„Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis te saate tõeliselt vabaks.” (JOH. 8:36)

LAULUD: 54, 36

1., 2. a) Mis näitab, et inimesed soovivad vabadust? b) Millised on olnud vabaduse eest võitlemise tagajärjed?

TÄNAPÄEVAL räägitakse palju võrdsusest ja vabadusest. Kõikjal maailmas soovivad inimesed, et neid ei rõhutaks ega diskrimineeritaks ja et nad ei peaks elama vaesuses. Samuti nõutakse sõna- ja valikuvabadust ning enesemääramisõigust. Igas maailma nurgas paistab inimestel olevat soov teha seda, mida nad ise tahavad, ja elada nii, kuidas neile meeldib.

2 Kuidas aga selliseid soove rahuldada, on juba iseasi. Paljud otsustavad teha seda sotsiaalsel või poliitilisel tasandil, organiseerides meeleavaldusi, proteste või isegi riigipöördeid. Ent kas need toovad soovitud tulemusi? Ei, tihtipeale hoopis tragöödiat ja surma. See kinnitab taas kuningas Saalomoni sõnade õigsust, kes täheldas: „Inimene on valitsenud inimese üle, tuues sellega palju kahju.” (Kog. 8:9.)

3. Mida on vaja teha, et leida tõeline õnn ja rahulolu?

3 Jünger Jaakobus ütles, mida on vaja, et leida tõeline  õnn ja rahulolu. Ta kirjutas: „Kes aga vaatab teraselt täiusliku seaduse sisse, mis teeb vabaks, ja järgib seda ..., on õnnelik.” (Jaak. 1:25.) Jehoova, kes on andnud selle täiusliku seaduse, teab kõige paremini, mida inimestel on vaja, et olla õnnelikud ja eluga rahul. Ta andis esimesele inimpaarile kõik õnnelikuks eluks vajaliku, ka tõelise vabaduse.

KUI INIMESED OLID TÕELISELT VABAD

4. Millest olid Aadam ja Eeva vabad? (Vaata pilti artikli alguses.)

4 Piibli kaht esimest peatükki lugedes saame teada, et Aadamal ja Eeval oli vabadus, millest inimesed tänapäeval vaid unistada võivad. Nad olid vabad hirmust ja rõhumisest ning neil polnud millestki puudu. Esimene inimpaar ei pidanud muretsema toidu, töökoha, haiguste ega surma pärast. (1. Moos. 1:27–29; 2:8, 9, 15.) Kas see tähendab, et Aadamal ja Eeval oli täielik vabadus?

5. Mida on vastupidi üldisele arvamusele vaja, et vabadus oleks tagatud?

5 Paljude inimeste meelest on tõeline vabadus see, kui nad võivad tagajärgedest hoolimata teha ükskõik, mida tahavad. „The World Book Encyclopedia” defineerib vabadust kui „võimalust langetada otsuseid ja neid ellu viia”. Ent see jätkab: „Juriidilisest seisukohast vaadatuna on inimesed vabad siis, kui ühiskond ei sea neile ebaõiglasi, ebavajalikke või ebamõistlikke piiranguid.” Sellest võib järeldada, et teatud piirangud on vajalikud, et ühiskonna kõigile liikmetele oleks vabadus tagatud. Kellel on aga õigus otsustada, millised piirangud on õiglased, vajalikud ja mõistlikud?

6. a) Miks on vaid Jehooval täielik vabadus? b) Milline vabadus on inimestel ja miks?

6 Vabadusest rääkides on oluline meeles pidada, et Jehoova on ainus, kel on täielik ja piiramatu vabadus. Ta on kõige looja ja universumi kõrgeim valitseja. (1. Tim. 1:17; Ilm. 4:11.) Kuningas Taavet kirjeldas kaunilt Jehoova ainulaadset ja ülevat positsiooni. (Loe 1. Ajaraamat 29:11, 12.) Järelikult on kõigil loodutel nii taevas kui ka maa peal vaid suhteline vabadus. Neil tuleb tunnustada, et Jehooval on ainuõigus otsustada, millised on õiglased, vajalikud ja mõistlikud piirangud. Ja Jehoova kehtestas need piirangud kohe inimajaloo alguses.

7. Millised on mõned instinktiivsed tegevused, mis toovad meile rõõmu?

7 Kuigi Aadamal ja Eeval oli palju vabadust, oli neil ka piiranguid. Mõned neist olid instinktiivsed. Näiteks teadsid nad, et neil tuleb elus püsimiseks hingata, süüa ja magada. Kas nad tundsid, et selliste kohustustega nende vabadust piirati? Ei, Jehoova on teinud nii, et isegi sellised rutiinsed tegevused oleksid nauditavad ja pakuksid rahulolu. (Laul 104:14, 15; Kog. 3:12, 13.) Kes ei tunneks rõõmu, kui saab tõmmata kopsud täis värsket õhku, süüa lemmiktoitu või ärgata üles kosutavast unest? Me teeme seda kõike hea meelega, mitte sunniviisil ega ägades. Ilmselt tundsid Aadam ja Eeva sedasama.

8. Millise ülesande andis Jumal esimesele inimpaarile ja mis eesmärgil?

 8 Jehoova andis Aadamale ja Eevale ülesande hoolitseda maa eest ja täita see oma järeltulijatega. (1. Moos. 1:28.) Kas see ülesanne piiras kuidagi nende vabadust? Kaugeltki mitte. Sellega andis Jumal inimestele võimaluse osaleda tema eesmärgi elluviimises: teha maast ülemaailmne paradiis, kus täiuslikud inimesed elavad igavesti. (Jes. 45:18.) Kui tänapäeval otsustab keegi jääda vallaliseks või lapsi mitte saada, pole see Jehoova tahtega vastuolus. Sellegipoolest on tavaline, et inimesed abielluvad ja saavad lapsi, kuigi see toob kaasa raskusi. (1. Kor. 7:36–38.) Miks nad seda teevad? Sest üldjuhul toob see ka rõõmu ja rahulolu. (Laul 127:3.) Aadamal ja Eeval oli võimalus nautida pereelust tulenevaid rõõme igavesti.

KUIDAS TÕELINE VABADUS KADUS

9. Miks pole Jumala keeld, mis on kirjas 1. Moosese 2:17, ebaõiglane, ebavajalik ega ebamõistlik?

9 Jehoova andis Aadamale ja Eevale ka ühe keelu ning teatas, mis on selle eiramise tagajärg. Ta ütles: „Hea ja halva tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, sa sured.” (1. Moos. 2:17.) Kas see keeld oli kuidagi ebaõiglane, ebavajalik või ebamõistlik? Kas see röövis Aadamalt ja Eevalt nende vabaduse? Kindlasti mitte. Nii mõnedki piibliõpetlased on seisukohal, et see keeld oli loogiline ja mõistlik. Näiteks ütleb üks õpetlane: „Jumala keelust [1. Moosese 2:16, 17] võib järeldada, et ainult Jumal teab, mis on inimestele hea, ja ainult Jumal teab, mis neile hea ei ole. Et seda head nautida, tuleb inimkonnal usaldada Jumalat ja talle kuuletuda. Kui inimesed talle ei kuuletu, tuleb neil endil otsustada, mis on hea ja mis mitte.” See on aga koorem, mida inimesed ise kanda ei suuda.

Aadama ja Eeva otsus tõi kaasa katastroofi! (Vaata lõike 9–12)

10. Miks ei tohiks võrdsustada vaba tahet ja õigust otsustada, mis on hea ja mis halb?

10 Mõned võivad öelda, et selle keeluga piiras Jehoova Aadama vabadust teha seda, mida too tahtis. Nad ajavad aga segi vaba tahte ja õiguse otsustada, mis on hea ja mis halb. Aadamal ja Eeval oli vabadus valida, kas nad kuuletuvad Jumalale või mitte. Kuid ainult Jehooval on õigus otsustada, mis on absoluutses mõttes õige ja mis vale. Seda sümboliseeris „hea ja halva tundmise puu” Eedeni aias. (1. Moos. 2:9.) Meil tuleb tunnistada, et me ei tea alati, milline on meie valikute tulemus, ja me ei saa garanteerida, et see on iga kord hea. Seepärast võib tihti näha, kuidas inimesed teevad valikuid ja otsuseid parimate kavatsustega, kuid tagajärjeks on kannatused, õnnetus või tragöödia. (Õpet. 14:12.) Inimese suutlikkusel on tõepoolest piirid. Selle keelu abil õpetas Jehoova Aadamale ja Eevale, et tõeliselt vabad saavad nad olla siis, kui talle kuuletuvad. Mida siis otsustas esimene inimpaar teha?

11., 12. Miks viis Aadama ja Eeva otsus katastroofini? Too näide.

11 Kahjuks otsustasid Aadam ja Eeva Jumalale mitte kuuletuda. Eeva ei suutnud panna vastu Saatana ahvatlevale pakkumisele, kui see ütles: „Teie  silmad avanevad. Te saate Jumala sarnaseks ning tunnete siis head ja halba”. (1. Moos. 3:5.) Kas Aadama ja Eeva selline otsus tõi neile rohkem vabadust? Paraku mitte. Nende valikuga ei kaasnenud see, mida Saatan oli lubanud. Juba õige varsti nad nägid, et Jehoova juhatusele mitteallumine ja omapäi tegutsemine lõppeb katastroofiga. (1. Moos. 3:16–19.) See on nii, sest Jehoova pole andnud inimestele vabadust ise otsustada, mis on hea ja mis halb. (Loe Õpetussõnad 20:24 ja allmärkus; Jeremija 10:23.)

12 Mõtle näiteks piloodile. Et jõuda lennukiga turvaliselt soovitud sihtkohta, tuleb piloodil järgida heakskiidetud lennutrajektoori. Lennukites on piloodi käsutuses navigatsiooniseadmed ja ta on ühenduses lennujuhtimiskeskusega. Kui aga piloot otsustab eirata talle antud juhatust ja lennata, kus ise soovib, võib tagajärjeks olla katastroof. Ka Aadam ja Eeva ihkasid toimida omatahtsi. Nad ei võtnud kuulda Jumala juhatust. Mis oli tagajärg? Katastroof! Nende otsus tõi kaasa patu ja surma nii neile endile kui ka nende järeltulijatele. (Rooml. 5:12.) Selle asemel et saada vabadust juurde, kaotasid nad tõelise vabaduse.

KUIDAS SAADA TÕELISELT VABAKS

13., 14. Kuidas saada tõeliselt vabaks?

13 Inimesed võivad mõelda, et mida rohkem vabadust, seda parem. Kas see on aga nii? Tõsi, vabadusega kaasneb palju head, ent kujuta ette, milline oleks elu, kui poleks ühtegi piirangut. „The World Book Encyclopedia” märgib: „Igas organiseeritud ühiskonnas on seadustega loodud keerukas süsteem, kus vabadused ja piirangud teineteist tasakaalustavad.” „Keerukas” on siin tõesti tabav sõna. Mõelda vaid, kui palju seadusi on inimesed kirjutanud ning milliseid  juristide ja kohtunike horde on vaja, et neid kõiki tõlgendada ja hallata.

14 Jeesus Kristus selgitas, kuidas saada tõeliselt vabaks. Ta ütles: „Kui te järgite minu õpetust, siis te olete tõesti minu jüngrid ja õpite tundma tõde ja tõde teeb teid vabaks.” (Joh. 8:31, 32.) Et saada tõeliselt vabaks, on meil seega vaja täita kaht tingimust. Esiteks, õppida tundma tõde, ja teiseks, hakata Jeesuse jüngriks. Just nii võime saada tõeliselt vabaks. Ent vabaks millest? Jeesus selgitas edasi: „Igaüks, kes teeb pattu, on patu ori. ... Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis te saate tõeliselt vabaks.” (Joh. 8:34, 36.)

15. Miks teeb see vabadus, mida Jeesus lubas, meid tõeliselt vabaks?

15 Vabadus, mida Jeesus oma jüngritele tõotas, on kaugelt parem sotsiaalsest või poliitilisest vabadusest, mida paljud inimesed tänapäeval ihkavad. Jeesuse sõnad „kui nüüd Poeg teid vabastab, siis te saate tõeliselt vabaks” viitavad vabanemisele kõige rõhuvamast orjusest, mida inimkond on eales kogenud – patu orjusest. Patu tõttu me mitte ainult ei tee seda, mis on halb, vaid see takistab meid ka tegemast seda, mis on õige, ja kasutamast ära kogu oma potentsiaali. Selles mõttes oleme tõesti patu orjad ja seetõttu saab meile osaks masendus, valu, kannatused ja lõpuks surm. (Rooml. 6:23.) Paulus tundis just sellist teravat valu ja hingepiina. (Loe Roomlastele 7:21–25.) Alles siis, kui meie patuahelad on jäädavalt kadunud, saame tõeliselt vabaks, nagu seda oli kunagi esimene inimpaar.

16. Kuidas me saame tõeliselt vabaks?

16 Jeesuse sõnad „kui te järgite minu õpetust” näitavad, et vabaks saamisel on mingid tingimused. Pühendunud kristlastena ei ela me enam iseendale ning oleme otsustanud alluda piirangutele, mida Jeesus oma jüngritele on seadnud. (Matt. 16:24.) Just nagu Jeesus lubas, saame tulevikus tänu tema lunastusohvrile tõeliselt vabaks.

17. a) Mis annab meie elule mõtte ja toob rahulolu? b) Mida me arutame järgmises artiklis?

17 Kui allume Jeesuse õpetustele, annab see meie elule mõtte ja toob rahulolu. Ja meil on väljavaade saada täielikult vabaks ka patu ja surma orjusest. (Loe Roomlastele 8:1, 2, 20, 21.) Järgmises artiklis arutame, kuidas kasutada oma praegust vabadust targalt, et austada igavesti Jehoovat, vabaduse Jumalat.