„Mis Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu.” (MARK. 10:9)

LAULUD: 131, 132

1., 2. Mida ajendab kirjakoht Heebrealastele 13:4 meid tegema?

ME KÕIK soovime tuua Jehoovale au. Ta väärib seda ja ta on lubanud, et austab omakorda meid. (1. Saam. 2:30; Õpet. 3:9; Ilm. 4:11.) Samuti soovib ta, et peaksime lugu teistest inimestest, näiteks võimuesindajatest. (Rooml. 12:10; 13:7.) Kuid on üks liit, mida tuleb eriliselt au sees hoida. Selleks on abielu.

2 Paulus kirjutas: „Kõik hoidku abielu au sees ja abieluvoodi olgu rüvetamata.” (Heebr. 13:4.) See polnud pelgalt üldine mõtteavaldus, vaid selge juhend kristlastele pidada abieluliitu pühaks ja suhtuda sellesse kui millessegi väärtuslikku. Kas sina suhtud abiellu samamoodi, eriti kui sa ise oled abielus?

3. Millise tähtsa nõuande andis abielu kohta Jeesus? (Vaata pilti artikli alguses.)

3 Kui suhtud abieluliitu austusega, siis järgid Jeesuse eeskuju. Kord küsisid variserid temalt lahutuse kohta. Vastuseks viitas Jeesus sellele, mida Jumal ütles seoses esimese abieluga: „Seetõttu jätab mees maha oma isa ja ema ning  neist kahest saab üks.” Jeesus lisas: „Mis Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu.” (Loe Markuse 10:2–12; 1. Moos. 2:24.)

4. Mis oli Jehoova eesmärk abielu suhtes?

4 Jeesus tõi esile, et Jumal on seadnud abielule alguse ja et see peaks olema püsiv liit. Jumal ei öelnud Aadamale ja Eevale, et abielu võib lahutada. Tema eesmärk oli, et abielu oleks kahe inimese liit, mis jääks kestma igavesti.

AJUTISED MUUTUSED

5. Kuidas on surm abielu mõjutanud?

5 Me teame, et Aadama patt tõi kaasa palju muutusi. Üks neist oli surm, mis on mõjutanud ka abielu. Paulus selgitas, et surm lõpetab abielu ja et leseks jäänud inimene võib uuesti abielluda. (Rooml. 7:1–3.)

6. Kuidas ilmneb Moosese seadusest Jehoova suhtumine abiellu?

6 Seaduses, mille Jumal Iisraeli rahvale andis, oli juhendeid ka abielu kohta. Juba enne Moosese seadust oli levinud, et mehel on rohkem kui üks naine. See oli lubatud ka iisraellastel, kuid selle kohta olid seaduses selged juhendid, et naisi ja lapsi kaitsta. Kui iisraellane näiteks abiellus orjatariga, võis juhtuda, et ta võttis hiljem veel teise naise. Sel juhul ei tohtinud ta aga anda esimesele naisele vähem toitu ja riideid ning pidi täitma tema ees ka abielukohust. See oli Jumala nõue. (2. Moos. 21:9, 10.) Meie ei ole Moosese seaduse all, kuid me võime sellest näha, et Jehoova väärtustab abielu. Ja see aitab meil abielu au sees hoida.

7., 8. a) Mida ütleb 5. Moosese 24:1 lahutuse kohta? b) Kuidas suhtub Jehoova lahutusse?

7 Mida ütles Moosese seadus lahutuse kohta? Kuigi see polnud algselt Jehoova plaan, lubas ta seadusega Iisraeli mehel end naisest lahutada, kui ta avastab naise juures „midagi laiduväärset”. (Loe 5. Moosese 24:1.) Seaduses ei selgitatud, mida mõeldi sõnaga „laiduväärne”. Kuid see pidi olema midagi häbiväärset või tõsist, mitte lihtsalt väike viga. (5. Moos. 23:14.) Kahjuks aga lahutasid Jeesuse päevil paljud juudid abielu „ükskõik millisel põhjusel”. (Matt. 19:3.) Me tahame sellisest hoiakust kindlalt hoiduda.

8 Malaki tõi selgelt välja Jumala suhtumise lahutusse. Tol ajal oli tavaline, et mees lahutas end naisest, kes oli olnud tal noorpõlvest saati. Põhjuseks võis olla see, et mees soovis abielluda noorema naisega, kes ei teeninud Jehoovat. Malaki pani kirja Jehoova sõnad „ma vihkan lahutust”. (Mal. 2:14–16.) Jumala suhtumine abiellu polnud inimese loomisest alates muutunud. Ta ütles, et „mees [jätab] maha oma isa ja ema ning hoiab ühte oma naisega ja neist kahest saab üks”. (1. Moos. 2:24.) Jeesus suhtus abiellu samamoodi nagu Jehoova. Ta ütles: „Mis Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu.” (Matt. 19:6.)

AINUS PÕHJUS LAHUTUSEKS

9. Kuidas mõista Jeesuse sõnu tekstis Markuse 10:11, 12?

9 Kas aga on üldse olemas mingit põhjust, miks kristlane võib abielu lahutada ja uuesti abielluda? Jeesus selgitas oma suhtumist lahutusse, kui ütles: „Kes naise endast lahutab ja abiellub teisega, see rikub abielu, patustades naise vastu, ja kui naine pärast oma mehest lahutamist abiellub teisega, siis rikub ta abielu.” (Mark. 10:11, 12; Luuka 16:18.) On selge, et Jeesus pidas abielust lugu ja  tahtis, et ka teised seda teeksid. Kui üks abielupool lahutab mingil ettekäändel end oma abikaasast, kes on olnud talle truu, ja abiellub teisega, siis rikub ta abielu. Jumala silmis on nad ikka veel üks, sest lahutus iseenesest ei lõpeta abielu. Samuti ütles Jeesus, et kui mees lahutab end naisest, kes on olnud talle truu, siis seab ta naise ohtu rikkuda abielu. Kuidas nii? Lahutatud naine võis tunda survet uuesti abielluda, et materiaalses mõttes mitte hätta jääda. See oleks aga olnud abielurikkumine.

10. Mis põhjusel võib kristlane abielu lahutada ja uuesti abielluda?

10 Jeesus tõi välja, mis põhjusel võib abielu lahutada. Ta sõnas: „Ma ütlen teile, et kes lahutab naise endast muul põhjusel kui hooruse [kreeka keeles porneía] pärast ja abiellub teisega, see rikub abielu.” (Matt. 19:9.) Sama mõtte ütles ta mäejutluses. (Matt. 5:31, 32.) Mis on see hoorus, mida Jeesus mõlemal korral mainis? Selle alla käib abielurikkumine, prostitutsioon, seksuaalsuhted isikute vahel, kes pole omavahel abielus, homoseksuaalsed suhted ja loomapilastus. Kui üks abikaasadest teeb hooruspattu, siis võib teine otsustada, kas lahutada abielu või mitte. Kui ta otsustab lahutada, siis lõpetab see abielu ka Jumala silmis.

11. Miks võib kristlane otsustada abielu mitte lahutada, kuigi tal on selleks pühakirjal põhinev alus?

11 Jeesus ei öelnud, et hooruspatu puhul peab abielu lahutama. Näiteks võib naine otsustada end mehest mitte lahutada, kuigi too on rikkunud abielu. Võib-olla armastab naine oma meest kõigest hoolimata, soovib talle andestada ning koos temaga oma abielu uuesti üles ehitada. Kui naine lahutaks ega abielluks uuesti, peab ta toime tulema eri raskustega. Ta ei saa enam tunda rõõmu seksuaalsuhetest ning peab saama hakkama enda elatamise ja üksindusega. Ja kuidas mõjutaks lahutus lapsi?  Kas lahutuse korral oleks raskem neid tões üles kasvatada? (1. Kor. 7:14.) On selge, et lahutatud süütul kristlasel tuleb erinevaid raskusi.

12., 13. a) Mis juhtus Hoosea abielus? b) Miks võttis Hoosea Gomeri tagasi ja mida me sellest loost õpime?

12 Hoosea kogemus õpetab meile palju selle kohta, milline on Jumala vaade abielule. Jumal käskis Hooseal võtta naiseks Gomeri, kes pidi hakkama hoorama ja sünnitama talle sohilapsed. Naine „jäi lapseootele ja sünnitas Hooseale poja”. (Hoosea 1:2, 3.) Hiljem sai ta veel ühe tütre ja poja, kuid ilmselt mõne teise mehega. Hoolimata Gomeri korduvast abielurikkumisest ei lahutanud Hoosea end temast. Viimaks jättis Gomer ise Hoosea maha ja temast sai orjatar. Kuid Hoosea ostis ta endale tagasi. (Hoosea 3:1, 2.) Jehoova näitlikustas Hoosea abielu kaudu seda, kuidas ta andestas korduvalt Iisraeli rahvale, kes oli talle truudusetu. Mida me Hoosea loost õpime?

13 Kristlasel tuleb teha otsus, kui tema abikaasa on rikkunud abielu. Jeesuse sõnade kohaselt on tal õigus abielu lahutada ja ta on siis vaba uuesti abielluma. Teine võimalus on tal aga abikaasale andestada. See ei oleks vale. Hoosea võttis Gomeri enda juurde tagasi. Ta ütles Gomerile, et sel ei tohi enam olla suhteid teiste meestega ning ka Hoosea ei heitnud mõnda aega tema juurde. (Hoosea 3:3.) Hiljem Hoosea aga taastas abielusuhted Gomeriga. See sümboliseeris seda, et Jehoova oli valmis iisraellastele andestama ja taastama oma suhted nendega. (Hoosea 1:11; 3:3–5.) Mida õpetab see abielu kohta meile? Kui süütu pool otsustab abielu mitte lahutada ja on taas oma abikaasaga seksuaalsuhtes, näitab see seda, et ta on oma kaasale andestanud. (1. Kor. 7:3, 5.) Sel juhul pole tal enam pühakirja järgi õigust abielu lahutada. Nad mõlemad peaksid tegema koostööd oma abielu nimel ja püüdma suhtuda abiellu nii nagu Jumal.

HOIA ABIELU AU SEES KA RASKUSTE KORRAL

14. Mis võib vahel juhtuda, nagu näitab tekst 1. Korintlastele 7:10, 11?

14 Kõik kristlased peaksid suhtuma abiellu nii nagu Jeesus ja Jehoova. Ent kuna me oleme ebatäiuslikud, ei pruugi see alati hästi õnnestuda. (Rooml. 7:18–23.) Ka esimesel sajandil oli mõnel kristlasel abielus raskusi. Paulus kirjutas, et „naine ärgu mingu oma mehe juurest ära”. Vahel aga seda siiski juhtus. (Loe 1. Korintlastele 7:10, 11.)

Mida saab raskuste korral ette võtta, et abielu päästa? (Vaata lõiku 15)

15., 16. a) Mis peaks olema eesmärgiks, kui abielus tekib probleeme, ja miks? b) Kuidas on lugu siis, kui üks abikaasadest ei teeni Jehoovat?

15 Paulus ei selgitanud, mis põhjustas abielupaaride lahku elama asumist. Probleem polnud selles, et üks abikaasadest oleks rikkunud abielu, andes nii teisele õiguse lahutada ja uuesti abielluda. Paulus kirjutas, et kui naine läheb mehe juurest ära, „siis jäägu ta üksikuks või leppigu jälle ära oma mehega”. Seega olid nad Jumala silmis ikka abielus. Paulus andis nõu, et ükskõik, milles probleem ka poleks, kui tegemist pole just hoorusega, siis peaks eesmärgiks olema leppimine. Abielupaar võib otsida abi ka kogudusevanematelt, kes on erapooletud ja saavad anda pühakirja põhjal nõu.

16 Olukord on ilmselt keerulisem, kui  vaid üks abikaasadest on kristlane ja püüab elada Jumala normide järgi. Kas raskuste puhul on lahku elama asumine õigustatud? Nagu öeldud, on Piibli järgi õigus lahutada hooruse puhul. Ent Piibel ei too välja põhjusi lahku elama asumiseks. Paulus kirjutas: „Kui naisel on uskmatu mees ja mees on nõus temaga kokku jääma, siis ta ärgu jätku meest maha.” (1. Kor. 7:12, 13.) See kehtib ka tänapäeval.

17., 18. Miks on mõned kristlased jäänud abikaasa juurde ka suurte raskuste korral?

17 Samas on olukordi, kui „uskmatu mees” ei näi olevat „nõus temaga [naisega] kokku jääma”. Näiteks võib mees naist füüsiliselt väärkohelda, nii et naine tunneb, et ta tervis või elu on ohus. Samuti võib mees keelduda oma peret aineliselt toetamast või teha naisel Jumala teenimine võimatuks. Sellistel juhtudel on mõni kristlik naine jõudnud veendumusele, et see näitab selgelt mehe soovimatust temaga kokku jääda, isegi kui too väidab midagi muud. Naine võib tunda, et lahku elama asumine on vältimatu. Teised jälle on sarnases olukorras otsustanud jääda oma mehe juurde, pidada vastu ja püüda olukorda parandada. Miks on nad nii otsustanud?

18 Lahku elama asudes on mees ja naine ikka abielus. Kui nad asuksid eraldi elama, võib neil kummalgi tekkida raskusi, millest eespool juttu oli. Paulus tõi välja veel ühe põhjuse, miks jääda kokku. Ta kirjutas: „Uskmatule mehele tuleb kasuks seotus oma uskliku naisega ja uskmatule naisele tuleb kasuks seotus oma uskliku mehega. Muidu poleks ju teie lapsed pühad, aga nüüd nad on.” (1. Kor. 7:14.) Paljud kristlased on jäänud oma uskmatu abikaasa juurde ka väga raskes olukorras. On neid, kes on tänu sellisele ohvrile saanud tunda suurt rõõmu, kui uskmatu abikaasa on hakanud Jehoovat teenima. (Loe 1. Korintlastele 7:16; 1. Peetr. 3:1, 2.)

19. Miks on meie kogudustes üle maailma nii palju õnnelikke abielusid?

19 Jeesus andis nõu lahutuse kohta ja Paulus lahku elama asumise kohta. Mõlemad tahtsid, et Jumala teenijad peaksid abielu au sees. Meie kogudustes üle maailma on rohkesti vendi-õdesid, kes on õnnelikus abielus. Ilmselt on ka sinu koguduses selliseid paare, kus ustav abielumees armastab oma naist ja naine peab mehest lugu. Nende hoiakust ilmneb austus abielu vastu. Me oleme rõõmsad, et miljonid inimesed elavad pühakirja sõnade järgi: „Seetõttu jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab ühte oma naisega ja neist kahest saab üks.” (Efesl. 5:31, 33.)