„Usk on ... tõenditel põhinev veendumus selles, mida pole näha.” (HEEBR. 11:1)

LAULUD: 41, 69

1., 2. Millist survet võivad noored tunda ning kuidas nad võivad sellega hakkama saada?

„SA PAISTAD olevat liiga tark, et Jumalat uskuda,” ütles Suurbritannias ühele meie noorele õele tema koolikaaslane. Üks vend Saksamaalt kirjutas: „Minu õpetajate arvates on Piibli loomislugu müüt. Nad peavad endastmõistetavaks, et õpilased usuvad evolutsiooni.” Üks noor õde Prantsusmaalt ütles: „Õpetajad minu koolis on üsna üllatunud, et on õpilasi, kes ikka veel usuvad Piiblit.”

2 Kui sa oled noor Jehoova teenija või alles omandad Jumala kohta teadmisi, siis kas tunned, et sulle avaldatakse survet uskuda evolutsiooni? Kui jah, siis on nii mõndagi, mida sa saad teha, et oma usku tugevdada. Kasuta Jumala antud mõtlemisoskust, mis „valvab su üle”. Nõnda kaitsed end ilmaliku filosoofia eest, mis võib su usu hävitada. (Loe Õpetussõnad 2:10–12.)

3. Mida me selles artiklis arutame?

3 Et meie usk võiks olla tugev, peame Jumalat hästi tundma. (1. Tim. 2:4.) Ära loe Piiblit ja meie kristlikke väljaandeid kiirustades, ilma et jõuaksid süveneda. Mõtiskle loetu üle, püüa sellest aru saada. (Matt. 13:23.) Selles artiklis uurime, kuidas mõtlemisoskuse kasutamine võib aidata sul  leida hulgaliselt veenvaid tõendeid selle kohta, et Jehoova on Looja ja et Piibel pärineb temalt. (Heebr. 11:1, allmärkus.)

KUIDAS OMA USKU TUGEVDADA

4. Miks on nii Jumalasse kui ka evolutsiooni uskumiseks vaja usku ning kuidas tasuks meil teha järeldusi?

4 Kas keegi on sulle kunagi öelnud, et ta usub evolutsiooni, kuna see põhineb teadusel, ning et Jumalasse usutakse lihtsalt pimesi? Paljud arvavad nii. Kuid ükskõik kas keegi usub Jumalasse või evolutsiooni, mõlemal juhul on vaja usku. Miks võib nii öelda? Keegi meist pole kunagi Jumalat näinud ega olnud tunnistajaks sellele, kuidas ta on midagi loonud. (Joh. 1:18.) Ja ükski inimene – olgu ta teadlane või mitte – pole saanud jälgida, kuidas üks eluvorm areneb teiseks. Näiteks pole keegi oma silmaga näinud, kuidas roomaja muutub imetajaks. (Iiob 38:1, 4.) Niisiis tuleb meil kõigil uurida tõendeid ja kasutada mõtlemisoskust, et teha mõistlikke järeldusi. Apostel Paulus kirjutas Jumala kohta: „Tema jäädavat väge ja jumalikkust [on] olnud maailma loomisest alates selgelt näha, sest need ilmnevad tema loomistöös. Seepärast pole neil mingit vabandust.” (Rooml. 1:20.)

Sul võib olla lihtsam teistega vestelda, kui kasutad uurimistöö abivahendeid, mis on sinu keeles saadaval (vaata lõiku 5)

5. Millised abivahendid aitavad meil analüüsida elu päritoluga seotud küsimusi?

5 Kui me vaatleme loodust ning selle üle sügavalt mõtleme, saame aru, kui imeliselt on kõik tehtud. „Usu tõttu me mõistame”, et on olemas Looja, kuigi ta on nähtamatu. (Heebr. 11:3, 27.) Me võime tema loomistööga paremini tutvuda, kui uurime, mida teadlased on avastanud. Niisugust informatsiooni võib leida näiteks filmist „Loomisimed toovad Jumalale au”, brošüüridest „Kas elu on loodud?” ja „Elu päritolu. Viis vältimatut küsimust” ning raamatust „Kas on olemas Looja, kes meist hoolib?”. Ka meie ajakirjad pakuvad palju mõtteainet. Ajakirjas Ärgake! on tihti  avaldatud intervjuusid teadlaste ja teistega, kes selgitavad, miks nad on hakanud Jumalasse uskuma. Rubriigis „Kas see on kavandatud?” on toodud näiteid looduses esinevast imelisest kavandatusest ning sellest, kuidas teadlased püüavad elussüsteemide järgi luua uusi tehnilisi lahendusi.

6. Miks tasub kasutada meile kättesaadavaid abivahendeid ning kuidas on need sulle kasuks tulnud?

6 Üks 19-aastane vend USA-st ütles kahe eelmainitud brošüüri kohta: „Need on olnud mulle võrratud abimehed. Olen need brošüürid vist oma kümme korda läbi uurinud.” Üks õde Prantsusmaalt kirjutas: „Artiklid sarjast „Kas see on kavandatud?” on lihtsalt hämmastavad. Need näitavad, et kuulsad teadlased võivad küll püüda elusloodust jäljendada, kuid ei suuda kunagi teha midagi võrdväärset.” 15-aastase tüdruku vanemad Lõuna-Aafrika Vabariigist sõnasid: „Tavaliselt loeb meie tütar ajakirjast Ärgake! esimesena läbi intervjuu.” Kas sina kasutad hästi ära kõiki neid abivahendeid? Tänu neile võib sinu usk saada tugevaks nagu puu, mis on juured sügavale ajanud. Ja kui sul on tugev usk, võid sa pidada vastu valeõpetuste tuultele. (Jer. 17:5–8.)

USALDUS PIIBLI VASTU

7. Miks soovib Jumal, et sa kasutaksid oma mõtlemisvõimet?

7 Kas on vale endalt küsida näiteks seda, miks sa usud Piiblis öeldut? Kindlasti mitte. Jehoova soovib, et sa teeksid tõe endale selgeks „oma mõtlemisvõimet kasutades”. Ta ei taha, et sa usuksid midagi pelgalt seetõttu, et teised seda usuvad. Seepärast kasuta oma mõistust ja püüa Piiblit hästi tundma õppida. Nii rajad sa oma usu kindlale alusele. (Loe Roomlastele 12:1, 2; 1. Timoteosele 2:4.) Miks mitte uurida teemasid, mis sulle erilist huvi pakuvad.

8., 9. a) Mis on mõned teemad, mida võib olla tore uurida? b) Kuidas on mõnele noorele tulnud kasuks uuritu üle mõtisklemine?

8 Mõned on otsustanud lähemalt uurida Piibli prohvetiennustusi või Piibli ajaloolist, arheoloogilist ja teaduslikku täpsust. Näiteks üks põnev prohvetiennustus, mida uurida, on kirjas tekstis 1. Moosese 3:15. See salm juhatab sisse Piibli peateema, milleks on Jumala ülemvõimu õiguspärasuse tõestamine ning tema nime pühitsemine kuningriigi kaudu. Selles ühesainsas salmis selgitatakse piltlikus keeles ära, kuidas Jumal teeb lõpu kannatustele, mis on inimkonda vaevanud Eedeni päevist alates. Kuidas sa võiksid kirjakohta 1. Moosese 3:15 uurida? Sa võiksid näiteks joonistada ajatelje. Märgi sinna kirjakohad, mis näitavad, kuidas Jumal on järk-järgult heitnud valgust selles salmis mainitud isikutele ja sündmustele, ning mis tõendavad, et see ennustus täitub. Kui sa näed, et kõik need kirjakohad on omavahel kooskõlas, siis küllap viib see su mõtted sellele, et Piibli prohveteid ja kirjutajaid juhtis Jumal oma püha vaimuga. (2. Peetr. 1:21.)

9 Üks vend Saksamaalt kirjutas: „Kuningriigi teema läbib Piiblit punase niidina, kuigi Piibli panid kirja umbes 40 meest, kellest paljud elasid eri aegadel ega tundnud üksteist.” Ühele Austraalia õele meeldis 2013. aasta 15. detsembri Vahitornist uurimisartikkel, mis rääkis paasapühast. See püha on tihedalt seotud kirjakohaga 1. Moosese 3:15 ning messia tulekuga. „Tänu sellele artiklile mõistsin, kui imeline on Jehoova,”  lausus ta. „See, et keegi mõtles midagi sellist iisraellaste heaks välja ning et sel pühal on prohvetlik seos Jeesusega, tõesti hämmastas mind. Imestasin, kui suure tähendusega see prohvetlik paasasöömaaeg küll oli.” Miks see õde nii tundis? Sest ta mõtles sügavalt selle üle, mis ta oli lugenud, ning sai sellest aru. Tema usk muutus tugevamaks ning ta tundis Jehoovaga veel suuremat lähedust. (Matt. 13:23.)

10. Kuidas kasvatab meie usaldust Piibli vastu selle kirjutajate ausus?

10 Veel üks usku tugevdav teema, mida uurida, on piiblikirjutajate julgus ja ausus. Paljud muistsed kirjamehed kiitsid taevani oma juhte ja riiki ning olid valmis tõde väänama. Jehoova prohvetid rääkisid aga alati tõtt. Nad kõnelesid avameelselt oma rahva ja isegi kuningate vigadest. (2. Ajar. 16:9, 10; 24:18–22.) Nad ei varjanud ka enda ja teiste jumalateenijate eksimusi. (2. Saam. 12:1–14; Mark. 14:50.) „Niisugune ausus on harv nähtus,” märkis üks noor vend Suurbritanniast. „See kinnitab, et Piibel on tõesti raamat Jehoovalt.”

11. Miks on paljud Piibli jumalikus päritolus veendunud seal leiduvate põhimõtete tõttu?

11 Paljud on Piibli jumalikus päritolus veendunud seal leiduvate põhimõtete tõttu. (Loe Laul 19:7–11.) Üks noor õde Jaapanist kirjutas: „Piibli põhimõtete ellu rakendamine tegi meie pere tõeliselt õnnelikuks. Meie kodus hakkas valitsema rahu, üksmeel ja armastus.” Piibli põhimõtted kaitsevad meid ebajumalakummardamise eest ja vabastavad meid ebausu kammitsaist. (Laul 115:3–8.) Kas filosoofiline jutt selle kohta, et Jumalat ei ole, mõjutab inimesi? Selline õpetus nagu evolutsioon muudab omamoodi jumalaks looduse, kuna sellele omistatakse vägi, mis kuulub ainult Jehoovale. Need, kes eitavad Jumala olemasolu, väidavad, et tulevik on ainult inimeste endi kätes. Ent kui mõelda, mida inimesed on seni teinud, siis näeme, et nad pole suutnud lahendada maailma ees seisvaid suuri probleeme. (Laul 146:3, 4.)

KUIDAS RÄÄKIDA OMA USUST TEISTEGA

12., 13. Kuidas oleks hea rääkida loomisest ja Piiblist oma klassikaaslaste, õpetajate ja teistega?

12 Kuidas rääkida loomisest ja Piiblist teistega? Ära eelda kohe, et sa tead, mida teised usuvad. Mõned inimesed väidavad end evolutsiooni uskuvat, kuid samas usuvad nad ka Jumala olemasolu. Nende arvates kasutas Jumal evolutsiooni, et luua erinevaid eluvorme. Teised ütlevad, et nad usuvad evolutsiooni, kuna seda ei õpetataks koolis, kui see poleks tõsi. Ning osa inimesi on kaotanud usu Jumalasse, sest nad on pettunud religioonis. Seega, kui sa arutled kellegagi elu päritolu teemal, siis üldjuhul on alguses kõige targem talle küsimusi esitada. Püüa teada saada, mida sinu vestluskaaslane usub. Kui oled paindlik ja kuulad teda tähelepanelikult, võib ta soovida kuulata ka sind. (Tiit. 3:2.)

13 Kui näib, et keegi ründab sinu usku loomisse, siis võid taktitundeliselt paluda tal selgitada, kuidas võis elu alguse saada ilma Loojata. Et esimene eluvorm võinuks püsima jääda, pidanuks see olema suuteline end reprodutseerima ehk tegema endast koopiaid. Keemiaprofessor David Deamer sõnas, et selleks oleks olnud vaja 1) kaitsvat membraani, 2) võimet omastada energiat, 3) geneetilist infot ning 4) võimet  seda infot paljundada. Ta lisas: „Ka kõige lihtsama eluvormi keerukus on lausa jahmatav.”

14. Mida sa võiksid teha, kui tunned, et sul on keeruline arutada teistega evolutsiooni ja loomise teemat?

14 Kui tunned, et sul on keeruline arutada teistega evolutsiooni ja loomise teemat, võid kasutada sedasama lihtsat arutluskäiku mida Pauluski. Ta kirjutas: „Mõistagi on iga maja kellegi ehitatud, aga see, kes on teinud kõik, on Jumal.” (Heebr. 3:4.) Kas pole loogiline? Keerukad asjad ei teki niisama, keegi intelligentne isik peab olema need kavandanud. Sa võid kasutada ka mõnd sobivat väljaannet. Üks õde andis kaks eelmainitud brošüüri ühele noorele mehele, kes ütles, et ta ei usu Jumalat, vaid evolutsiooni. Umbes nädala pärast möönis see mees: „Nüüd ma usun Jumalasse.” Ta hakkas uurima Piiblit ning nüüdseks on ta meie kristlik vend.

15., 16. Kuidas sa võiksid vestelda kellegagi, kes kahtleb Piibli usaldusväärsuses, ning mis peaks olema sinu eesmärk?

15 Sa võid toimida umbes samamoodi, kui vestled kellegagi, kes kahtleb Piibli usaldusväärsuses. Püüa teada saada, mida ta õigupoolest usub ning mis teemad võiksid talle huvi pakkuda. (Õpet. 18:13.) Kui teda huvitab teadus, võib ta jääda sind huviga kuulama, kui räägid talle Piibli teaduslikust täpsusest. Teistele inimestele võivad avaldada muljet näited täitunud Piibli prohvetiennustustest või sellest, et Piiblis öeldu on kooskõlas ajalooga. Samuti võid sa juhtida oma vestluskaaslase tähelepanu Piibli praktilistele põhimõtetele, näiteks neile, mis on toodud Jeesuse mäejutluses.

16 Pea meeles, sinu eesmärk on võita süda, mitte vaidlus. Kui esitad küsimusi, siis kuula hoolega. Ole oma tõekspidamistest rääkides lugupidav, eriti kui kõneled vanemate inimestega. Sel juhul peavad teised tõenäoliselt lugu ka sinu uskumustest. Nad näevad, et sa oled oma tõekspidamistele sügavalt mõelnud. Paljud noored pole seda teinud. Muidugi on hea meeles hoida, et sul pole kohustust vastata neile, kes tahavad sinuga lihtsalt vaielda või sinu uskumusi naeruvääristada. (Õpet. 26:4.)

OLGU PIIBLI TÕDE SINU SÜDAMES

17., 18. a) Mida sa saad teha, et Piibli tõde oleks sinu südames? b) Mida me arutame järgmises artiklis?

17 Et sinu usk võiks olla tugev, ei piisa Piibli algõpetuste teadmisest. Kaevu Jumala sõna sügavustesse, justkui otsiksid peidetud varandust. (Õpet. 2:3–6.) Kasuta abivahendeid, mis on sinu keeles saadaval, näiteks arvutiprogrammi Watchtower Library, Vahitorni veebiraamatukogu, Jehoova tunnistajate väljaannete registrit või lühiregistrit. Samuti sea endale eesmärgiks lugeda Piibel läbi. Võiksid proovida seda teha näiteks ühe aasta jooksul. Vähesed asjad tugevdavad meie usku nii palju kui Jumala sõna lugemine. Meenutades oma noorust, lausus üks ringkonnaülevaataja: „Hakkasin mõistma, et Piibel on Jumala sõna, suuresti tänu sellele, et lugesin selle läbi. Piiblilood, mida olin lapsena õppinud, omandasid minu jaoks märksa sügavama tähenduse. See oli pöördepunkt minu elus.”

18 Vanemad, teil on väga tähtis osa selles, et teie lastel võiks olla tugev usk. Kuidas te saate neid aidata? Sellest räägib järgmine artikkel.