja, soovime tema abi alandlikult ja tänulikult vastu võtta. Nii oleme pühas teenistuses oskuslikumad.

KASUTA ÕPITUT TEISTE AITAMISEKS

12., 13. Too näiteid, mismoodi Pühakirja taktitundeliselt kasutades saad aidata piibliõpilasel edeneda.

12 Nagu Priskilla, Akvila ja Apollos, võime meiegi olla teistele õnnistuseks. Kuidas sa end tunned, kui sinu julgustus aitas huvilisel ületada takistuse, mis ei lasknud tal vaimselt edasi liikuda? Või kui oled kogudusevanem, siis mis tunne sul on, kui usukaaslane tänab sind Pühakirjal põhineva nõuande eest, tänu millele ta suutis raskel ajal hakkama saada? Kui kasutad Jumala Sõna, et aidata teistel oma elu parandada, tunned kahtlemata rahulolu ja rõõmu. * Kuidas seda teha?

13 Eelija päevil ei suutnud paljud iisraellased otsustada, kas teenida Jehoovat või ebajumalaid. Nõuanne, mis Eelija neile andis, võib aidata ka piibliõpilast, kes kõhkleb tegemast vaimseid edusamme. (Loe 1. Kuningate 18:21.) Või mõtle teise olukorra peale. Kui huviline kardab, kuidas ta sõbrad või pereliikmed võivad reageerida tema otsusele teenida Jehoovat, võiksid kasutada tema julgustamiseks kirjakohta Jesaja 51:12, 13. (Loe.)

14. Mis aitab sul tuletada meelde piiblitekste, mida sa teiste aitamiseks vajad?

14 Ilmselgelt on Piiblis palju salme, mis julgustavad, parandavad või tugevdavad lugejaid. Kuid sa võid mõelda, kuidas sa tead, millist kirjakohta kasutada, kui vajadus tekib. Loe Piiblit ja mõtiskle Jumala mõtete üle iga päev. Sel viisil lood varamu jumalikest mõtetest, mida Jehoova vaim võib aidata sul vajadusel meelde tuletada. (Mark. 13:11; loe Johannese 14:26.) *

15. Mis aitab sul Jumala Sõnast paremini aru saada?

15 Palu kuningas Saalomoni sarnaselt Jehoovalt tarkust, et suudaksid hoolitseda teokraatlike ülesannete eest (2. Ajar. 1:7—10). Nagu vana aja prohvetid, uuri sinagi hoolega Jumala Sõna ja juurdle selle üle, et õppida täpselt tundma Jehoovat ja tema tahet (1. Peetr. 1:10—12). Paulus innustas Timoteost toituma „usu ja hea õpetuse sõnadest” (1. Tim. 4:6). Kõike seda tehes saad suurepärase ettevalmistuse, et teisi vaimselt aidata. Samal ajal tugevdad ka enda usku.

PIIBLI LUGEMINE ON KAITSEKS

16. a) Kuidas aitas beroialasi see, et nad uurisid „hoolega iga päev pühakirja”? b) Miks on meil väga tähtis iga päev Piiblit lugeda?

16 Juutidel, kes elasid Makedoonias Beroia linnas, oli tavaks uurida „hoolega iga päev pühakirja”. Kui Paulus kuulutas neile head sõnumit, võrdlesid nad kuuldut sellega, mida nad Pühakirjast teadsid. Mis oli tulemus? Paljud veendusid, et ta õpetas tõde, ja „said . . . usklikuks” (Ap. t. 17:10—12). See näitab, et igapäevane piiblilugemine kasvatab Jehoovasse tugevat usku. On ülitähtis, et meil oleks selline usk, „kindlal alusel põhinev ootus loodetava suhtes”, kui  soovime elada Jumala uues maailmas (Heebr. 11:1).

17., 18. a) Mil viisil kaitsevad tugev usk ja armastus kristlase piltlikku südant? b) Kuidas lootus meid ohu eest kaitseb?

17 Paulus kirjutas põhjendatult: „Meie, kes oleme päeva omad, säilitagem kaine mõistus ning kandkem usu ja armastuse rinnakaitset ja kiivrina päästelootust” (1. Tess. 5:8). Sõdur peab oma südant vaenlase eest kaitsma. Kristlasel tuleb kaitsta oma piltlikku südant patu mõju eest. Kui Jehoova teenija kasvatab usku Jumala tõotustesse ning armastab Jumalat ja ligimesi, siis ta justkui rüütab end esmaklassilise rinnakaitsega. Sel juhul on ebatõenäoline, et ta teeks midagi, mille tõttu ta kaotaks Jumala heakskiidu.

18 Paulus mainis ka kiivrit, milleks on „päästelootus”. Kui sõdur ei kaitsnud oma pead, võis ta lahingus kergesti elu kaotada. Ent kui tal oli hea kiiver, ei saanud ta tõenäoliselt tõsist viga ja ta jäi ellu, kui tema pead tabasid löögid. Kui uurime Jumala Sõna, saab kindlamaks meie lootus, et Jehoova suudab meid päästa. Kindel lootus aitab meil hoiduda ärataganejatest ja nende „tühjadest juttudest”, mis levivad nagu gangreen (2. Tim. 2:16—19). Meie lootus annab meile ka jõudu seista vastu neile, kes õhutavad meid tegema midagi, mille Jehoova hukka mõistab.

PIIBLI LUGEMINE AITAB ÜLE ELADA VIIMSED PÄEVAD

19., 20. Miks me hindame kõrgelt Jumala Sõna ja mil viisil me saame seda hindamist näidata? (Vaata kasti „Jehoova annab mulle just seda, mida vajan”.)

19 Mida kaugemale me lõpuajas jõuame, seda rohkem on meil vaja toetuda Jehoova Sõnale. Nõuanded, mida sealt saame, aitavad meil vabaneda halbadest harjumustest ja kontrollida oma patuseid kalduvusi. Sealt saadava julgustuse ja jõu abil suudame edukalt ületada tõkked, mida Saatan ja tema maailm meie ette seavad. Kui järgime juhatust, mida Jehoova oma Sõna kaudu annab, püsime eluteel.

20 Teatavasti on Jumala tahe, et „igasugused inimesed pääseksid”. Nende „igasuguste inimeste” hulgas on Jehoova teenijad ja ka need, keda püüame kuulutus- ja õpetustöö kaudu aidata. Kuid kõik, kes soovivad saada päästet, peavad õppima „tõde täpselt tundma” (1. Tim. 2:4). Seega, et elada üle viimsed päevad, on hädavajalik lugeda Piiblit ja rakendada ellu selle inspireeritud nõuandeid. See, kas loeme iga päev Piiblit või mitte, näitab, kui kõrgelt me hindame Jehoova väärtuslikku tõesõna (Joh. 17:17).

^ lõik 12 Muidugi ei kasuta me Piiblit selleks, et teistele survet avaldada või neid hukka mõista. Me peaksime olema piibliõpilasega sama kannatlikud ja lahked, nagu Jehoova on meiega (Laul 103:8).

^ lõik 14 Mida teha siis, kui sul on mingist piiblisalmist meeles võtmesõnad, aga sa ei mäleta, kus see salm asub? Tõenäoliselt leiad selle üles, kui otsid seda nende sõnade järgi Piibli taga olevast registrist või Watchtower Libraryst.