„Iga kord, kui te seda leiba sööte ja sellest karikast joote, kuulutate Isanda surma, kuni ta tuleb.” (1. KOR. 11:26)

LAUL 18 Tänu lunastuse eest

ÜLEVAADE *

1., 2. a) Mida Jehoova näeb, kui miljonid inimesed kogunevad tähistama Isanda õhtusöömaaega? (Vaata kaanepilti.) b) Mida me arutame selles artiklis?

MIDA Jehoova näeb, kui miljonid inimesed üle kogu maailma tähistavad Isanda õhtusöömaaega? Ta ei näe pelgalt suurt inimmassi, vaid paneb tähele igat üksikisikut. Näiteks märkab ta neid, kes käivad ustavalt kohal igal aastal. Nende hulgas on inimesi, kes tulevad hoolimata vastupanust. Samuti on neid, kes ei käi regulaarselt teistel koosolekutel, kuid kellele on tähtis kohal olla just mälestusõhtul. Jehoova paneb tähele ka neid, kes on mälestusõhtul esimest korda ja tulnud võib-olla uudishimust.

2 Jehooval on kindlasti hea meel, et mälestusõhtul käib nii palju inimesi. (Luuka 22:19.) Samas pole talle kõige tähtsam see, kui palju on inimesi, vaid see, mis ajendil nad on tulnud. Selles artiklis võtame vaatluse alla tähtsa küsimuse: miks me käime mälestusõhtul ja teistel koosolekutel, kuhu Jehoova meid kutsub?

Miljonid inimesed üle kogu maailma on oodatud Isanda õhtusöömaajale (vaata lõike 1–2)

ALANDLIKKUS

3., 4. a) Miks me käime koosolekutel? b) Mida näitab meie kohta see, et me käime koosolekutel? c) Miks me ei peaks mälestusõhtult puuduma? (Vaata 1. Korintlastele 11:23–26.)

3 Me käime koguduse koosolekutel peamiselt sellepärast, et see on meie jumalateenimise osa. Samuti saame seal Jehoovalt õpetust. Uhked inimesed arvavad, et nad ei vaja kellegi juhatust. (3. Joh. 9.) Vastupidi neile laseme meie hea meelega Jehooval ja tema organisatsioonil  end õpetada. (Jes. 30:20; Joh. 6:45.)

4 See, et käime koosolekutel, näitab, et oleme alandlikud ja valmis laskma end õpetada. Me läheme Jeesuse surma mälestusõhtule, sest teame, et see sündmus on oluline. Samuti soovime kuuletuda Jeesuse käsule „Tehke seda minu mälestuseks ka edaspidi”. (Loe 1. Korintlastele 11:23–26.) See koosolek tugevdab meie lootust ja tuletab meile meelde, kui palju Jehoova meid armastab. Ta aga teab, et me vajame julgustust ja usukinnitust rohkem kui kord aastas. Seetõttu kutsub Jehoova meid koosolekutele iga nädal. Alandlikkus ajendab meid seda üleskutset kuulda võtma. Me võtame iga nädal aega, et valmistuda koosolekuteks ja neil kohal olla.

5. Kuidas reageerivad alandlikud inimesed Jehoova kutsele saada temalt õpetust?

5 Igal aastal võtavad paljud alandlikud inimesed vastu Jehoova kutse saada temalt õpetust. (Jes. 50:4.) Tihti tulevad nad esmalt mälestusõhtule ja pärast seda hakkavad ka teistel koosolekutel käima. (Sak. 8:20–23.) Kõik koos me laseme end hea meelega õpetada Jehooval, kes on meie „aitaja ning päästja”. (Laul 40:17.) Mis on veel meeldivam või veel tähtsam, kui olla Jehoova ja tema poja õpilased? (Matt. 17:5; 18:20; 28:20.)

6. Mis ajendas üht meest koosolekutel käima?

6 Igal aastal püüame kutsuda Kristuse surma mälestusõhtule võimalikult palju inimesi. Paljud alandlikud inimesed on selle kutse vastu võtnud ja sel on olnud head tulemused. Mõtle ühele näitele. Aastaid tagasi andis üks vend mälestusõhtukutse mehele, kes ütles, et tal pole võimalik tulla. Meie vend oli üllatunud, kui see mees mälestusõhtul saali astus. Mehele avaldas sealne vastuvõtt nii sügavat muljet, et ta hakkas käima meie iganädalastel koosolekutel. Ta puudus aasta jooksul vaid kolmelt koosolekult. Mis ajendas teda kõigil koosolekutel käima? Ta oli alandlikult valmis muutma oma mõtteviisi. Vend, kes talle kutse andis, ütles hiljem, et see mees on tõesti väga alandlik. Kahtlemata tõmbas Jehoova teda enda ligi ja ta on nüüd ristitud vend. (2. Saam. 22:28; Joh. 6:44.)

7. Kuidas aitab meil olla alandlik see, mida me õpime koosolekutel ja loeme Piiblist?

7 See, mida me õpime koosolekutel ja loeme Piiblist, aitab meil olla alandlik. Mälestusõhtule eelnevatel nädalatel keskendutakse koosolekutel tihti Jeesuse elule ja tema alandlikkusele, mis väljendus tema ohvrisurmas. Mälestusajal innustatakse meid lugema sündmustest, mis eelnesid ja järgnesid Jeesuse surmale. See kõik kasvatab meie tänulikkust lunastusohvri eest. Me soovime jäljendada Jeesuse alandlikkust ja täita Jehoova tahet ka raskustes. (Luuka 22:41, 42.)

JULGUS

8. Milles ilmnes Jeesuse julgus?

8 Me püüame jäljendada ka Jeesuse julgust. Mõtle, kui julge oli ta oma surmale eelnevatel päevadel. Jeesus teadis, et peagi tema vaenlased alandavad ja peksavad teda ning lasevad ta  hukata. (Matt. 20:17–19.) Siiski oli ta valmis surmale vastu minema. Kui see aeg hakkas ligi jõudma, ütles ta oma apostlitele, kellega ta oli Ketsemani aias: „Tõuske üles, lähme! Minu äraandja on lähedal.” (Matt. 26:36, 46.) Kui siis relvastatud väesalk tuli teda kinni võtma, astus ta ette, andis teada, kes ta on, ja ütles sõduritele, et need laseksid apostlitel minna. (Joh. 18:3–8.) Kui julge Jeesus küll oli! Tänapäeval tahavad võitud kristlased ja teised lambad olla Jeesuse eeskujul julged. Kuidas seda teha?

Kui käid julgelt koosolekutel, julgustad teisi (vaata lõiku 9) *

9. a) Miks võib meil vaja olla julgust, et käia regulaarselt koosolekutel? b) Kuidas võib meie eeskuju mõjutada vendi, kes on usu tõttu vangis?

9 Kui kogeme raskusi, võib meil vaja olla julgust, et käia regulaarselt koosolekutel. Mõned vennad ja õed käivad koosolekutel hoolimata leinast, masendusest või terviseprobleemidest. Teised lähevad julgelt koosolekutele, kuigi nende pere või riigivalitsus osutab neile jõulist vastupanu. Mõtle, kuidas meie eeskuju mõjutab neid vendi, kes on usu tõttu vangis. (Heebr. 13:3.) Kui nad kuulevad, et teenime Jehoovat olenemata raskustest, annab see neile jõudu püsida usus, olla julged ja jääda laitmatuks. Paulus koges midagi sellist. Kui ta oli Roomas vangis, tõi talle suurt rõõmu see, kui kuulis, et tema vennad ja õed teenivad ikka ustavalt Jumalat. (Filipl. 1:3–5, 12–14.) Vahetult enne või kohe pärast vabastamist kirjutas Paulus kirja heebrealastele. Selles kirjas innustas ta ustavaid kristlasi üksteist armastama ja mitte jätma koguduse koosolekutel käimist unarusse. (Heebr. 10:24, 25; 13:1.)

10., 11. a) Keda me peaksime mälestusõhtule kutsuma ja miks? b) Mis ajendab meid seda tegema? (Vaata Efeslastele 1:7.)

10 Me vajame julgust, et kutsuda mälestusõhtule oma sugulasi, töökaaslasi ja naabreid. Miks me tahame neid kutsuda? Meid ajendab selleks tänulikkus kõige selle eest, mida Jehoova ja Jeesus on meie heaks teinud. Me tahame, et ka teised saaksid osa lunastusohvri kaudu väljenduvast Jehoova „rikkalikust armust”. (Loe Efeslastele 1:7; Ilm. 22:17.)

11 Kui oleme julged ja käime koosolekutel, väljendame veel üht kaunist omadust, mida Jehoova ja Jeesus tähelepanuväärsel viisil ilmutavad.

ARMASTUS

12. a) Kuidas tugevdavad koosolekud meie armastust Jehoova ja Jeesuse vastu? b) Mida innustab meid tegema kirjakoht 2. Korintlastele 5:14, 15?

12 Armastus Jehoova ja Jeesuse vastu ajendab meid käima koosolekutel. Seal  õpime neid üha rohkem tundma ja armastama. Koosolekutel räägitakse sageli sellest, mida nad on meie heaks teinud. (Rooml. 5:8.) Eriti just mälestusõhtu meenutab meile selgelt Jehoova ja Jeesuse armastust meie vastu ning isegi selliste inimeste vastu, kes veel ei mõista lunastuse väärtust. Me püüame jäljendada Jeesust igas eluvaldkonnas, kuna oleme talle tänulikud. (Loe 2. Korintlastele 5:14, 15.) Samuti sunnib süda meid kiitma Jehoovat, kes on korraldanud lunastuse. Üks viis, kuidas teda kiita, on anda koosolekutel südamest tulevaid kommentaare.

13. Kuidas me saame näidata armastust Jehoova ja tema poja vastu? Selgita.

13 Me saame näidata armastust Jehoova ja tema poja vastu sellega, kui oleme valmis tooma ohvreid, näiteks selleks, et käia koosolekutel. Paljudel kogudustel toimub nädalasisene koosolek tööpäeva õhtul, kui oleme tõenäoliselt väsinud. Teine koosolek toimub nädalavahetusel, mil teised inimesed üldiselt puhkavad. Kas Jehoova märkab seda, kui tuleme koosolekule hoolimata väsimusest? Loomulikult. Ta näeb ja peab kalliks kõiki meie pingutusi, mida teeme koosolekutel käimiseks. (Mark. 12:41–44.)

14. Kuidas on Jeesus meile ennastohverdava armastuse osutamisel eeskujuks?

14 Jeesus on meile ennastohverdava armastuse osutamisel eeskujuks. Ta pani alati jüngrite huvid enda omadest ettepoole ja oli valmis nende eest isegi surema. Ta tegeles oma jüngritega ka siis, kui oli füüsiliselt või emotsionaalselt kurnatud. (Luuka 22:39–46.) Ja talle oli tähtsam andmine, mitte saamine. (Matt. 20:28.) Kui meie armastus Jehoova ja õdede-vendade vastu on sama tugev, tahame olla kohal Isanda õhtusöömaajal ja kõigil teistel koguduse koosolekutel.

15. Keda me eriti tahame aidata?

15 Meil on ainus tõeline kristlik vennaskond ja me soovime kasutada nii  palju aega kui võimalik, et kutsuda teisi sellega liituma. Veelgi enam tahame aga aidata usukaaslasi, kes on muutunud mittetegevaks. (Gal. 6:10.) Me näitame oma armastust nende vastu sellega, et innustame neid tulema koosolekutele ja eriti mälestusõhtule. Nagu Jehoova ja Jeesus, oleme ka meie ülirõõmsad, kui mõni mittetegev pöördub tagasi Jehoova juurde, kes on meie armastav isa ja karjane. (Matt. 18:14.)

16. a) Kuidas me saame üksteist julgustada ja kuidas koosolekud meid aitavad? b) Miks tasub enne mälestusõhtut mõtiskleda Jeesuse sõnade üle tekstis Johannese 3:16?

16 Kutsugem järgnevate nädalate jooksul võimalikult palju inimesi mälestusõhtule, mis toimub reedel, 19. aprillil. (Vaata kasti „ Kas sina jagad kutseid?”.) Ja innustagem üksteist käima regulaarselt koosolekutel. Selle maailma lõpp on lähedal ja seda enam vajame koosolekuid, mis aitavad meil jätkuvalt ilmutada alandlikkust, julgust ja armastust. (1. Tess. 5:8–11.) Näidakem Jehoovale ja Jeesusele, kui tänulikud me oleme nende armastuse eest. (Loe Johannese 3:16.)

LAUL 126 „Püsige ärkvel, seiske kindlalt usus”

^ lõik 5 2019. aastal toimub Kristuse surma mälestusõhtu reedel, 19. aprillil. See on aasta tähtsaim koosolek. Miks me tahame seal kohal olla? Me soovime Jehoovale heameelt valmistada. Selles artiklis räägime omadustest, mis ajendavad meid käima nii mälestusõhtul kui ka iganädalastel koguduse koosolekutel.

^ lõik 52 PILDIKIRJELDUSED. Vend, kes on usu tõttu vangis, saab kodust julgustava kirja. Teda teeb rõõmsaks teadmine, et pere peab teda meeles ning et nad teenivad ikka ustavalt Jehoovat, hoolimata kodukandis toimuvatest rahutustest.