„Sinu poole tõstan ma oma silmad, sinu poole, kelle troon on taevas.” (LAUL 123:1)

LAULUD: 143, 124

1., 2. Mida Jehoova poole vaatamine hõlmab?

PRAEGU on „karmid ajad” ja need lähevad veelgi karmimaks, kuni koidab uus päev ja maa peal taastatakse rahu. (2. Tim. 3:1.) Seepärast on kohane endalt küsida, kelle poole vaatavad abi ja juhatuse saamiseks minu silmad. Ilmselt vastad sa pikemalt mõtlemata: „Jehoova poole”, ja see on hea vastus.

2 Aga mida Jehoova poole vaatamine hõlmab? Ja kuidas tagada, et meie silmad vaatavad tema poole, olgu elu kuitahes keeruline? Juba ammu aega tagasi tõdes laulukirjutaja, et abi vajades tuleb tõsta oma silmad Jehoova poole. (Loe Laul 123:1–4.) Ta võrdles Jehoova poole vaatamist sellega, kuidas sulane vaatab oma isanda poole. Mida ta selle võrdlusega silmas pidas? Ta võis mõelda, et sulane vaatab isanda poole toidu ja kaitse saamiseks, aga mitte ainult seda. Sulane tahab aimata kõiki isanda soove ja need täita. Meilgi tuleb vaadata iga päev Jumala sõnasse, et mõista,  mis on Jehoova tahe igaühega meist isiklikult, ja täita seda tahet. Ainult siis on kindel, et Jehoova meid hädas aitab. (Efesl. 5:17.)

3. Mis võib meie pilgu Jehoovalt ära pöörata?

3 Isegi siis, kui me teame, et pidevalt Jehoova poole vaatamine on väga tähtis, võib meie pilk mõnikord eksida kõrvalistele asjadele. Jeesuse sõbra Martaga oli just nii. Ta „oli hõivatud paljude toimetustega”. (Luuka 10:40–42.) Kui see juhtus juba ustava Martaga sel ajal, kui Jeesus ise oli tema kodus, võib see juhtuda ka meiega. Mis võib meie pilgu Jehoovalt ära pöörata? Selles artiklis vaatame, kuidas meid võib häirida teiste käitumine, ja õpime keskenduma Jehoovale.

USTAV MEES EKSIB

4. Miks võib meid üllatada, et Mooses kaotas õiguse minna tõotatud maale?

4 Pole kahtlustki, et Mooses vaatas juhatuse saamiseks Jehoova poole. „Ta jäi kindlaks, otsekui nähes teda, kes on nähtamatu.” (Loe Heebrealastele 11:24–27.) Piibel räägib, et „Iisraelis pole enam tõusnud sellist prohvetit nagu Mooses, keda Jehoova tundis palgest palgesse”. (5. Moos. 34:10.) Kuigi Mooses oli Jehoovaga nii lähedane, kaotas ta siiski õiguse minna tõotatud maale. (4. Moos. 20:12.) Miks ta nii rängalt eksis?

5.–7. Mis probleem tekkis peatselt pärast iisraellaste lahkumist Egiptusest ja mida Mooses tegi?

5 Vähem kui kaks kuud pärast Egiptusest lahkumist, isegi enne, kui nad jõudsid Siinai mäe juurde, tekkis iisraellastel tõsine probleem. Nad hakkasid virisema, et neil ei ole vett. Nad nurisesid Moosese vastu ja too oli nii meeleheitel, et hüüdis Jehoova poole: „Mis ma pean selle rahvaga tegema? Veidi veel ja nad viskavad mu kividega surnuks!” (2. Moos. 17:4.) Jehoova ütles Moosesele selgelt, et ta peab võtma oma kepi ja lööma Hoorebi kaljut, misjärel tuleb sellest vesi. Piiblist loeme: „Mooses tegigi nõnda Iisraeli vanemate silme all.” Iisraellased kustutasid oma janu ja probleem lahenes. (2. Moos. 17:5, 6.)

6 Mooses „pani sellele paigale nimeks Massa ja Meriba”, see tähendab „proovilepanek” ja „riid”, sest „iisraellased olid seal riielnud ja Jehoova proovile pannud, öeldes: „Kas Jehoova on meie keskel või ei ole?””. Need nimed olid tõesti sobivad. (2. Moos. 17:7.)

7 Kuidas Jehoova Meribas juhtunusse suhtus? Ta pidas iisraellaste käitumist mässuks tema enda, mitte ainult Moosese vastu. (Loe Laul 95:8, 9.) Iisraellaste süütegu oli tõsine, aga Mooses käitus õigesti. Ta vaatas Jehoova poole, sai temalt juhtnöörid ja täitis neid hoolega.

8. Mis probleem tekkis 40-aastase kõrberännaku lõpus?

8 Samalaadne asi juhtus ka 40 aastat hiljem, just enne kõrberännaku lõppu. Iisraellased olid tõotatud maa piiri ääres Kaadese lähedal, aga ka see paik sai endale  nimeks Meriba. * Jälle virisesid nad veepuuduse pärast. (4. Moosese 20:1–5.) Kuid seekord käitus Mooses valesti.

9. Mis käsu Mooses sai, aga mida ta selle asemel tegi? (Vaata pilti artikli alguses.)

9 Mismoodi Mooses rahva mässule reageeris? Jälle vaatas ta juhatuse saamiseks Jehoova poole. Ent seekord ei käskinud Jehoova tal kaljut lüüa, vaid võtta oma kepp, rahvas kokku kutsuda ja kaljule öelda, et see annaks vett. (4. Moos. 20:6–8.) Mooses aga läks endast välja ja ei rääkinud mitte kaljuga, vaid karjus inimestele: „Kuulge nüüd, te mässajad! Kas me peame teile sellest kaljust vee välja tooma?” Seejärel lõi ta oma kepiga kaljut lausa kaks korda. (4. Moos. 20:10, 11.)

10. Kuidas Jehoova Moosese käitumisele reageeris?

10 Jehoova vihastus Moosese peale, ta sai koguni „tulivihaseks”. (5. Moos. 1:37; 3:26.) Miks? Põhjusi võis olla mitu. Esiteks võis Jehoovat vihastada see, et Mooses ei täitnud tema käsku, mis oli seekord teistsugune.

11. Kuidas võis kalju löömine tõmmata tähelepanu eemale Jehoova imeteolt?

11 Jehoova vihale võib olla ka teine selgitus. Esimese Meriba juures on graniitkaljud. Keegi ei oota, et tugevast graniidist võiks mingit vett tulla, ükskõik kui kõvasti seda ka ei löödaks. Kuid teise Meriba juures on hoopis teistsugused, lubjakivist kaljud. Pehmema lubjakivi sisse võib paiguti koguneda vett ja inimesed võivad vee saamiseks kivisse auke teha. Kas võis olla, et kui Mooses sellist kaljut kaks korda lõi, siis iisraellastel oli põhjust arvata, et vesi pääses sealt lahti mitte tänu Jehoovale, vaid löögi jõul? Kas kaljut lüües, mitte sellega rääkides, tegi Mooses tühjaks Jehoova imeteo? * Me täpselt ei tea.

MOOSESE VASTUHAKK

12. Mis võis olla kolmas põhjus, miks Jehoova Moosese ja Aaroni peale vihastus?

12 Jehooval võis olla ka kolmas põhjus Moosese ja Aaroni peale vihastuda. Pane tähele, mida Mooses rahvale ütles: „Kas me peame teile sellest kaljust vee välja tooma?” Sõnaga „me” mõtles Mooses ilmselt ennast ja Aaronit. See oli lugupidamatu Jehoova vastu, kelle imetegu see tegelikult oli. Seda selgitust paistab kinnitavat ka piiblitekst Laul 106:32, 33: „Nad vihastasid Jumalat Meriba vee juures. Moosesel läks nende pärast kehvasti. Nad tegid tema meele kibedaks, ta huulilt tulid mõtlematud sõnad.” * (4. Moos. 27:14.) Kuidas see ka ei olnud, ei andnud Moosese käitumine au Jehoovale, kuigi oleks pidanud. Jehoova  ütles Moosesele ja Aaronile: „Te mõlemad hakkasite vastu mu käsule.” (4. Moos. 20:24.) See oli küll raske patt!

13. Miks võib öelda, et Jehoova karistas Moosest õiglaselt ja ausalt?

13 Mooses ja Aaron olid Jehoova rahva juhid ja neil oli suur vastutus. (Luuka 12:48.) Jehoova oli keelanud tervel iisraellaste põlvkonnal Kaananimaale sisenemise, sest nad olid talle vastu hakanud. (4. Moos. 14:26–30, 34.) Seega, kui Mooses talle vastu hakkas, oli õiglane ja aus karistada teda samal viisil. Nagu teistel mässajatel, keelati temalgi minna tõotatud maale.

MIKS NII JUHTUS

14., 15. Mis põhjusel Mooses Jehoovale vastu hakkas?

14 Mis tõukas Moosest Jehoovale vastu hakkama? Loe uuesti teksti Laul 106:32, 33: „Nad vihastasid Jumalat Meriba vee juures. Moosesel läks nende pärast kehvasti. Nad tegid tema meele kibedaks, ta huulilt tulid mõtlematud sõnad.” Iisraellased nurisesid Jehoova vastu, aga hoopis Moosese meel läks kibedaks. Ta kaotas enesevalitsuse ja rääkis mõtlematult.

15 Teiste käitumine tõmbas Moosese tähelepanu Jehoovalt eemale. Esimesel korral oli Mooses käitunud õigesti. (2. Moos. 7:6.) Ent aastakümnetepikkune jändamine kangekaelsete iisraellastega oli ehk tekitanud temas väsimust ja tülpimust. Ilmselt keskendus Mooses oma tunnetele, mitte sellele, kuidas Jehoovale au tuua.

16. Mismoodi puudutab Moosese käitumine meid?

16 Kui nii juhtus sedavõrd ustava prohvetiga nagu Mooses, siis kas meiegi võime valvsuse kaotada ja eksida? Me oleme piltliku tõotatud maa, uue maailma lävel. (2. Peetr. 3:13.) Keegi meist ei tahaks oma tasust ilma jääda. Eesmärgile jõudmiseks peavad meie silmad vaatama pidevalt Jehoova poole, et kindlaks teha tema tahe ja seda täita. (1. Joh. 2:17.) Mida on meil Moosese eksimusest õppida?

ÄRA LASE TEISTE KÄITUMISEL END EKSITADA

17. Mis aitab meil pettumusest üle saada?

17 Ära lase pettumusel endast võitu saada. Kuigi me võime kohata samu raskusi üha uuesti ja uuesti, „ärgem ... loobugem head tegemast, sest me saame omal ajal lõigata, kui me ei tüdi”. (Gal. 6:9; 2. Tess. 3:13.) Kui miski või keegi valmistab meile ühtelugu pettumust, tuleb valvata oma suud ja jääda rahulikuks. (Õpet. 10:19; 17:27; Matt. 5:22.) Isegi kui keegi meid provotseerib, tuleb anda maad „Jumala vihale”. (Loe Roomlastele 12:17–21.) See tähendab, et me vaatame Jehoova poole ja ootame kannatlikult, kuni tema midagi ette võtab. Kellelegi omal käel halvaga tasudes oleksime Jehoova vastu lugupidamatud.

18. Mida tuleks silmas pidada seoses organisatsiooni juhenditega?

18 Järgi kehtivaid juhendeid. Kas  me järgime ustavalt kehtivaid juhendeid, mis Jehoova meile on andnud? Me ei taha toetuda oma kogemusele ja teha lihtsalt nii, nagu oleme harjunud. Selle asemel järgime kõiki Jehoova organisatsioonilt tulevaid uusi juhendeid. (Heebr. 13:17.) Samal ajal oleme ka hoolsad, et mitte minna „üle selle, mis on kirjutatud”. (1. Kor. 4:6.) Nii vaatavad meie silmad alati Jehoova poole.

Mida me õpime sellest, kuidas Mooses lasi end mõjutada teiste vigadel? (Vaata lõiku 19)

19. Mida teha, et teiste eksimused ei rikuks meie suhet Jehoovaga?

19 Ära luba teiste eksimustel rikkuda sinu suhet Jehoovaga. Kui vaatame Jehoova poole, ei saa teiste käitumine rikkuda meie suhet temaga ega meid kibestada. See on eriti oluline, kui meil on tema organisatsioonis vastutust, nagu oli ka Moosesel. Me kõik peame küll vaeva nägema, töötama „oma pääste nimel aukartuse ja värinaga”, aga see ei tähenda, et Jehoova mõõdab kõiki ühe mõõduga. (Filipl. 2:12.) Pigem on nii, et mida rohkem vastutust meil on, seda rohkem meilt nõutakse. (Luuka 12:48.) Siiras armastus Jehoova vastu ei luba millelgi panna meid komistama ega lahutada meid tema armastusest. (Laul 119:165; Rooml. 8:37–39.)

20. Milles me tahame kindlaks jääda?

20 Ajad on karmid, aga olgu meie silmad tõstetud selle poole, „kelle troon on taevas”, et mõista tema tahet. Ärgu ilmaski kahjustagu meie suhet Jehoovaga see, mida teised teevad. Moosesega juhtunu tuletab seda meelde. Teiste ebatäius ei tohiks meid endast välja viia. Selle asemel olgu „meie pilk pööratud meie Jumala Jehoova poole, kuni tema meile halastab”. (Laul 123:1, 2.)

^ lõik 8 See Meriba, mis oli Kaadese lähedal, ei olnud sama mis Meriba Refidimi lähedal, mida nimetati ka Massaks. Nendes paikades toimunud riidude pärast hakati mõlemat kohta kutsuma Meribaks. (Vt „Piibel. Uue maailma tõlge”, kaart lisas B3.)

^ lõik 11 Professor John Beck kirjutab: „Juudi pärimuse järgi kritiseerisid mässulised Moosest: „Mooses teab, mis kalju see on! Kui ta tahab imet teha, siis toogu vesi välja teisest kaljust.”” Aga see on pelgalt pärimus.

^ lõik 12 Vt „Lugejate küsimusi” (Vahitorn, 15. oktoober 1987, inglise keeles).