„Jehoova juhatab sind alati.” (JES. 58:11)

LAULUD: 152, 22

1., 2. a) Mille poolest erinevad Jehoova tunnistajad teistest religioonidest? b) Mida me arutame selles ja järgmises artiklis?

„KES on teie juht?” Jehoova tunnistajate käest küsitakse seda tihti. Ja pole ka midagi imestada, sest paljudes religioonides on üks mees või naine teistest kõrgemal positsioonil. Me võime aga uhkusega öelda, et meie juht ei ole mõni ebatäiuslik inimene. Meid juhib Jeesus Kristus, kes omakorda allub enda isale Jehoovale. (Matt. 23:10.)

2 Siiski on olemas grupp mehi, „ustav ja arukas ori”, kes on tänapäeval Jehoova rahva eesotsas. (Matt. 24:45.) Kust me aga teame, et tegelikult juhib meid Jehoova oma nähtamatu poja kaudu? Selles ja järgmises artiklis uurime, kuidas Jehoova on aastatuhandete jooksul kasutanud inimesi oma rahva juhtimisel. Mõlemas artiklis käsitleme kolme tõestusliini selle kohta, et Jehoova on toetanud neid mehi, näidates, et ta oli, ja on siiani, oma rahva tegelik juht. (Jes. 58:11.)

NEID TOETAS PÜHA VAIM

3. Mis aitas Moosesel Iisraeli rahvast juhtida?

3 Jumala esindajaid toetas püha vaim. Mõtle Moosesele, kellest sai Iisraeli rahva juht. Mis aitas tal selle kaaluka ülesandega toime tulla? Jehoova „pani tema sisse oma püha  vaimu”. (Loe Jesaja 63:11–14.) Toetades Moosest püha vaimuga, juhtis Jehoova oma rahvast.

4. Millest võisid iisraellased näha, et Moosest toetas Jumala vaim? (Vaata pilti artikli alguses.)

4 Kuidas said iisraellased aru, et Moosest toetas nähtamatu püha vaim? Püha vaimu abil suutis Mooses teha imetegusid ja anda Egiptuse vaaraole teada, kes on Jehoova. (2. Moos. 7:1–3.) Samuti aitas püha vaim olla Moosesel armastav, alandlik ja kannatlik, mis tegi temast hea juhi. Ta oli täielik vastand teiste tolleaegsete rahvaste kalkidele ja ülbetele juhtidele. (2. Moos. 5:2, 6–9.) Oli ilmselge, et Moosese oli valinud Iisraeli rahva juhiks Jehoova.

5. Kellele veel andis Jehoova püha vaimu tema rahva juhtimiseks?

5 Hiljem toetas püha vaim ka teisi mehi, kelle Jehoova oli valinud oma rahvast juhtima. „Nuuni poeg Joosua oli täis tarkuse vaimu.” (5. Moos. 34:9.) „Giideoni peale [tuli] Jehoova vaim.” (Kohtum. 6:34.) Ja ka „Taaveti peal [oli] Jehoova vaim”. (1. Saam. 16:13.) Need mehed toetusid Jumala vaimule ja see andis neile väe teha asju, mida nad poleks suutnud teha omal jõul. (Joosua 11:16, 17; Kohtum. 7:7, 22; 1. Saam. 17:37, 50.) Kõigi nende vägevate tegude eest läks au Jehoovale.

6. Miks tahtis Jumal, et tema rahvas peaks oma juhtidest lugu?

6 Kuidas oleksid pidanud iisraellased neisse juhtidesse suhtuma, kui nad nägid selgeid tõendeid selle kohta, et nende meestega on Jumala püha vaim? Kui rahvas nurises Moosesega, küsis Jehoova: „Kui kaua veel on see rahvas minu vastu lugupidamatu ...?” (4. Moos. 14:2, 11.) Jah, Jehoova valis Moosese, Joosua, Giideoni ja Taaveti oma rahva juhtideks. Kui iisraellased neile meestele kuuletusid, kuuletusid nad tegelikult Jehoovale kui oma juhile.

NEID AITASID INGLID

7. Kuidas aitasid inglid Moosest?

7 Jumala esindajaid aitasid inglid. (Loe Heebrealastele 1:7, 14.) Jehoova kasutas ingleid, kui ta andis Moosesele ülesande ja juhatas teda. Jumal saatis Moosese „nii valitsejaks kui ka vabastajaks ingli kaudu, kes ilmutas end ogalises põõsas”. (Ap. t. 7:35.) Ta andis inglite kaudu seaduse, mille abil Mooses rahvast õpetas. (Gal. 3:19.) Ja Jehoova ütles talle: „Juhi rahvas paika, millest ma olen sulle rääkinud. Minu ingel käib su ees.” (2. Moos. 32:34.) Piibel ei ütle, et iisraellased oleks näinud materialiseerunud inglit, kes Moosest aitas. See aga, kuidas Mooses rahvast õpetas ja juhatas, näitas selgelt, et ta oli saanud üleinimlikku abi.

8. Kuidas aitasid inglid Joosuat ja Hiskijat?

8 Moosese mantlipärijat Joosuat julgustas „Jehoova sõjaväe ülem” minema kaananlaste vastu sõtta. Iisraellased võitsid selle lahingu. (Joosua 5:13–15; 6:2, 21.) Kuningas Hiskija päevil ähvardas ülekaalukas Assüüria armee Jeruusalemma vallutada. Ühel ööl aga „läks Jehoova ingel välja ning tappis assüürlaste laagris 185 000 meest”. (2. Kun. 19:35.)

9. Kas iisraellased pidid alluma Jumala esindajatele, kuigi need olid ekslikud? Selgita.

9 Kuigi inglid on täiuslikud, ei olnud  seda mehed, keda nad aitasid. Näiteks Mooses ei pidanud ühel korral Jehoovat pühaks. (4. Moos. 20:12.) Joosua ei küsinud Jumalalt juhatust enne gibeonlastega lepingu sõlmimist. (Joosua 9:14, 15.) Ning mingi aeg oli Hiskija süda ülbe. (2. Ajar. 32:25, 26.) Hoolimata nende meeste ebatäiusest pidid iisraellased neile alluma. Jehoova toetas neid inglite kaudu. Ilmselgelt oli Jehoova see, kes rahvast juhtis.

NAD JUHINDUSID JUMALA SÕNAST

10. Millest ilmneb, et Mooses juhindus Jumala seadusest?

10 Jumala esindajad juhindusid Jumala sõnast. Piiblis nimetatakse seadust, mida iisraellased pidid järgima, Moosese seaduseks. (1. Kun. 2:3.) Kuid pühakiri näitab, et tegelik seadusandja oli Jehoova ning et Mooses ise pidi samuti sellele seadusele alluma. (2. Ajar. 34:14.) Pärast seda, kui Jehoova oli andnud Moosesele juhendid telkpühamu püstitamiseks, „tegi [Mooses] kõik, mida Jehoova oli käskinud tal teha. Ta tegi täpselt nii”. (2. Moos. 40:1–16.)

11., 12. a) Mida pidid Joosua ja Iisraeli kuningad tegema? b) Kuidas pühakiri Jumala rahva juhte mõjutas?

11 Kui Joosua sai Iisraeli rahva juhiks, oli tal olemas Jumala sõna. Jehoova ütles talle: „Loe seda mõttega päeval ja ööl, et järgida hoolsalt kõike, mis sinna on kirjutatud.” (Joosua 1:8.) Kuningatel, kes hiljem Jumala rahva üle valitsesid, tuli teha sedasama. Nad pidid lugema seadust iga päev, kirjutama sellest endale ärakirja ning järgima kõiki selle määrusi. (Loe 5. Moosese 17:18–20.)

12 Millist mõju Jumala sõna tema rahva juhtidele avaldas? Mõtle näiteks kuningas Joosijale. Kui leiti ürik, millel oli kirjas Moosese seadus, hakkas Joosija kirjutaja talle seda ette lugema. * Kuidas kuningas reageeris? Piiblis öeldakse: „Niipea kui kuningas seaduseraamatu sõnu kuulis, käristas ta oma riided lõhki.” Ta tegi aga veel midagi. Jumala sõnast juhindudes asus ta hoogsalt tegutsema, et ebajumalakummardamisele lõppu teha, ja korraldas enneolematud paasapüha pidustused. (2. Kun. 22:11; 23:1–23.) Kuna Joosija ja teised ustavad rahva pealikud juhindusid Jumala sõnast, olid nad valmis muutma ja selgitama juhendeid, mida nad Jumala rahvale andsid. Need muudatused aitasid Jumala muistsel rahval elada kooskõlas tema tahtega.

13. Milline erinevus oli Jumala rahva ja paganarahvaste juhtide vahel?

13 Kui erinevad olid need ustavad kuningad küll teiste rahvaste juhtidest, kes toetusid inimtarkusele. Kaananimaa elanikud ja kuningad olid süüdi niisugustes jubedustes nagu verepilastus, homoseksualism, sodoomia, ebajumalate kummardamine ja neile laste ohverdamine. (3. Moos. 18:6, 21–25.) Babüloonia ja Egiptuse juhid ei järginud hügieenieeskirja, mille Jumal andis Iisraelile ja mille vajalikkus on tänapäeval teaduslikult tõestatud. (4. Moos. 19:13.) Jumala muistse rahva juhid innustasid inimesi aga hoidma vaimset, kõlbelist ja füüsilist puhtust. Oli ilmne, et neid juhtis Jehoova.

14. Miks Jehoova mõnd rahvajuhti karistas?

 14 Mitte aga kõik Jumala rahva kuningad ei võtnud kuulda Jumala juhtnööre. Need, kes ei kuuletunud Jehoovale, ei järginud püha vaimu, inglite ja Jumala sõna juhatust. Mõnel juhul karistas Jehoova selliseid juhte või kõrvaldas nad ametist. (1. Saam. 13:13, 14.) Hiljem määras ta ametisse kellegi, kes oli üle kõigist varasematest juhtidest.

JEHOOVA SEAB AMETISSE TÄIUSLIKU JUHI

15. a) Kuidas andsid prohvetid teada, et tulemas on täiuslik juht? b) Kellest sai ennustatud juht?

15 Jehoova teatas sajandeid ette, et ta seab ametisse täiusliku juhi. „Teie Jumal Jehoova annab teile teie vendade seast ühe minusarnase prohveti,” ütles Mooses iisraellastele. „Teda kuulake!” (5. Moos. 18:15.) Jesaja ennustas tema kohta, et ta saab „juhiks ja peameheks”. (Jes. 55:4.) Ning Taaniel kirjutas Jumala vaimu mõjutusel, et „tuleb messias, juht”. (Taan. 9:25.) Lõpuks andis Jeesus Kristus teada, et tema ongi see Jumala rahva juht. (Loe Matteuse 23:10.) Jeesuse jüngrid järgisid teda heal meelel ja olid kindlad, et Jehoova on ta ametisse seadnud. (Joh. 6:68, 69.) Mis veenis neid selles, et Jehoova juhib oma rahvast just Kristuse kaudu?

16. Mis tõestas, et Jeesust toetas püha vaim?

16 Jeesust toetas püha vaim. Kui Jeesus ristiti, nägi Ristija Johannes, kuidas taevas avanes ja vaim nagu tuvi Jeesuse peale laskus. Seejärel „mõjutas vaim teda [Jeesust] kõrbesse minema”. (Mark. 1:10–12.) Kogu Jeesuse maise teenistuse ajal aitas püha vaim tal teha imetegusid ja õpetada. (Ap. t. 10:38.) Veel aitas püha vaim Jeesusel ilmutada selliseid omadusi nagu armastus, rõõm ja tugev usk. (Joh. 15:9; Heebr. 12:2.) Mitte ühegi teise juhi puhul pole olnud näha nii ilmselgeid tõendeid püha vaimu toetusest. Pole kahtlustki, et Jeesuse oli valinud juhiks Jehoova.

Kuidas aitasid inglid Jeesust vahetult pärast seda, kui ta ristiti? (Vaata lõiku 17)

17. Kuidas aitasid Jeesust inglid?

17 Jeesust aitasid inglid. Õige pea pärast Jeesuse ristimist „inglid tulid ja hoolitsesid tema eest”. (Matt. 4:11.) Mõned tunnid enne Jeesuse surma „ilmus taevast ingel ja andis talle uut jõudu”. (Luuka 22:43.) Jeesus oli veendunud, et Jehoova saadab talle inglid appi alati, kui vaja, et ta suudaks täita tema tahet. (Matt. 26:53.)

18., 19. Millest on näha, et Jeesus juhindus nii oma tegudes kui ka sõnades pühakirjast?

 18 Jeesus juhindus Jumala sõnast. Oma teenistuse algusest alates juhindus Jeesus pühakirjast. (Matt. 4:4.) Ta oli Jumala sõnale sedavõrd kuulekas, et oli valmis surema piinapostil. Isegi tema elu viimased sõnad sisaldasid tsitaate messia kohta käivatest prohvetiennustustest. (Matt. 27:46; Luuka 23:46.) Tolleaegsed usujuhid seevastu eirasid Jumala sõna, kui see läks vastuollu nende pärimustega. Tsiteerides Jesaja kirja pandud Jehoova sõnu, ütles Jeesus: „See rahvas ülistab mind huultega, aga nende süda on minust kaugel. Nad teenivad mind ilmaasjata, sest kõik, mida nad õpetavad, on vaid inimeste käsud.” (Matt. 15:7–9.) Jehoova poleks eales valinud oma rahva juhiks sellist meest, kes ei juhindunud Jumala sõnast.

19 Jeesus ei juhindunud pühakirjast mitte üksnes oma tegudes, vaid ka sõnades. Kui ta vastas usujuhtide küsimustele, ei toetunud ta oma piiritule tarkusele ega tohutule kogemuste pagasile. Tema sõnadest oli näha, et ta toetus pühakirjale. (Matt. 22:33–40.) Selle asemel et jutustada inimestele lugusid oma elust taevas või universumi loomisest, „avas ta täielikult nende mõistuse, nii et nad said pühakirjast aru”. (Luuka 24:32, 45.) Jeesus armastas Jumala sõna ja rääkis sellest innukalt teistele.

20. a) Kuidas näitas Jeesus, et ta allub Jehoovale? b) Milline erinevus oli Jeesuse ja Herodes Agrippa I vahel?

20 Kuigi Jeesuse kuulajad „imestasid meeldivate sõnade üle tema huulilt”, andis ta au oma õpetajale Jehoovale. (Luuka 4:22.) Kui üks rikas mees nimetas Jeesust austavalt heaks õpetajaks, vastas Jeesus tagasihoidlikult: „Miks sa mind heaks nimetad? Keegi muu pole hea kui vaid üks – Jumal.” (Mark. 10:17, 18.) Herodes Agrippa I oli täielik vastand Jeesusele. Temast sai Juudamaa valitseja umbes kaheksa aastat pärast Jeesuse surma. Ühel erilisel päeval pani ta endale kuningliku rüü selga ja hakkas kõnet pidama. Teda imetlev rahvas hüüdis: „See on jumala, mitte inimese hääl!” Herodes nautis talle osaks saanud ülistust. Mis sai edasi? „Sedamaid lõi Jehoova ingel Herodest, sest see ei andnud au Jumalale. Herodes jäi haigeks, ussid sõid ta ära ja ta suri.” (Ap. t. 12:21–23.) Võime olla kindlad, et Herodest ei valinud juhiks Jehoova. Jeesuse kohta olid aga olemas selged tõendid, et tema oli ametisse määranud Jumal, ja ta tõi alati au Jehoovale kui kõrgeimale juhile.

21. Mida me arutame järgmises artiklis?

21 Jeesus ei pidanud olema valitseja vaid mõned aastad. „Kogu võim taevas ja maa peal on antud minule,” ütles ta pärast seda, kui oli üles äratatud. „Ma olen iga päev teie juures kuni selle ajastu viimsete päevade lõpuni.” (Matt. 28:18–20.) Kuidas aga juhib Jeesus nähtamatu vaimolendina Jumala rahvast maa peal? Keda kasutab Jehoova Kristuse esindajatena oma rahva juhatamiseks? Ja mille järgi saavad kristlased nad ära tunda? Järgmisest artiklist leiame neile küsimustele vastused.

^ lõik 12 See ürik võis olla Moosese kirjutatud originaalkäsikiri.