„Kiitke Jehoovat ... noormehed ja neiud.” (LAUL 148:7, 12)

LAULUD: 88, 115

1., 2. a) Milline keeruline ülesanne on lapsevanematel ning mis aitab neil sellega toime tulla? b) Millist nelja punkti me käsitlema hakkame?

„SEE, et meie usume Jehoovasse, ei tähenda tingimata seda, et ka meie lapsed usuvad temasse,” ütles üks abielupaar Prantsusmaalt. Nad sõnasid: „Usk ei ole päritav. See kasvab lastes tasapisi.” Üks Austraalia vend kirjutas: „Aidata lapsel oma südames usku kasvatada on ilmselt üks raskemaid ülesandeid, mis lapsevanemal on. Selleks tuleb kasutada kõikvõimalikke abivahendeid. Sa võid arvata, et oled andnud lapse küsimusele ammendava vastuse, kuid hiljem tõstatab laps sellesama küsimuse uuesti. Vastused, millega laps võib täna rahule jääda, ei pruugi homme tema meelest enam piisavad olla. Mõnda teemat võib olla vaja ikka ja jälle arutada.”

2 Oled sa lapsevanemana vahel mõelnud, et kas sa ikka suudad õpetada oma lapsi Jehoovat armastama? Kui toetuksime vaid omaenda tarkusele, siis poleks keegi meist selleks võimeline. (Jer. 10:23.) Ent meil on võimalik olla edukad, kui otsime Jehoovalt juhatust. Käsitlegem nüüd nelja punkti, mille järgi toimides sa võid aidata oma lastel usku tugevdada. 1) Õpi neid hästi tundma. 2) Õpeta neid südamega. 3) Kasuta  häid näiteid. 4) Palu Jehoova abi ja ole lastega kannatlik.

ÕPI OMA LAPSI HÄSTI TUNDMA

3. Kuidas saavad vanemad järgida laste õpetamisel Jeesuse eeskuju?

3 Jeesus ei peljanud oma jüngritelt küsida, mida nad usuvad. (Matt. 16:13–15.) Järgi tema eeskuju. Palu lastel rääkida oma tunnetest ja mõtetest, samuti võimalikest kahtlustest. Seda on kõige parem teha pingevabas õhkkonnas. 15-aastane vend Austraaliast kirjutas: „Räägime isaga tihti usust. Ta aitab mul arutleda. Ta küsib mult, mida Piibel mingi asja kohta ütleb, kas mina usun seda ning miks ma seda usun. Isa tahab, et vastaksin oma sõnadega ega kordaks lihtsalt tema või ema sõnu. Mida vanemaks ma olen saanud, seda põhjalikumaid vastuseid on ta mult oodanud.”

4. Miks on oluline suhtuda lapse küsimustesse tõsiselt? Too näide.

4 Kui laps kahtleb mingis õpetuses, siis püüa mitte ägestuda ega asuda kaitsepositsioonile. Aita tal kannatlikult asja üle mõelda. „Suhtu lapse küsimustesse tõsiselt,” ütles üks isa. „Ära pea neid vähetähtsaks ning ära väldi mingit teemat lihtsalt sellepärast, et see võib tekitada sinus ebamugavust.” Tegelikult on hea, kui laps esitab siiraid küsimusi, sest see näitab, et ta tahab asjast aru saada. Ka Jeesus esitas sügavaid küsimusi, kui ta oli vaid 12 aasta vanune. (Loe Luuka 2:46.) 15-aastane noormees Taanist meenutab: „Kui ütlesin, et olen mõelnud selle peale, kas meie religioon on ikka õige, jäid mu vanemad rahulikuks, kuigi ilmselt olid nad minu pärast mures. Nad vastasid kõigile mu küsimustele Piibli abil.”

5. Mida peaksid vanemad tegema, isegi kui lapse usk näib olevat tugev?

5 Õpi oma lapsi hästi tundma. Püüa teada saada, millised on nende mõtted, tunded ja mured. Ära arva, et kui su lapsed käivad koguduse koosolekutel ja koos sinuga kuulutustööl, siis järelikult on neil tugev usk. Vestle nendega igapäevaseid tegevusi tehes Piibli teemadel. Palveta koos oma lastega ja nende eest. Püüa olla kursis sellega, mis paneb proovile nende ustavuse Jehoovale, ning paku neile abi.

ÕPETA SÜDAMEGA

6. Miks võib öelda, et vanemad on paremad õpetajad, kui Piibli tõde on nende südames?

6 Jeesus puudutas oma kuulajate südant, kuna ta armastas Jehoovat, Jumala sõna ning inimesi. (Luuka 24:32; Joh. 7:46.) Kui vanemad armastavad Jehoovat, Jumala sõna ja oma lapsi, võivad nemadki puudutada laste südant. (Loe 5. Moosese 6:5–8; Luuka 6:45.) Vanemad, uurige seega hoolega Piiblit ja meie väljaandeid. Tundke huvi Jehoova loomistöö vastu ja lugege tähelepanelikult artikleid, mis seda teemat käsitlevad. (Matt. 6:26, 28.) Nii kasvavad teie teadmised ja armastus Jehoova vastu ning te suudate oma lapsi paremini õpetada. (Luuka 6:40.)

7., 8. Mida lapsevanemad teevad, kui Piibli tõde on nende enda südames? Too mõni näide.

7 Kui Piibli tõde on sinu südames, siis soovid sellest rääkida ka oma pereliikmetega. Ära tee seda ainult koosolekuteks valmistudes või pere piibliõhtul, vaid ka muudel aegadel. Sellised vestlused ei tohiks aga olla kuidagi peale sunnitud, vastupidi, need peaksid olema loomulikud ja spontaansed, igapäevase suhtlemise osa. Üks abielupaar USA-st vestleb lastega Jehoovast, kui  nad märkavad looduses midagi ilusat või söövad midagi maitsvat. Nad lausuvad: „Me tuletame lastele meelde, et kõiges, mida Jehoova on meile andnud, väljendub tema armastus ja hool meie vastu.” Kui üks abielupaar Lõuna-Aafrika Vabariigis teeb aiatöid koos oma kahe tütrega, siis juhivad nad laste tähelepanu sellistele imedele nagu seemnete idanemine ja taimede kasv. „Me püüame tütardes äratada aukartust elu ja selle imelise komplekssuse vastu,” sõnavad vanemad.

8 Kord, kui üks isa Austraalias käis oma kümneaastase pojaga muuseumis, kasutas ta juhust, et tugevdada tema usku Jumalasse ja loomisse. „Nägime muistsete mereolendite ammoniitide ja trilobiitide väljapanekut,” sõnab isa. „Meid hämmastas nende väljasurnud loomade ilu ja keerukus ning see, et need organismid polnud tänapäeva loomadega võrreldes kuidagi primitiivsemad. Kui lihtsad eluvormid arenesid keerukamateks, siis kuidas said need muistsed olendid olla sedavõrd keerulise ehitusega? See pani mind ennast sügavalt mõtlema ning ma rääkisin sellest ka pojaga.”

KASUTA MÕJUSAID NÄITEID

9. a) Miks on näited nii mõjusad? b) Kuidas kasutas üks ema laste õpetamisel näitlikke abivahendeid?

9 Jeesus kasutas sageli näiteid, mis ärgitasid inimesi mõtlema, puudutasid nende südant ning tegid tema õpetuse meeldejäävaks. (Matt. 13:34, 35.) Lastel on tavaliselt elav kujutlusvõime. Vanemad, kasutage seepärast laste õpetamisel julgelt näiteid ja näitlikke abivahendeid. Nii toimis üks ema Jaapanis. Kui üks tema poeg oli kaheksane ja teine kümnene, rääkis ta neile maa atmosfäärist ja selgitas, kuidas selles ilmneb Jehoova hool meie vastu. Ta andis poistele piima, suhkrut ja kohvipulbrit. Seejärel palus ta kummalgi poisil teha talle tass kohvi. „Nad suhtusid ülesandesse äärmise tõsidusega,” ütles ema. „Kui küsisin neilt, miks nad teevad seda nii suure hoolega, vastasid nad, et soovivad mulle valmistada just sellise kohvi, nagu mulle meeldib. Selgitasin neile, et Jumal on teinud eri gaasidest koosneva atmosfääri sama hoolikalt, nii et meil oleks hea ja mõnus olla.” Niisugune õpetusviis oli neile eakohane ning märksa mõjusam kui mõni passiivne õppemeetod. Pole kahtlustki, et see näide jäi neile kauaks meelde.

Sa võid kasvatada laste usku Jumalasse ja loomisse lihtsate näidete abil (vaata lõiku 10)

10., 11. a) Milliste näidete abil sa võiksid aidata oma lapsel tugevdada usku Jumalasse? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Milliseid mõjusaid näiteid oled sina kasutanud?

10 Sa võid aidata oma lapsel tugevdada usku Jumalasse isegi toiduretsepti näite varal. Kuidas? Pärast seda, kui oled küpsetanud koogi või plaaditäie küpsiseid, selgita, kui tähtis on retsept. Seejärel ulata lapsele mõni puuvili, näiteks õun,  ning küsi talt: „Kas sa tead, et ka see õun on valmistatud retsepti järgi?” Siis lõika õun pooleks ning anna tema kätte üks seeme. Seleta, et retsept on kirjas seemne sees, kuid et see on palju keerukamas keeles kui kokaraamatu retseptid. Küsi näiteks: „Kui koogi retseptil oli koostaja, siis kes koostas õuna retsepti, mis on palju keerukam?” Vanemale lapsele võid selgitada, et õuna ja tegelikult kogu õunapuu retsept on kirjas DNA koodis. Te võiksite koos vaadata brošüürist „Elu päritolu. Viis vältimatut küsimust” illustratsioone, mis asuvad lehekülgedel 10 kuni 20.

11 Paljudele vanematele meeldib lastega arutada artikleid sarjast „Kas see on kavandatud?”. Isegi päris väikestele lastele saab nende artiklite põhjal õpetada lihtsaid tõdesid. Näiteks võrdles üks abielupaar Taanist lennukeid lindudega. „Lennukid näevad välja nagu linnud,” ütlesid nad. „Kuid kas lennukid munevad mune ja hauvad neid, nii et neist kooruvad pisikesed lennukid? Kas lindudel on vaja spetsiaalset maandumisrada? Ja kumb on ilusam, kas lennukihääl või linnulaul? Niisiis, kes on targem, kas lennukite ehitaja või lindude looja?” Kui sa lastega niimoodi arutled ning neile läbimõeldud küsimusi esitad, aitad neil arendada mõtlemisoskust ning tugevdada usku Jumalasse. (Õpet. 2:10–12.)

12. Kuidas aitavad näited lapsel veenduda Piibli täpsuses?

12 Samuti aitavad mõjusad näited lapsel veenduda Piibli täpsuses. Võtkem näiteks kirjakoht Iiob 26:7 (loe). Kuidas selgitada, et selles salmis kirjas olev mõte pärineb Jumalalt? Üks võimalus on lihtsalt rääkida lapsele faktidest. Kuid miks mitte panna tööle tema kujutlusvõime? Ütle lapsele, et Iiob elas kaua enne teleskoopide ja kosmoselaevade olemasolu. Sa võiksid paluda lapsel näidata, kui raske võib olla uskuda, et mingi väga suur asi, näiteks maa, ei toetu millelegi. Laps võib kasutada palli või kivi, tõendamaks, et esemed peavad millelegi toetuma. Selline õpetusviis aitab lapsel mõista, et Jehoova lasi teaduslikult täpsed faktid Piiblisse kirja panna kaua enne seda, kui inimesed nende tõesuses veendusid. (Neh. 9:6.)

RÕHUTA PIIBLI PÕHIMÕTETE VÄÄRTUSLIKKUST

13., 14. Mida saavad vanemad teha, et rõhutada lastele Piibli põhimõtete väärtuslikkust?

13 Eriti oluline on õpetada lastele seda, kui väärtuslikud on Piibli põhimõtted. (Loe Laul 1:1–3.) Selleks on palju viise. Näiteks võiksid sa paluda lastel ette kujutada, et neil tuleb minna elama asustamata saarele ning nad peavad valima teatud hulga inimesi, kellega seal koos elada. Seejärel küsi: „Millised omadused peaksid igaühel neist olema, et kõik võiksid hästi läbi saada ja mitte tülli minna?” Samuti võiksid arutada lastega teksti Galaatlastele 5:19–23.

14 Nõnda võivad lapsed õppida kahte tähtsat asja. Esiteks, Jumala seadused ja põhimõtted aitavad meil elada omavahel rahus ja üksmeeles. Teiseks, Jehoova õpetus valmistab meid ette eluks uues maailmas. (Jes. 54:13; Joh. 17:3.) Nende mõtete kinnituseks võiks jutustada lastele, kuidas Piibli põhimõtted on inimesi aidanud. Sobivaid lugusid võib leida meie väljaannetest, näiteks Vahitorni rubriigist „Piibel muudab inimeste elu”. Või kui teie enda koguduses on keegi teinud elus suuri muudatusi, et olla Jehoovale meelepärane, võiksid kutsuda ta külla ja paluda tal oma lugu  rääkida. Sellised näited panevad Piibli elama. (Heebr. 4:12.)

15. Mis peaks olema lapsi õpetades sinu eesmärk?

15 Väldi lapsi õpetades rutiini. Ole loominguline. Püüa panna lapsed mõtlema ning arvesta nende vanusega. Tee õppimine põnevaks ja usku tugevdavaks. Üks isa soovitas: „Proovi pidevalt uusi viise, kuidas tuttavaid teemasid käsitleda.”

OLE KANNATLIK, TUGEVA USUGA NING PALU JEHOOVALT ABI

16. Miks on lapsi õpetades tähtis olla kannatlik? Too näide.

16 Et usk võiks tugevneda, on vaja Jumala vaimu. (Gal. 5:22, 23.) Nii nagu puuvili vajab valmimiseks aega, nõuab ka usu kasvamine aega. Seepärast tuleb sul lapsi õpetades olla kannatlik ja järjepidev. „Pöörasime abikaasaga lastele palju tähelepanu,” ütles üks kahe lapse isa Jaapanist. „Uurisin nendega juba maast madalast iga päev veerand tundi, välja arvatud koosolekupäevadel. See ei käinud üle jõu ei meile ega ka neile.” Üks ringkonnaülevaataja kirjutas: „Teismelisena oli mul rohkesti küsimusi ja kahtlusi, millest ma kellelegi ei rääkinud. Aja jooksul sain aga paljudele neist vastuse kas koosolekutel või perekondliku ja isikliku uurimise käigus. Sellepärast on vanematel ülitähtis mitte tüdida oma lapsi õpetamast.”

Kui soovid olla hea õpetaja, peab Jumala sõna olema esmalt sinu südames (vaata lõiku 17)

17. Miks on vanemate eeskuju nii tähtis ning millist eeskuju on üks abielupaar andnud oma tütardele?

17 Väga oluline on see, et sul endal oleks tugev usk. Sinu lapsed panevad tähele sinu eeskuju ning kahtlemata avaldab see neile head mõju. Seepärast püüa oma usku tugevdada. Lapsed peaksid nägema, et sa toetud kõiges Jehoovale. Kui ühel abielupaaril Bermudas on raskeid aegu, paluvad nad koos lastega palves Jehoovalt abi. Samuti ergutavad nad lapsi omaette palvetama. Nad lisavad: „Oleme öelnud oma vanemale tütrele, et ta usaldaks täielikult Jehoovat, oleks innukas kuningriigitöös ja et ta ei muretseks liiga palju. Nii toimides on ta aru saanud, et Jehoova aitab teda. See on teinud imesid tema usuga Jumalasse ja Piiblisse.”

18. Millist olulist tõsiasja ei tohiks vanemad unustada?

18 Vanemad, ärge kunagi unustage, et te ei saa lastele usku peale suruda. Lapsevanematena saate teie istutada ja kasta, ent ainult Jumal annab kasvu. (1. Kor. 3:6.) Niisiis paluge tema püha vaimu ning tehke oma parim, et õpetada enda kalleid lapsi. Võite olla kindlad, et Jehoova õnnistab kogu teie kõva tööd. (Efesl. 6:4.)