„Ma mõtisklen su meeldetuletuste üle.” (LAUL 119:99)

LAULUD: 127, 88

1. Mis on üks neist asjadest, mis eristab meid loomadest?

SÜDAMETUNNISTUS on üks neist asjadest, mis eristab meid loomadest. Juba esimestel inimestel oli südametunnistus olemas. Aadam ja Eeva peitsid end, sest pärast Jehoova seaduse rikkumist nende süda vaevas neid.

2. Kuidas on südametunnistus nagu kompass? (Vaata pilti artikli alguses.)

2 Õpetamata südametunnistusega inimest võib võrrelda laevaga, mis seilab rikkis kompassiga. Ilma korraliku kompassita merele minna on väga ohtlik, sest tuuled ja hoovused võivad laeva kursilt kõrvale kallutada. Nii nagu täpne ja kontrollitud kompass aitab kaptenil laeva kursil hoida, aitab meid sisemine kompass, südametunnistus. See on sisetunne, mis eristab head halvast ning juhatab meid õigesse suunda. Südametunnistusest poleks kasu, kui see poleks täpne.

3. Mis võib juhtuda, kui südametunnistus on välja õpetamata?

3 Välja õpetamata südametunnistus ei hoia inimest tagasi  halba tegemast. (1. Tim. 4:1, 2.) Niisugune südametunnistus võib lausa ajendada meid nimetama „halba heaks”. (Jes. 5:20.) Jeesus hoiatas oma järelkäijaid: „Tuleb aeg, kui igaüks, kes teid tapab, arvab end Jumalale au toovat.” (Joh. 16:2.) Nii juhtus Stefanose tapmisel ja on juhtunud ka hiljem. (Ap. t. 6:8, 12; 7:54–60.) Kas pole irooniline, et inimesi tappes rikuvad usufanaatikud kõige räigemalt sellesama Jumala seadust, keda nad enda arvates kummardavad! (2. Moos. 20:13.) Nende südametunnistus on juhatanud neid täiesti valesse kohta.

4. Kuidas südametunnistust hoida, et see rikki ei läheks?

4 Kuidas oma südametunnistust hoida, et see rikki ei läheks? Piiblis on Jumala seadused ja põhimõtted ning see on „kasulik õpetamiseks, noomimiseks, asjade kordaseadmiseks, suunamiseks õiguses”. (2. Tim. 3:16.) Usin Jumala sõna uurimine, loetu üle mõtisklemine ja selle järgi tegutsemine aitab südametunnistust õpetada. See muutub usaldusväärsemaks, sest me harjume mõtlema nagu Jehoova. Vaatame nüüd lähemalt, kuidas õpetada oma südametunnistust Jehoova seaduste ja põhimõtete abil.

ÕPETA END JUMALA SEADUSTE ABIL

5., 6. Mismoodi Jumala seaduste järgimine meile mõjub?

5 Jumala seadustest ei ole kasu, kui me piirdume nende lugemisega. Me peame neid armastama ja austama. Jumala sõna ütleb: „Vihake halba ja armastage head.” (Aamos 5:15.) Aga kuidas? Õpi vaatama kõigele Jehoova pilguga. Kujuta ette, et sul on unehäired. Arst soovitab sul muuta oma toitumis- ja liikumisharjumusi ning muud. Sa proovid ja see mõjub! Muidugi oled oma arstile tänulik.

6 Looja on andnud meile seadused, mis parandavad meie elukvaliteeti, sest neid järgides ei kahjusta patt meid enam nii palju. Mõtle Piibli seadustele, mis keelavad valetamise, petmise, varastamise, hooramise, vägivallatsemise ja deemonitega suhtlemise. (Loe Õpetussõnad 6:16–19; Ilm. 21:8.) Kogedes ise, kui hästi Jehoovale kuuletumine meile mõjub, hakkame Jehoovat ja tema seadusi üha rohkem armastama.

7. Kuidas piiblilood meid aitavad?

7 Õnneks ei pea me õppima katse ja eksituse meetodil, et teada saada, mis tagajärg on Jumala seaduste rikkumisel. Me võime õppida Jumala sõnasse kirja pandud üleastumistest. Piiblisalm Õpetussõnad 1:5 ütleb: „Tark kuulab ja laseb end üha õpetada.” Jumala õpetus on parim ja me laseme end tal õpetada, kui loeme tõestisündinud piiblilugusid ja paneme oma pea tööle. Näiteks võiksid lugeda, kuidas Taavet rikkus abielu Batsebaga, ja kujutada ette tema hingepiina pärast seda. (2. Saam. 12:7–14.) Siis küsi endalt järgmised küsimused. Kuidas oleks Taavet saanud vältida südamevalu, mida põhjustas abielurikkumine? Kui mina tunneksin samasugust kiusatust, siis kas suudaksin oma pilgu ära pöörata? Kas põgeneksin nagu Joosep või annaksin järele  nagu Taavet? (1. Moos. 39:11–15.) Patu tagajärgede üle mõtisklemine paneb meid vihkama halba üha kindlama meelega.

8., 9. a) Mis olukorras südametunnistus meid aitab? b) Kuidas saavad Jehoova põhimõtted meie südametunnistust häälestada?

8 Meile ei tule ehk pähegi teha midagi, mida Jumal vihkab. Ent kuidas käituda siis, kui pühakirjas ei ole otsest käsku ega keeldu? Kuidas kindlaks teha, mis Jumalale meeldib? Nüüd tuleb mängu Piibli järgi õpetatud südametunnistus.

9 Jehoova armastab meid ja on seepärast andnud meie südametunnistuse jaoks oma põhimõtted. Ta ütleb: „Mina, Jehoova, olen sinu Jumal, kes õpetab sulle, mis on kasulik, kes juhatab sind teel, mida sa peaksid käima.” (Jes. 48:17, 18.) Kui mõtleme hoolega Piibli põhimõtete peale ja laseme neil jõuda oma südamesse, siis häälestame oma südametunnistust. Niimoodi õpetatud südametunnistus aitab teha tarku otsuseid.

ÕPETA END JUMALA PÕHIMÕTETE ABIL

10. Mis on põhimõte ja mida Jeesus põhimõtete abil õpetas?

10 Põhimõte on kedagi mingis tegevuses juhtiv ja suunav mõte või printsiip, juhtmõte. Jumala põhimõtete mõistmiseks tuleb aru saada tema mõtetest ja põhjustest, miks ta mingi seaduse on andnud. Jeesus õpetas põhimõtete abil, millised on mingi suhtumise või käitumise tagajärjed. Näiteks õpetas ta, et viha kandmine võib viia vägivallani ja võõra naise ihaldamine abielurikkumiseni. (Matt. 5:21, 22, 27, 28.) Kui me õpetame oma südametunnistust Piibli põhimõtete abil, saab see hea väljaõppe ja meie käitumine teeb Jumalale au. (1. Kor. 10:31.)

Küps kristlane paneb tähele teiste südametunnistust (vaata lõike 11, 12)

11. Mismoodi võib kristlaste südametunnistus olla erinev?

11 Mõnes asjas võivad kaks kristlast teha Piibli abil õpetatud südametunnistuse ajel erineva otsuse. Nii võib olla näiteks alkoholi tarvitamisega. Piibel ei keela seda mõõdukalt teha. Aga see hoiatab ülemäärase alkoholitarbimise ja purjutamise eest. (Õpet. 20:1; 1. Tim. 3:8.) Kas seepärast võib öelda, et kristlase ainuke mure seoses alkoholiga on olla selle tarvitamisel mõõdukas? Kaugeltki mitte. Lisaks sellele, et kristlane arvestab enda südametunnistusega, peab ta arvestama ka teiste südametunnistusega.

12. Milline hea põhjus austada teiste südametunnistust on piiblitekstis Roomlastele 14:21?

12 Selle kohta, kuidas panna tähele teiste südametunnistust, kirjutas Paulus: „Parem on liha mitte süüa ja veini mitte juua ning hoiduda tegemast ükskõik mida, mis võiks saada vennale komistuskiviks.” (Rooml. 14:21.) Kas sa oled nõus loobuma millestki, millele sul on õigus, et mitte häirida oma venna südametunnistust? Küllap ikka. Enne tõe õppimist liialdasid mõned meie vennad alkoholiga ja on nüüd otsustanud karsklaseks jääda. Keegi meist ei tahaks lükata oma venda allakäigutrepile! (1. Kor. 6:9, 10.) Oleks armastusetu käia alkoholiga peale oma külalisele, kes on sellest keeldunud.

13. Mida oli Timoteos hea sõnumi ja teiste südametunnistuse pärast valmis tegema?

 13 Timoteos võis olla 20 ringis, kui oli nõus laskma end ümber lõigata, kuigi see oli valus protseduur. Ta suhtus teistesse nagu Paulus ega tahtnud solvata juute, kellele ta kuulutama läks. (Ap. t. 16:3; 1. Kor. 9:19–23.) Kas sina oled teiste pärast valmis tegema midagi, mis on sulle raske?

„PÜRGIGEM EDASI KÜPSUSE POOLE”

14., 15. a) Mida tähendab pürgida küpsuse poole? b) Kuidas küps kristlane teistesse suhtub?

14 „Nüüd, kus oleme algõpetuse Kristusest seljataha jätnud,” kirjutas Paulus kõigile kristlastele, „pürgigem edasi küpsuse poole.” (Heebr. 6:1.) Küpsus ei saabu iseenesest. Me peame selle poole pürgima, selle nimel vaeva nägema. Vaimse kasvuga kaasneb teadmiste omandamine ja selgemale arusaamisele jõudmine. Seepärast kuuleme ühtelugu soovitust iga päev Piiblit lugeda. (Laul 1:1–3.) Kas sina loed Jumala sõna iga päev? Nii mõistad järjest paremini Piiblit ning Jehoova seadusi ja põhimõtteid.

15 Kristlaste kõige tähtsam seadus on see, et nende keskel peab olema armastus. Jeesus ütles oma jüngritele: „Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.” (Joh. 13:35.) Jeesuse poolvend Jaakobus nimetas armastust kuninglikuks seaduseks. (Jaak. 2:8.) Paulus ütles: „Armastus [on] seaduse täitmine.” (Rooml. 13:10.) Niisugune armastuse tähtsustamine ei üllata meid, sest Piibel ütleb, et „Jumal on armastus”. (1. Joh. 4:8.) Jumala armastus pole lihtsalt üks tunne. Johannes kirjutas: „Jumala armastus meie vastu on ilmnenud selles, et Jumal saatis oma ainusündinud poja maailma, et me saaksime tema kaudu elu.” (1. Joh. 4:9.) Armastus ajendas Jumalat tegudele. Meie kristlikku küpsust on näha sellest, et me armastame Jehoovat, tema poega, oma  kristlikke vendi ja teisi inimesi. (Matt. 22:37–39.)

Jumala põhimõtete abil otsustamine teeb meie südametunnistuse usaldusväärsemaks (vaata lõiku 16)

16. Miks saavad põhimõtted küpsuse poole pürgides meile järjest tähtsamaks?

16 Küpsuse poole pürgides saavad sulle üha olulisemaks põhimõtted. See on nii sellepärast, et seadused on kitsama rakendusega, aga põhimõtted kehtivad laiemalt. Kui näiteks laps ei oska näha halva seltskonna ohtusid, seab tark lapsevanem talle tema kaitsmiseks piiranguid. (1. Kor. 15:33.) Ent laps kasvab, tema mõtlemisoskus areneb ja varsti on ta ise võimeline Piibli põhimõtteid mõistma. Ta hakkab tegema targemaid otsuseid ja oma sõpru hoolikamalt valima. (Loe 1. Korintlastele 13:11; 14:20.) Nii on ka meiega. Jumala põhimõtete abil otsustamine teeb meie südametunnistuse usaldusväärsemaks, Jumala mõtetest lähtuvaks teejuhiks.

17. Miks võib öelda, et meil on tarkade otsuste tegemiseks vajalik olemas?

17 Kas meil on tarkade, Jehoovale meelepäraste otsuste tegemiseks kõik vajalik olemas? On küll. Jumala seadused ja põhimõtted on Piiblisse pandud selleks, et „Jumala teenija oleks igati pädev ja valmis igaks heaks tööks”. (2. Tim. 3:16, 17.) Otsi siis neid põhimõtteid, et „mõista, mis on Jehoova tahe”. (Efesl. 5:17.) Saa õppevahendite kasutamises vilunumaks. Meil on Jehoova tunnistajate väljaannete register, lühiregister, arvutiprogramm Watchtower Library, Vahitorni veebiraamatukogu ja rakendus JW Library. Need tööriistad on antud meile, et meie iseseisev ja perekondlik uurimine võiks olla tulemusrikas.

JEHOOVA ÕNNISTUSED

18. Milliseid õnnistusi me saame, kui kuuletume Jehoova seadustele ja põhimõtetele?

18 Jehoova õnnistab neid, kes kuuletuvad tema seadustele ja põhimõtetele, nagu on kirjas salmides Laul 119:97–100: „Kuidas ma küll armastan sinu seadust! Kogu päeva mõtisklen ma selle üle. Sinu käsusõna teeb mind targemaks mu vaenlastest, sest see on minuga alati. Mul on rohkem taipu kui kõigil mu õpetajail, sest ma mõtisklen su meeldetuletuste üle. Ma tegutsen arukamalt kui vanad mehed, sest ma täidan su korraldusi.” Jumala seaduste ja põhimõtete üle mõtisklemine lisab tarkust, taipu ja arukust. Kui oleme oma südametunnistuse õpetamises tublid, saavutame „Kristuse täielikkusele vastava kasvu”. (Efesl. 4:13.)