Kas vana aja Iisraelis olid messiani viivas suguvõsaliinis üksnes esmasünniõigusega mehed?

Mõnikord on meie väljaannetes nii väidetud. See näis olevat kooskõlas kirjakohaga Heebrealastele 12:16, kus öeldakse Eesavi kohta, et ta ei hinnanud pühi asju ja ta „andis [Jaakobile] ära oma esmasünniõiguse ühe kõhutäie eest”. See näis viitavat sellele, et kui Jaakob sai endale esmasünniõiguse, sai ta ka messia suguvõsaliini lüliks. (Matt. 1:2, 16; Luuka 3:23, 34.)

Piiblijutustuste taasläbivaatamisel on aga selgunud, et messia esivanemaks ei pidanud olema tingimata esmasündinu. Siin on mõned tõendid.

Jaakobi (Iisraeli) esmasündinu oli Lea poeg Ruuben. Hiljem sai Jaakob ka oma armastatud naise Raaheliga poja, Joosepi. Kui Ruuben tegi raske patu, läks tema esmasünniõigus Joosepile. (1. Moos. 29:31–35; 30:22–25; 35:22–26; 49:22–26; 1. Ajar. 5:1, 2.) Kuid messia esiisaks ei saanud ei Ruuben ega Joosep, vaid hoopis Juuda, kes oli Jaakobi ja Lea neljas poeg. (1. Moos. 49:10.)

 Kirjakohas Luuka 3:32 mainitakse messia suguvõsaliini kuut lüli, kellest viis olid ilmselt esmasündinud. Boasele sündis Oobed ja temale Iisai. (Rutt 4:17, 20–22; 1. Ajar. 2:10–12.)

Kuid Iisai poeg Taavet polnud esmasündinu. Ta oli Iisai kaheksas poeg. Messia suguvõsaliin jätkus aga Taavetiga. (1. Saam. 16:10, 11; 17:12; Matt. 1:5, 6.) Järgmiseks lüliks oli Taaveti poeg Saalomon, ehkki ka tema polnud esmasündinu. (2. Saam. 3:2–5.)

Muidugi ei väida me, et esmasünniõigus oli tähtsusetu. Esmasündinul oli peres auväärne roll ja sageli sai just temast järgmine perepea. Samuti päris ta kaks osa kogu varast. (1. Moos. 43:33; 5. Moos. 21:17; Joosua 17:1.)

Kuid esmasünniõigust sai edasi anda. Näiteks saatis Aabraham Ismaeli ära ja esmasünniõigus läks Iisakile. (1. Moos. 21:14–21; 22:2.) Ja nagu juba eespool öeldi, läks Ruubeni esmasünniõigus Joosepile.

Tulgem nüüd tagasi kirjakoha Heebrealastele 12:16 juurde. Seal öeldakse: „Vaadake, et keegi teie seast ei oleks hooraja ega selline, kes ei hinda pühi asju, nagu Eesav, kes andis ära oma esmasünniõiguse ühe kõhutäie eest.” Mis on selle salmi mõte?

Apostel Paulus ei rääkinud siin messia suguvõsaliinist. Ta oli äsja kristlasi üles kutsunud: „Tehke sirgeks tee, mida käite.” See nõu aitas neil Jumala armust mitte ilma jääda, kuid kõlvatult käitudes võinuks see väga kergesti juhtuda. (Heebr. 12:12–16.) Viimasel juhul oleksid nad sarnanenud Eesaviga, kes ei hinnanud pühi asju ja kes andis järele maistele soovidele.

Eesav elas patriarhide ajal ja talle võis osaks saada au tuua Jehoovale oma pere eest ohvreid. (1. Moos. 8:20, 21; 12:7, 8; Iiob 1:4, 5.) Talle aga olid esmatähtsad maised asjad, mistõttu ta loobus oma aulistest ülesannetest kausitäie hautise eest. Võib-olla soovis ta nii vältida kannatusi, mis ootasid ees Aabrahami järeltulijaid. (1. Moos. 15:13.) Seda, et Eesavit tõmbasid maised asjad ja tal puudus hindamine pühade asjade vastu, kinnitab ka see, et ta abiellus oma vanemate kurvastuseks kahe võõramaa naisega. (1. Moos. 26:34, 35.) Ta oli täielik vastand Jaakobile, kes valis endale naiseks Jehoova teenija. (1. Moos. 28:6, 7; 29:10–12, 18.)

Mida siis järeldada Jeesuse ehk messia suguvõsaliini kohta? Mõnikord oli selle jätkajaks esmasündinud poeg, kuid mitte alati. Juudid tunnistasid seda – näiteks nõustusid nad tõsiasjaga, et messias oli Iisai kõige noorema poja Taaveti järglane. (Matt. 22:42.)