„Seepärast püsige valvel, sest te ei tea seda päeva ega tundi.” (MATT. 25:13)

1.—3. a) Millised näited aitavad meil mõista Jeesuse kahe tähendamissõna õpetlikku iva? b) Millistele küsimustele on meil tarvis vastus leida?

KUJUTLE, et üks tähtis firmajuht palub sul sõidutada end olulisele kohtumisele. Paar minutit enne seda, kui pead talle järele minema, avastad aga, et auto kütus on peaaegu otsas. Sul on tarvis kiiresti tankima minna. Vahepeal saabub firmajuht. Ta vaatab ringi, kuid ei leia sind kuskilt. Kuna tal pole aega oodata, palub ta kellelgi teisel end kohale viia. Varsti jõuad kokkulepitud kohta ja avastad, et firmajuht on lahkunud ilma sinuta. Kuidas sa end tunneksid?

2 Nüüd kujutle, et sina oled firmajuht ning et oled valinud kolm võimekat meest oma äri eest hoolitsema. Sa selgitad, mida nad peavad tegema, ning kõik kolm võtavad töö meeleldi vastu. Ent kui sa mõne aja pärast naased, saad teada, et ainult kaks neist on oma ülesande täitnud. Ning see, kes oma tööd ei teinud, otsib tagatipuks veel ka õigustusi. Tegelikult ta isegi mitte ei üritanud ülesannet täita. Kuidas sa end tunneksid?

3 Tähendamissõnades neitsitest ja talentidest rääkis Jeesus sarnastest olukordadest, et näitlikustada, miks lõpuajal mõned võitud kristlased on ustavad ja arukad, teised aga mitte (Matt. 25:1—30). * Rõhutades nende piltlike näidete õpetlikku iva, lausus ta: „Seepärast püsige valvel, sest te ei tea seda päeva ega tundi” ehk seda, millal täpselt viib Jeesus täide Jumala kohtuotsuse Saatana maailma üle (Matt. 25:13). See nõuanne käib ka meie kohta tänapäeval. Miks on hea püsida valvel, nagu Jeesus meid õhutas? Kes on tõendanud oma valvelolekut? Ja mida  me peame praegu tegema, et püsida valvel?

MIKS ON KASULIK PÜSIDA VALVEL

4. Miks ei pea ärkvel püsimiseks kella vaatama?

4 Mõnel juhul, näiteks siis, kui sa töötad tehases, lähed arsti juurde või pead bussi peale minema, on tähtis vaadata kella, et sa hiljaks ei jääks. Teistel juhtudel, näiteks tulekahju kustutamisel või päästetöödel pärast katastroofi, võib pidev kellavaatamine hajutada tähelepanu ja olla isegi ohtlik. Sellistes olukordades on palju tähtsam keskenduda tööle kui teada, mis kell on. Nüüd, mil selle ajastu lõpp on väga lähedal, on olulisem kui kunagi varem anda inimestele teada, mida Jehoova on nende päästmiseks teinud. Selleks, et püsida kristlastena ärkvel, pole vaja vaadata kella. Õigupoolest on vähemalt viis põhjust, miks on hea mitte teada täpset päeva ega tundi.

5. Mida võimaldab meil näidata see, et me ei tea, millal lõpp tuleb?

5 Esiteks: see, et me ei tea, millal lõpp tuleb, võimaldab meil näidata, mis on meie südames. Tegelikult tunneme nii end väärikana, kuna saame kasutada oma vaba tahet, et tõendada enda ustavust Jehoovale. Ehkki me ootame pikisilmi uut maailma, ei teeni me Jehoovat pelgalt igavese elu saamiseks, vaid sellepärast, et armastame teda. (Loe Laul 37:4.) Meile meeldib täita tema tahet ja me mõistame, et Jumal õpetab meile seda, mis on kasulik (Jes. 48:17). Ning me ei pea tema käske sugugi koormavaks (1. Joh. 5:3).

6. Mida Jehoova tunneb, kui me teda armastusest teenime, ja miks?

6 Teine põhjus, miks on hea mitte teada täpset päeva ega tundi, on see, et nii on meil võimalik rõõmustada Jehoova südant. Kui teenime teda armastusest — mitte mingit kindlat kuupäeva silmas pidades või üksnes tasu pärast —, aitame Jehooval vastata tema vaenlase, Saatana alusetutele süüdistustele. (Iiob 2:4, 5; loe Õpetussõnad 27:11.) Kuna me teame, millist valu ja kurbust Kurat on põhjustanud, toetame hea meelega Jehoova ülemvõimu ja keeldume toetamast Saatana kurja valitsust.

7. Miks tasub sinu arvates elada ennastohverdavat elu?

7 Kolmandaks: kui meil pole Jumalat teenides silme ees mingit kindlat kuupäeva, ajendab see meid elama ennastohverdavat elu. Mõned inimesed, kes Jumalat ei tunne, usuvad samuti, et sellisena ei saa praegune maailm enam kaua kesta. Läheneva katastroofi kartuses elavad nad suhtumisega „Söögem ja joogem, sest homme me sureme” (1. Kor. 15:32). Meie aga ei tunne hirmu. Me ei eralda end teistest, et rahuldada oma isekaid himusid (Õpet. 18:1, UM). Selle asemel me hoopis salgame end ning kasutame meeleldi oma aega, energiat ja muid vahendeid, et kuulutada teistele head sõnumit Jumala kuningriigist. (Loe Matteuse 16:24.) Jumala teenimine — eriti see, et saame aidata teistel teda tundma õppida — pakub meile rahulolu.

8. Milline Piibli näide kinnitab, et meil on tarvis veelgi täielikumalt toetuda Jehoovale ja tema Sõnale?

8 Neljandaks: see, et me ei tea täpset päeva ega tundi, aitab meil veelgi täielikumalt toetuda Jehoovale ja elada hoolsalt tema Sõna järgi. Meie patuse loomuse üks iseärasusi on see, et me kipume toetuma iseendale. Paulus manitses kõiki kristlasi: „Kes enda arvates seisab, vaadaku ette, et ta ei langeks.” 23000 iisraellast kaotas Jehoova  soosingu vahetult enne seda, kui Joosua juhtis Jumala rahva Tõotatud Maale. „Nendega juhtunud sündmused,” ütles Paulus, „pandi kirja hoiatuseks meile, kellele ajastute lõpud on kätte jõudnud” (1. Kor. 10:8, 11, 12).

9. Kuidas võivad raskused meid täiustada ja lähendada Jumalaga?

9 Viies põhjus, miks on hea mitte teada, millal lõpp tuleb, on see, et nii saame lasta praegustel raskustel end täiustada. (Loe Laul 119:71.) Selle ajastu viimsete päevade kohta võib tõepoolest öelda, et need on „kriitilised ajad, millega on raske toime tulla” (2. Tim. 3:1—5). Paljud Saatana maailmas vihkavad meid ja seepärast võidakse meid usu pärast taga kiusata (Joh. 15:19; 16:2). Kui oleme sellistes katselepanevates olukordades alandlikud ja toimime Jumala juhatuse järgi, võivad need raskused puhastada või täiustada meie usku, just nagu tuli puhastab metalli. Me ei lõpeta Jehoova teenimist. Selle asemel saame Jehoovaga lähedasemaks kui oleks osanud uskuda (Jaak. 1:2—4; 4:8).

10. Millal näib aeg mööduvat kiiresti?

10 Aeg võib näida mööduvat kas ruttu või pikkamisi. Kui oleme millegagi hõivatud ega vaata pidevalt kella, näib aeg lausa lendavat. Samamoodi võib lõpp saabuda oodatust kiiremini, kui oleme hõivatud selle põneva tööga, mille Jehoova on meile teha andnud. Selles osas on enamik võituid olnud suurepäraseks eeskujuks. Vaadelgem lühidalt, mis juhtus pärast Jeesuse kuningaks kroonimist aastal 1914 ning kuidas mõned olid valmis ja teised mitte.

VÕITUD ON VALMIS

11. Miks arvasid mõned pärast aastat 1914, et Issand viibib?

11 Tuleta meelde Jeesuse tähendamissõnu neitsitest ja talentidest. Kui neitsid või orjad neis tähendamissõnades oleksid teadnud, millal peigmees või isand saabub, poleks neil olnud tarvidust valvel püsida. Ent nad ei teadnud seda ja pidid seega tema tulekuks valmis olema. Ehkki võitud olid aastat 1914 pikka aega tähendusrikkaks pidanud, ei saanud nad täpselt aru, mis siis juhtuma hakkab. Kui asjad ei läinud nii, nagu nad ootasid, võis näida, et Peigmees viibib. Üks vend meenutas hiljem: „Mõned meist arvasid tõsimeeli, et me läheme [1914. aasta] oktoobri esimesel nädalal taevasse.”

12. Kuidas tõendasid võitud, et nad on ustavad ja arukad?

12 Kujutle, mida võisid vennad tunda, kui nende ootused ei läinud täide ning lõppu ei tulnud! Lisaks said nad Esimese maailmasõja ajal kogeda vastuseisu. Kuulutustöö peaaegu peatus. Kuid aastal 1919 kõlas äratushüüd. Jeesus oli tulnud Jumala vaimsesse templisse ning saabunud oli ülevaatusaeg. Mõned aga ei läbinud seda ülevaatust ja jäid seega ilma aulisest võimalusest Kuninga heaks ’äri teha’ (Matt. 25:16). Nad ei täiendanud hoolikalt oma vaimseid õlivarusid nii nagu rumalad neitsidki. Ning laisa orja sarnaselt polnud nad valmis Jumala kuningriigi pärast pingutama. Valdav osa võituid jäi aga vankumatult ustavaks ja neil oli tugev soov teenida oma Isandat isegi rasketel sõja-aastatel.

13. Milline oli orjaklassi suhtumine pärast aastat 1914 ning milline on see tänapäeval?

13 Pärast 1914. aastat tegi „Vahitorn” järgmise tähelepanuväärse avalduse: „Vennad, need meie seast, kel on Jumalasse õige suhtumine, pole pettunud ühegi Tema otsuse pärast. Me ei soovinud, et meie enda tahe täituks. Niisiis,  kui selgus, et meil olid 1914. aasta oktoobrikuu suhtes valed ootused, olime rõõmsad, et Issand ei muutnud oma plaani meie meele järgi. Me ei soovinud, et Ta seda teeks. Me soovime lihtsalt mõista Tema plaane ja eesmärke.” Selline alandlikkust ja andumust peegeldav hoiak iseloomustab endiselt Issanda võituid. Nad ei väida, et Jumal inspireerib neid, kuid nad on võtnud nõuks maa peal Issanda heaks ’äri teha’. Nüüd järgib nende valvsust ja indu „teistest lammastest” koosnev „suur rahvahulk” ehk maise lootusega kristlased (Ilm. 7:9; Joh. 10:16).

MEIE OLEME VALMIS

Otsi vaimset toitu isegi rasketes olukordades

14. Miks on meil vajalik hoida kanali ligi, mille kaudu Jumal vaimset toitu jagab?

14 Nagu võitud kristlased, hoiavad ka suure rahvahulga ärksad liikmed kanali ligi, mille kaudu Jumal vaimset toitu jagab. Seetõttu saavad ka nemad täita oma vaimseid õlivarusid Jumala Sõna ja vaimu abil. (Loe Laul 119:130; Johannese 16:13.) Nii saavad nad jõudu, ja jäädes ustavaks isegi rasketes katsumustes, tõendavad ka nemad, et nad on Kristuse tagasitulekuks valmis. Näiteks ühes natsi vangilaagris oli vendadel alguses ainult üks Piibel. Niisiis palusid nad Jumalalt rohkem vaimset toitu. Peagi said nad teada, et ühel uuel vangistatud vennal oli õnnestunud oma puujala sees laagrisse toimetada mõned värsked „Vahitorni” numbrid. Vangilaagris ellujäänute hulgas oli võitud vend Ernst Wauer, kes hiljem meenutas: „Jehoova aitas meil imeliselt meelde jätta artiklites olevaid kinnitavaid mõtteid.” Pärastpoole lausus ta: „Meie päevil on nii kerge saada vaimset toitu, kuid kas me hindame seda alati? Olen veendunud, et Jehooval on külluslikult varuks õnnistusi neile, kes loodavad temale, jäävad lojaalseteks ja söövad tema lauas.”

15., 16. Mil moel sai ühe abielupaari ind kristlikus teenistuses tasutud? Mida sa võid sellistest kogemustest õppida?

15 Lisaks on teised lambad tegusad Isanda antud töös, toetades nii täielikult Kristuse vendi (Matt. 25:40). Erinevalt pahast ja laisast orjast Jeesuse tähendamissõnas on nad valmis ohvreid tooma ja pingutama, et kuningriik oma elus esikohale seada. Näiteks Jonil ja Masakol paluti minna appi hiinakeelsele põllule Keenias. Esialgu nad kõhklesid.  Kuid pärast seda, kui nad olid palvemeelselt oma olusid kaalunud, otsustasid nad siiski sinna kolida.

16 Nende pingutused said kuhjaga tasutud. Jon ja Masako sõnasid: „Kuulutustöö siin on lihtsalt vaimustav!” Nad alustasid seitse piibliuurimist ja said veel palju toredaid kogemusi. „Me täname Jehoovat iga päev selle eest, et ta lubab meil siin olla,” lisasid nad. Muidugi näitavad ka paljude teiste vendade-õdede otsused, et nad tahavad olla täielikult hõivatud Jumala teenimisega, ükskõik millal lõpp tuleb. Mõtle neile tuhandetele, kes on lõpetanud Gileadi kooli ja alustanud misjoniteenistust. Sa võid sellest erilisest teenistusvormist maiku saada, kui loed läbi artikli „Anname endast parima!”, mis ilmus 2001. aasta 15. oktoobri „Vahitornis”. Lugedes seda põnevat lugu ühest tüüpilisest päevast misjonäride elus, mõtle, kuidas sina võiksid Jehoova teenistuses rohkem teha, et talle ülistust tuua ja veelgi enam rõõmu kogeda.

PÜSI SINAGI VALVEL

Aeg läheb ruttu, kui oleme hõivatud kristliku tegevusega

17. Miks on see olnud meile õnnistuseks, et me ei tea täpset päeva ega tundi?

17 See, et me ei tea täpset päeva ega tundi, millal sellele ajastule lõpp tuleb, on ilmselgelt olnud meile õnnistuseks. Selle asemel et masenduda või pettuda, on see hoopis aidanud meil täita usinalt Jumala tahet ja saada oma armastava Isa Jehoovaga lähedasemaks. Kuna me oleme nii-öelda hoidnud kätt adra küljes ega ole lubanud millelgi enda tähelepanu hajutada, on meile oma Isanda teenistuses osaks saanud rohkesti rõõmu (Luuka 9:62).

18. Miks me tahame Jumalale ustavaks jääda?

18 Jumala kohtumõistmispäev on kiiresti lähenemas. Keegi meist ei taha valmistada pettumust Jehoovale ega Jeesusele. Nad on andnud meile praegustel viimsetel päevadel erilise teenistuseesõiguse. Kui väga me küll hindame seda, et nad on meid sel moel usaldanud! (Loe 1. Timoteosele 1:12.)

19. Kuidas me saame tõendada, et oleme selle päeva ja tunni tulekuks valmis?

19 Ükskõik kas meil on lootus elada taevas või paradiisis maa peal, olgu meie otsus teha ustavalt kuulutamise ja jüngriteks tegemise tööd, mille Jumal on meile andnud. Me ei tea ikka täpset päeva ega tundi, millal Jehoova päev algab, ja kas meil tegelikult ongi vaja seda teada? Meil on võimalik olla selle päeva ja tunni tulekuks valmis ja seda me ka oleme (Matt. 24:36, 44). Me oleme veendunud, et niikaua kui usaldame täielikult Jehoovat ja hoiame tema kuningriiki oma elus esikohal, ei tule meil pettuda (Rooml. 10:11).

^ lõik 3 Vaata „Vahitorn”, 1. märts 2004, lk 14—18.