„Kiitke Jaahi! ... kui meeldiv ja hea on teda kiita!” (LAUL 147:1)

LAULUD: 104, 152

1.–3. a) Millal Laul 147 tõenäoliselt kirjutati? b) Mida me võime Laulust 147 teada saada?

KUI keegi on mingi ülesande hästi täitnud või on ilmutanud mõnd kaunist kristlikku omadust, väärib ta kiitust. Kui see peab paika inimeste puhul, siis kui palju enam on meil põhjust kiita Jumal Jehoovat! Me ülistame teda tema tohutu jõu pärast, mis avaldub tema loomistöös, ning suure armastuse pärast, mis ilmneb selles, et ta andis oma poja lunastusohvriks.

2 Laulu 147 kirjutaja tahtis väga Jehoovat kiita. Peale selle innustas ta teisi koos endaga Jumalat kiitma. (Loe Laul 147:1, 7, 12.)

3 Me ei tea, kes selle laulu kirjutas. Kuid tõenäoliselt elas selle kirjutaja siis, kui Jehoova lasi pagendatud iisraellastel Babülooniast Jeruusalemma naasta. (Laul 147:2.) See, et Jumala rahvas sai minna tagasi õige jumalakummardamise paika, ajendas laulukirjutajat Jehoovat kiitma. Ent tal oli Jehoova kiitmiseks teisigi põhjusi. Milliseid? Ja mis põhjusi on sinul hüüda „Halleluuja!”? (Laul 147:1, allmärkus.)

 JEHOOVA TERVENDAB NEED, KEL MURTUD SÜDA

4. Mida võisid pagendatud iisraellased tunda, kui Kyros nad vabastas, ja miks?

4 Kujuta ette, kuidas võisid pagendatud iisraellased end Babüloonias tunda. Nende vangistajad pilkasid neid: „Laulge meile üks Siioni laul!” Jeruusalemm, nende suurim rõõm, oli laastatud. (Laul 137:1–3, 6.) Juutidel polnud laulutuju. Nende süda oli murtud ning nad vajasid lohutust. Nagu Jumal oli ennustanud, tuli pääste neile Pärsia kuninga Kyrose kaudu. Kyros vallutas Babüloni ning teatas: „Jehoova ... on käskinud mul ehitada talle koda Juudamaale Jeruusalemma. Kes teie seast kuulub tema rahva hulka, sellega olgu tema Jumal Jehoova. Ta mingu Jeruusalemma!” (2. Ajar. 36:23.) Selline asjade käik pakkus Babüloonias elanud iisraellastele kahtlemata tröösti.

5. Mida ütles laulukirjutaja Jehoova kohta seoses tervendamisega?

5 Jehoova ei lohutanud mitte üksnes Iisraeli rahvast tervikuna, vaid ka igat inimest eraldi. Ta toimib samamoodi tänapäeval. Laulukirjutaja sõnas Jumala kohta: „Ta tervendab need, kel murtud süda, seob kinni nende haavad.” (Laul 147:3.) Jehoova hoolib neist, kes on haiged või masendunud. Ta soovib meid lohutada ning ravida meie hingehaavu. (Laul 34:18; Jes. 57:15.) Ta annab meile tarkust ja jõudu, et võiksime tulla toime mistahes probleemiga. (Jaak. 1:5.)

6. Mida me õpime laulukirjutaja sõnadest kirjakohas Laul 147:4? (Vaata pilti artikli alguses.)

6 Järgmisena teeb laulukirjutaja juttu taevalaotusest ja sõnab Jehoova kohta: „Ta loeb ära tähed, nimetab neid kõiki nimepidi.” (Laul 147:4.) Miks hakkas laulukirjutaja järsku rääkima tähtedest? Mõtle veidi. Ta vaatas lõputut tähistaevast, kuid samas polnud tal õrna aimugi, kui palju tähti tegelikult on. Tänapäevaste abivahenditega on võimalik näha kõvasti rohkem tähti kui tollal. Mõned arvavad, et meie Linnutee galaktikas on miljardeid tähti. Ent ainuüksi galaktikaid võib universumis olla mitu triljonit! Tähti on nii rohkesti, et inimesed ei suuda neid loendada. Kuid meie looja on kõigile neile nime andnud. See näitab, et iga täht on tema silmis ainulaadne. (1. Kor. 15:41.) Jumal, kes teab iga tähe asupaika, tunneb ka sind. Ta teab täpselt, kus sa oled, kuidas sa end tunned ja mida sa mingil hetkel vajad.

7., 8. a) Mida Jehoova meie kohta mõistab? b) Too näide, kui kaastundlik on Jehoova ebatäiuslikke inimesi aidates.

7 Tänu oma tarkusele mõistab Jehoova sinu raskusi ning tal on piisavalt jõudu, et sind aidata. (Loe Laul 147:5.) Sa võid tunda, et sinu olukord on liiga keeruline ja sinu koorem liiga raske. Ent Jumal teab meie piire, „tal on meeles, et oleme põrm”. (Laul 103:14.) Ebatäiuse tõttu teeme pidevalt samu vigu. Kuidas me küll kahetseme sõnu, mida oleksime võinud ütlemata jätta, valesid soove, mis meis ikka ja jälle pead tõstavad, ning neid kadedaid pilke, mida vahel teistele heidame! Jehooval endal pole selliseid puudusi, ent kuna tema tarkus on mõõtmatu, mõistab ta meid läbi ja lõhki. (Jes. 40:28.)

 8 Võib-olla oled ise kogenud, kuidas Jehoova on oma võimsa käega sind mõnest raskest olukorrast välja aidanud. (Jes. 41:10, 13.) Mõelgem näiteks pioneerist õele Kyokole. Pärast seda, kui ta määrati teenima teise kohta, tuli talle must masendus peale. Kuidas ta sai aga aru, et Jehoova mõistab tema probleemi? Uues koguduses oli palju inimesi, kes Kyoko tunnetest aru said. Ta tundis, et Jehoova oleks talle justkui öelnud: „Ma armastan sind ja mitte ainult sellepärast, et sa oled pioneer, vaid sellepärast, et sa oled mu tütar, kes on mulle pühendunud. Ma soovin, et sa oleksid minu rõõmus tunnistaja.” Kuidas on sinu puhul ilmnenud, et Jumala tarkus inimese mõistmisel on määratu?

JEHOOVA ANNAB MEILE KÕIK, MIDA VAJAME

9., 10. Mis on kõige tähtsam viis, kuidas Jehoova meid aitab? Too näide.

9 Meil kõigil on ka ainelisi vajadusi. Näiteks võid sa muretseda, kas sul jätkub piisavalt toitu. Ent Jehoova on pannud paika looduses esinevad protsessid, tänu millele jagub toitu kõigile, isegi „näljaselt kraaksuvatele rongapoegadele”. (Loe Laul 147:8, 9.) Kui ta toidab linde, võid olla kindel, et ta hoolitseb ka sinu aineliste vajaduste eest. (Laul 37:25.)

10 Kuid mis kõige tähtsam, Jehoova annab meile kõik vajaliku, et meil võiks olla tugev usk, ning ta annab meile „rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata”. (Filipl. 4:6, 7.) Mutsuo ja tema naine nägid Jehoova hoolitsevat kätt, kui 2011. aastal laastas Jaapanit tsunami. Nad ronisid oma maja katusele ja pääsesid vaevu eluga. Sel päeval kaotasid nad aga peaaegu kogu oma vara. Nad veetsid pimeda ja külma öö veest räsitud maja teisel korrusel. Hommikul soovisid nad saada vaimset kosutust. Ainus raamat, mille nad leidsid, oli Jehoova tunnistajate aastaraamat 2006. Mutsuo pilku püüdis kohe pealkiri „Surmakülvavaimad tsunamid, mis kunagi on registreeritud”. Seal oli juttu 2004. aastal Sumatral toimunud maavärinast, mis tekitas kõige laastavamad tsunamid, mis eales on registreeritud. Mutsuo ja tema naine nutsid, kui nad neid kogemusi lugesid. Nad tundsid, kuidas Jehoova nende eest hellalt hoolitses, andes neile just sellist vaimset kosutust, mida nad vajasid. Jehoova kandis hoolt ka nende aineliste vajaduste eest. Usukaaslastelt said nad toitu ja riideid. Kuid veel rohkem julgustas neid see, kui kogudust külastasid Jumala organisatsiooni esindajad. Mutsuo lausub: „Tundsin, et Jehoova oli meist igaühe kõrval ja hoolitses meie eest. See oli tõeliselt lohutav!” Niisiis aitab Jumal meil kõigepealt oma usku tugevana hoida, kuid ta kannab hoolt ka meie aineliste vajaduste eest.

MIDA MEIL TULEB TEHA, ET JUMAL MEID AITAKS

11. Mis on selle eeltingimus, et Jumal kedagi aitab?

11 Jehoova „tõstab üles tasased”, ta on alati valmis meid aitama. (Laul 147:6a.) Ent mis on selle eeltingimuseks? Meil peavad olema temaga head suhted. Selleks omakorda on meil vaja arendada tasadust. (Sef. 2:3.) Tasased inimesed on valmis ootama, kuni  Jehoova heastab neile osaks saanud ebaõigluse. Jehooval läheb selliseid inimesi vaadates meel rõõmsaks.

12., 13. a) Millest on meil tarvis hoiduda, et Jumal meid aitaks? b) Kellest on Jehooval hea meel?

12 Teisalt ütles laulukirjutaja, et Jehoova „paiskab maha jumalatud”. (Laul 147:6b.) Karmid sõnad, kas pole? Et võiksime tunda Jehoova truud armastust ja pääseda tema viha eest, tuleb meil vihata seda, mida tema vihkab. (Laul 97:10.) Näiteks peame vihkama seksuaalset ebamoraalsust. See tähendab, et meil tuleb hoiduda ka kõigest, mis võib selleni viia, kaasa arvatud pornograafiast. (Laul 119:37; Matt. 5:28.) See võib olla kõva võitlus, kuid head suhted Jehoovaga on väärt kõiki pingutusi.

13 Me ei saa selles võitluses üksi hakkama. Meil on vaja toetuda Jehoovale. Kas tal oleks hea meel, kui me toetuksime omaenda jõule või teistele inimestele? Jehoovale ei too rõõmu „hobuse jõud” ning talle ei avalda muljet „inimjalgade väledus”. (Laul 147:10.) Meil tuleb hoopis pöörduda palves Jehoova poole ja anuda tema abi. Erinevalt inimnõustajatest ei väsi ta kunagi meid kuulamast, isegi kui palume tema abi ühes ja samas asjas palju kordi. „Jehooval on hea meel neist, kes teda kardavad, kes loodavad tema truu armastuse peale.” (Laul 147:11.) Me võime olla kindlad, et truu armastuse Jumal ei jäta meid hätta ning aitab meil vääratele ihadele vastu panna.

14. Milline teadmine andis laulukirjutajale meelekindlust?

14 Jehoova on kinnitanud, et ta aitab oma teenijaid, kui neil on probleeme. Mõeldes Jeruusalemma taastamisele, lausus laulukirjutaja Jehoova kohta: „Tema teeb tugevaks su linnaväravate riivid, ta õnnistab poegi su keskel. Ta toob rahu su valdustesse.” (Laul 147:13, 14.) Laulukirjutaja tundis end turvaliselt, kuna ta teadis, et Jumal teeb linnaväravad tugevaks ja kaitseb oma teenijaid.

Kuidas võib Jumala sõna meid aidata, kui meid rõhub murekoorem? (Vaata lõike 15–17)

15.–17. a) Mida me võime vahel raskustes olles tunda, ent kuidas Jehoova meid Piibli abil aitab? b) Jutusta kogemus selle kohta, kuidas Jumala sõna nii-öelda tõttab.

15 Sul võib tulla ette raskusi, mis teevad sind ärevaks, kuid Jehoova saab anda sulle tarkust nendega toimetulekuks. Laulukirjutaja ütles Jumala kohta: „Ta saadab maale oma käsu, tema sõna tõttab.” Seejärel mainis ta, kuidas Jehoova annab lund, laotab härmatist ja heidab raheteri, ning sõnas: „Kes suudab taluda tema külma?” Ta lisas, et Jehoova „saadab välja oma sõna ja need sulavad”. (Laul 147:15–18.) Meie piiritult tark ja kõikvõimas Jumal, kelle võimuses on rahe ja lumi, aitab sul ületada mistahes takistusi.

16 Tänapäeval juhib Jehoova meid Piibli kaudu. „Tema sõna tõttab” selles mõttes, et ta annab meile vaimset juhatust kohe, kui vaja. Mõtle näiteks sellele, kuidas sulle on tulnud kasuks piiblilugemine, „ustava ja aruka orja” väljaanded, meie veebitelevisioon ja -sait, kogudusevanematega vestlemine ning usukaaslastega läbikäimine. (Matt. 24:45.) Kas sinagi oled näinud, et Jehoova tõttab sind juhatama?

17 Simone koges, milline vägi on Jumala  sõnal. Sel õel oli väga madal enesehinnang ja ta kahtles, kas ta ikka on Jehoova soosingus. Ent kui talle tuli masendus peale, pöördus ta abi saamiseks palves Jehoova poole. Samuti oli tal harjumus uurida Piiblit. Ta nendib: „Ma pole kordagi tundnud, et oleksin jäänud ilma Jehoova toest ja juhatusest.” Kõik see on aidanud tal olla positiivsema hoiakuga.

18. Miks on meil Jehoovaga erilised suhted ja mis põhjusi on meil hüüda „Kiitke Jaahi!”?

18 Laulukirjutaja teadis, milline eriline seisund oli Jumala muistsel rahval. See oli ainus rahvas, kellele Jehoova oli andnud oma sõna, määrused ja seadused. (Loe Laul 147:19, 20.) Tänapäeval on meil au olla ainus rahvas, kes kannab Jumala nime. Kuna me tunneme Jehoovat ja tema sõna on avaldanud meie elule niivõrd suurt mõju, on meil temaga erilised suhted. Kas pole ka sinul palju häid põhjusi hüüda „Kiitke Jaahi!” ning innustada teisi sedasama tegema?